Õigusakti eelnõu: Tartu linna 2017. aasta I lisaeelarve

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 3 alusel.

§ 1. Tartu linna 2017. aasta I lisaeelarve kogumaht on 10 540 822 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-4.

500 000 eurot üksikisiku tulumaksu kasvuks võrreldes eelmise aasta täitmisega kavandatakse esialgse 5,0% asemel 5,6% (uus eelarve 68 775 800 eurot);
30 000 eurot reklaamimaksu kasv on kavandatud lähtudes 2016. a täitmisest 2,6%-lise kasvuga (uus eelarve 440 000 eurot).

87 800 eurot avatakse täiendavalt, sh:
-60 000 eurot koolieelsetes lasteasutuses ei laeku enam asutuse majandamiseelarvesse töötajate toiduraha, vaid see tasaarveldatakse töötasu väljamaksmisel.
5 000 eurot ettevõtluse osakond suurendab laekumisi koolitustelt seoses osalejate arvu kasvuga (uus eelarve 18 000 eurot);
142 800 eurot kavandatakse ühistranspordi piletitulu esialgselt kavandatust paremat laekumist (uus eelarve 3 888 800 eurot);
1 280 eurot on kasutusse võetud laste turvakodule sotsiaalministeeriumilt 2016. a laekunud vahendid projekti Imelised aastad 2017. a kulude katteks.

1 011 531 eurot on kasutusse võetud saadud sihtotstarbelised toetused, sh:
109 524 eurot 2016. a projektide sildfinantseerimise korras tehtud kulude taastamiseks;
341 752 eurot haridus- ja teadusministeeriumilt, sh suuremad:
264 354 eurot riikliku täienduskoolituse tellimuse täitmiseks;
35 600 eurot uussisserändajate starditoetuseks ja keeleõppeks;
14 260 eurot keelehooldekuludeks;
214 739 eurot välismaistelt rahastajatelt, sh suuremad:
100 710 eurot Ettevõtluse osakonna kolmele projektile (INNO_INFRA_SHARE- Sharing Strategies for European Research and Innovation Infrastructures, InnovaFoster - Fostering startup ja innovation ecosystems in Europe ja RELOS3 - Regioonist kohalikule tasandile: targa spetsialiseerumise strateegiate edukas rakendamine);
62 700 eurot linnamajanduse osakonna projektile "Opti Trans";
51 199 eurot linnakantselei projektile "Interactive Cities II",
183 167 eurot haridusasutuste õppetööd toetavate projektide toetuseks sihtasutustelt Innove, Archimedes ja KIK, millest suurimad on: 93 000 eurot täiskasvanute gümnaasiumi projektile "Teisel Ringil Targaks Tartumaal", 43 750 eurot kutsehariduskeskuse õpirände projektile;
61 500 eurot sotsiaalministeeriumilt, sh:
60 000 eurot "Kohalikele omavalitsustele toetuse eraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemide käivitamiseks ja tõrgeteta rakendamiseks"
1 500 eurot omasteta isikute matusekuludeks;
52 320 eurot Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt linnamajanduse osakonnale Targa linna klastri raames liinivõrgu modelleerimiseks;
20 000 eurot rahandusministeeriumilt koolieelsetele lasteaedadele digivahendite soetuseks ja õppekeskkonna loomiseks;
11 530 eurot muudelt residentidelt projektide toetuseks, sh suurim
10 000 eurot kultuuriosakonnale Embach Ehitus OÜ-lt Tähtvere spordipargi arenduseks;
9 951 eurot kultuuriasutuste projektide toetuseks ja tööpraktika juhendamiseks kultuuriministeeriumilt, Eesti Kultuurkapitalilt, Sihtasutuselt Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja tööturuametilt;
7 048 eurot kaitseministeeriumilt kutsehariduskeskusele riigikaitse õpetamiseks;
112 000 eurot võetakse kasutusse riigilt kohalike omavalitsuste lasteaiaõpetajate palkade tõstmise motiveerimise meetme raames.
769 498 eurot saadavad toetused valitsuse tasandus- ja toetusfondist, sh:
-814 027 eurot vähendatakse laekuvaid toetusi vastavalt vabariigi valitsuse 17.03.2017. a määrusele nr 77, milles
-799 922 eurot tasandusfondist saadav toetus;
-14 105 eurot toetusfondist saadav teede- ja jäätmemajanduse arendamise toetus;
1 583 525 eurot on kasutusse võetud riigi toetusfondist ja ministeeriumidelt saadavaid toetusi linnavalitsuse korraldustega KOFS § 26 lõige 4 alusel ning lähtudes vabariigi valitsuse 02.02.2017 korraldusest nr 35 (toetusfondi jaotus hariduskulude osas) ja vabariigi valitsuse eelnimetatud määrusest, sh:
1 496 954 eurot riigi toetusfondist oli kavandatud toetust üldhariduskuludeks 19 026 038 eurot, tegelik saadav toetus 20 522 992 eurot;
229 566 eurot haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse koolitustellimus on kavandatust suurem, uus täpsustatud maht on 7 773 738 eurot;
-158 307 eurot kutseõppe 2016. a riikliku koolitustellimuse, üldhariduskoolide poolt korraldatava vanglaõppe ja Maarja kooli õpilaskodu kasutamata vahendid, mis tagastati haridus- ja teadusministeeriumile vastavalt ettekirjutustele 2017. a.
15 312 eurot eraldas kultuuriministeerium tegevustoetusena linnamuuseumile arheoloogiakogu säilitamistingimuste parandamiseks;
3 459 871 eurot muud eespool nimetamata tulud, sh:
3 458 209 eurot võetakse kasutusse haridus- ja teadusministeeriumilt hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise eest;
1 622 eurot võetud kasutusse kindlustushüvitis lõhutud Emajõe kaldapiirde parandamiseks.

358 500 eurot esialgset maa müügi eelarvet (700 000 eurot) saab suurendada põhiliselt Ida tn 9, 9a ja 11 kruntide müügitulu arvel;
6 650 eurot muude materiaalsete varade (väikebuss) müüki kavandab linnaraamatukogu;
-580 300 eurot vähendatakse saadavat investeerimistoetust, sh:
-692 000 eurot linna elamute rekonstrueerimine KredEx-i toetusega (sh Rahu 8, Puiestee 114a, Kalda tee 40) viibib, sest Rahu 8 esimene projekteerimise riigihange nurjus pakkujate vähesuse (üks pakkuja) ja liiga kõrge projekteerimismaksumuse tõttu. Korraldati uus riigihange, mille läbiviimise aja võrra kõik järgnevad tegevused viibivad.
-38 300 eurot lepingujärgselt on M. Reiniku kooli Riia 25a staadioni ja staadionihoone rekonstrueerimiseks saadav toetus projekt Ozirys raames kavandatust väiksem (2016. a saadud toetuse arvel);
150 000 eurot Maarja tugikeskuse peremajade projekteerimiseks kavandatakse toetust Kredexilt.

593 528 eurot põhivara soetuseks saadavad toetused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, sh:
416 528 eurot 2016. a sildfinantseerimise korras tehtud kulude katteks, millest suurimad kulud (327 748 eurot) on projekti Kroonuaia sild - Emajõe äärne - Aruküla tee kergliiklustee ehitus raames;
177 000 eurot on avatud kasutamiseks täiendavalt saadavad toetused, sh eelnimetatud projektile 102 000 eurot ja Ilmatsalu tn kergliiklustee ehitamiseks 75 000 eurot;
1 190 eurot kutsehariduskeskuse auto müügist saadud tulu.

2 827 221 eurot on juba kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega KOFS § 26 lõige 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks ja investeerimiskulude tegemiseks:

1 292 053 eurot võetakse kasutusse, millest linnakassa jääk 234 438 eurot ja struktuuriüksuste ja nende hallatavate asutuste majandustegevusest saadud vahendite jääk 1 057 615 eurot.

341 650 eurot võetakse kasutusse, sh:
227 000 eurot haldusreformiga seotud kulude ja projektide katteks;
64 620 eurot uue riistvara soetamiseks virtuaalkeskkonna laiendamise eesmärgil, uue tulemüüri kindlustamiseks, tarkvara litsentside eest tasumiseks;
25 000 eurot IT teenistuse uute tööruumide sisustamiseks;
11 000 eurot kellamängu arenduseks ja linna uue kodulehe võõrkeelsete osade tõlkimiseks ja toimetamiseks;
8 040 eurot personalikulude korrigeerimiseks seoses määratud lisatasudega;
5 990 eurot inforegistri teenuse kasutamiseks;
12 636 eurot on suurendatud eelarvet linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel, sh:
11 108 eurot sotsiaal- ja tervishoiuosakonna eelarves seoses riigi toetusfondi vahendite aasta alguse jääkide suunamisega sotsiaalteenuste administreerimiseks;
1 528 eurot võeti kasutusse kultuuriosakonna eelmise aasta projekti HUKK-AP aasta alguse jääk koolituste ja ürituste korralduskuludeks.

844 867 eurot võetakse kasutusse, sh:
765 260 eurot linnamajanduse osakonnas, sh:
413 000 eurot jalg- ja jalgrattateede korrashoiutöödeks ning ülekäiguradade ja muude kergliiklust soosivate liikluskorralduslahenduste arendamiseks (esialgne eelarve 345 000 eurot, 2016. a täitmine 268 279 eurot),
150 000 eurot asfaltkattega tänavate korrashoitööde eelarve täiendamiseks seoses remondimahtude suurenemisega (esialgne eelarve 725 000 eurot, 2016. a täitmine 701 314 eurot),
100 000 eurot linnatänavate ja kõnniteede remondi- ja pindamistööd, mis ei ole kaetud pikaajalise riigihankelepinguga (esialgne eelarve 120 000 eurot, 2016. a täitmine 134 863 eurot),
87 860 eurot linnatranspordi korralduskuludeks (elektroonilise piletisüsteemi arendamine, bussiootepaviljonide paigaldamine, bussiseadmete ja nutikate tabloode soetus, mobiilirakenduse "Tartu bussiajad" teenustasu, visioonikonverentsi korraldamine) ja projekti OptiTrans omafinantseeringu katteks,
14 400 eurot ajutise parkla (Tiigi 67) rent.
24 095 eurot arhitektuuri- ja ehitusosakonnale, sh:
15 289 eurot Holmi kvartali arhitektuurikonkursi korraldamine kandus käesolevasse aastasse,
6 606 eurot 2016. a alustatud Toomemäe viidasüsteemi ja infograafika prototüübi koostamise lõpetamiseks;
2 200 eurot Annelinna toimetatud trükise kujundamiseks ja trükkimiseks;
21 206 eurot linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale, sh 20 000 eurot plaanide ja sellega seoses ka kõrgusmärkide uuendamiseks koostöös maa-ametiga ja majandamiseelarve jäägi (1206 eurot) avamine maade erastamisega seotud toiminguteks;
18 306 eurot ettevõtluse osakonnale, sh:
12 000 eurot täiendavaks toetuseks SAle Tartu Teaduspark loodud ärikiirendi Buildit opereerimiseks;
6 306 eurot aasta alguseks majandamistegevusest saadud, kuid kasutamata vahendid 1306 eurot ja seoses ettevõtjatele korraldatavate koolituste populaarsuse kasvuga saadud täiendavad osalustasud suunatakse ettevõtlusalaste koolituste ja seminaride korraldamiseks;
16 000 eurot linnavarade osakonnale soetatava hoone Kuperjanovi 9 elektri- ja elektriküttekulu ja hooldus- ja korrastustööde tellimine Lammi tn 6 kinnistule.
361 198 eurot kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega KOFS § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide teostamiseks saadud vahendite (sh eelmisel aastal saadud) arvel, sh:
131 474 eurot linnakantseleile aasta alguse jäägi ja täiendavalt saadavate toetuste arvel projektide Interaktiivsed linnad II ja SmartEnCity teostamiseks ning osakondade teenuste kaardistamise ja iseteenindusportaali loomiseks;
115 020 eurot linnamajanduse osakonnale projekti Opti Trans teostamiseks ja Targa linna klastri raames ühistranspordi liinivõrgu modelleerimiseks;
100 710 eurot ettevõtluse osakonnale kolmele projekti (INNO_INFRA_SHARE- Sharing Strategies for European Research and Innovation Infrastructures, InnovaFoster- Fostering startup ja innovation ecosystems in Europe ja RELOS3- Regioonist kohalikule tasandile: targa spetsialiseerumise strateegiate edukas rakendamine) teostamiseks;
13 994 eurot linnaplaneerimise ja maakorralduse aadressandmete korrastamiseks ja geodeetilise märgi teisaldamiseks 2016. a laekunud vahendite arvel;

74 000 eurot võetakse kasutusse, sh:
50 000 eurot tänavavalgustuse aastaringse hoolduse uus pikaajaline hange kujuneb oodatust kallimaks,
22 000 eurot seoses Rahu 8 renoveerimisega on kasvanud tühjade eluruumide arv, millest tulenevalt kasvab linna kulu hoolduseks ja kommunaalkuludeks. Seoses korteriühistute Kredexi toetuse aktiivse kasutamisega suureneb ka linnapoolne osalus.
1 500 eurot on kasutusse võetud sotsiaalkindlustusametilt omasteta isikute matusekuludeks saadud toetus;

146 110 eurot võetakse kasutusse, sh:
8 034 eurot antav toetus Sihtasutusele Tartu Sport M. Reiniku kooli staadioni hoolduseks,
31 671 eurot suurendatakse vaba aja ürituste eelarvet, et
6 000 eurot anda toetust MTÜle Tartu Spordiliit Tartu linna noortekoondise osalemiseks rahvusvahelistel Kaunase Noorte Mängudel;
7000 eurot Baltimaade Muusikaakadeemiate Orkestri (Baltic Academies Orchestra) dirigeerimise meistriklassi ja kontserdi korraldamiseks Tartus;
15 000 eurot linna osalus koostööprojektis Eesti Kontserdiga;
3 671 eurot Tiigi seltsimaja majandamiseelarve 2016. a kasutamata jäägi avamine Tartu linna päeva ja Emajõe festivali korraldamiseks;
28 165 tuh eurot linna raamatukogu majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine põhiliselt ruumide majandamiskuludeks (peamaja kohviku ja I korruse tualettide remont) ning teavikute ja inventari soetuseks,
21 eurot Tiigi seltsimaja aasta alguse jääkide avamine;
43 360 eurot muuseumidele majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine, sh:
7 949 eurot linnamuuseumi püsinäituse kuraatorite õppereisiks, O. Lutsu majamuuseumile ja laulupeomuuseumile telkide soetamine suveürituste korraldamiseks, linnamuuseumis vitriinide korrastamiseks, ajutiste näituste ja õpperetkede korraldamiseks.
35 411 eurot mänguasjamuuseumile osalemiseks EV 100 projektis "Laste Vabariik", töötajatele lisatasudeks temaatiliste giiditeenuste eest, uue püsiekspeditsiooni juurde vitriinide ning mängutuppa ja lastestuudiosse lauanõude soetamiseks;
26 300 eurot muinsuskaitsele, sh:
14 000 eurot tegevustoetus MTÜle Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus,
7 000 eurot täiendav tegevustoetus (esialgses eelarves 10 000 eurot) Sihtasutusele Maarja Kirik kiriku taastamistööde ettevalmistamiseks;
5 300 eurot muinsuskaitsealasteks uuringuteks ja rongiõnnetuses hukkunud sõdurite ühishaua konserveerimise lõpetamiseks eelmisest aastast ületulevate vahendite arvel;
33 309 eurot muu vabaaeg ja kultuur kuludeks, sh:
23 140 eurot 2024. a Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisega seotud kuludeks;
5 000 eurot Euroopa Spordinädala pidulikuks avamiseks;
5 000 eurot Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks;
38 105 eurot on kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega KOFS § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks, sh:
10 000 eurot Osaühingult Embach Ehitus Tähtvere spordipargi arenduseks saadud vahendid;
8 349 eurot linnaraamatukogule projekti "100 Eesti kirjandusteost avalikus ruumis" jätkamiseks ja praktika juhendamiseks;
995 eurot Tiigi seltsimajale Eesti noorte laulu- ja tantsupeo eelproovide läbiviimiseks ja Eesti Meestelaulu Seltsi poiste solistide konkursi Tartu ja Tartumaa eelvooru korraldamiseks;
18 761 eurot muuseumidele aasta alguse jäägi arvel 1749 eurot projekti "Üle Jõe tegevused" ja muuseumi andmekogu täiendamiseks. Täiendavalt on kasutusse võetud kultuuriministeeriumilt laekunud 15 312 eurot arheoloogiakogu säilitamistingimuste parandamiseks ja Eesti Kultuurkapitalilt saadud 1700 eurot näituste korraldamiseks;

1 353 982 eurot võetakse kasutusse, sh:
403 310 eurot lasteaedadele, sh:
168 000 eurot lasteaednike (välja arvatud juhid) 5%-liseks palgatõusuks alates käesoleva aasta 1. septembrist,
88 896 eurot avatakse lasteaedade majandamiseelarve kasutamata jäägid 148 896 eurot põhiliselt (104 421 eurot) laste toitlustamiseks. Vähendatakse lasteaiatöötajate toitlustustulu ja -kulu 60 000 eurot;
80 582 eurot lasteaedade 2016. aasta lõpus ja 2017. aastal remonditud ruumide sisustamiseks (lasteaiad Piilupesa, Helika, Kannike, Kelluke, Krõll, Rukkilill, Sass, Tähtvere);
39 760 eurot kolme lasteaia tugiisikute ja kahe loodava tasandusrühma personalikuludeks;
12 000 eurot töötervishoiuarstile suunamiseks eesmärgiga kindlustada 1/3 töötajate arstlik kontroll;
6 142 eurot õppekava toetavate projektide ja ülelinnaliste ainesektsioonide töö toetamiseks (esialgses eelarves vähendati taotlust 8000 eurot);
4 450 eurot lasteaedade lauatelefonide kuumakseteks;
3 480 eurot lasteaiale Rukkilill vihmaveesüsteemi ehitamiseks;
446 110 eurot põhi- ja üldkeskharidust andvatele koolidele, millest
93 500 eurot koolimööbli soetamiseks, sh uued ja väljavahetamist vajavad klassikomplektid;
24 000 eurot rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks H. Masingu kooli õpilaskodus;
12 042 eurot Maarja kooli keskastme spetsialistide ja tööliste palgakulude katteks - esialgses eelarves vale arvestus;
12 000 eurot koolide töötajate töötervishoiuarstile suunamiseks eesmärgiga kindlustada 1/3 töötajate arstlik kontroll,
8 590 eurot õppekava rakendamist toetavad projektid ja koolide praktikumid eelmise aasta kasutamata vahendite arvel,
7 287 eurot laste ujumisõpetuse eelarve täiendamiseks;
2 500 eurot J. Poska gümnaasiumile Tartu Rahu korruse sisustamiseks;
286 191 eurot koolide majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine, sh personalikuludeks 75 139 eurot, hoonete ja ruumide ülalpidamiseks, 94 644 eurot, inventari, infotehnoloogiaseadmete ja õppevahendite soetamiseks 78 163 eurot ning ürituste korraldamiseks 23 347 eurot. Ülejäänud vahendid suunatakse administreerimiseks, koolituseks, lähetusteks ja meditsiinikuludeks;
326 578 eurot avatakse kutsehariduskeskusele omatulude eelarve aasta alguse kasutamata jääke, sh ruumide korrashoiuks 120 000 eurot, infotehnoloogiaseadmete ja inventari soetamiseks 150 000 eurot, lähetusteks ja koolitusteks 36 578 eurot ning ürituste korraldamiseks 20 000 eurot.
54 632 eurot avatakse kasutamiseks laste muusika- ja kunstikoolidele ning noorte huvikeskustele, millest
50 386 eurot 2017. a alguseks kasutamata majandamiseelarve jäägid, mis suunatakse põhiliselt ruumide korrashoiukuludeks (15 041 eurot), ürituste korraldamiseks (14 559 eurot) ja inventari soetamiseks (11 044 eurot).
4 246 eurot Tartu lastekunstikoolile piirdeaia parandamiseks,
15 057 eurot avatakse koolitoidu majandamiseelarve aasta alguse jäägid Maarja koolile ja M. Reiniku koolile õpilaste toitlustamise korraldamiseks,
8 295 eurot avatakse hariduse abiteenuste eelarves Hariduse Tugiteenuste Keskusele eelmise aasta kasutamata majandamiseelarve vahendeid tasulise rehabiliteerimise korraldamiseks,
100 000 eurot avatakse täiendavalt haridusasutuste jooksevremondiks, eeskätt tehnosüsteemide avariitöödeks ja lasteaedade fassaadide parandamiseks. Esialgne eelarve 302 000 eurot, eelmise aasta täitmine 412 758 eurot.
2 672 976 eurot on kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega KOFS § 26 lõige 4 ja 6 alusel, sh:
23 000 eurot lasteaedade eelarves haridus- ja teadusministeeriumi poolt uussisserändajate laste keeleõppeks ja starditoetuseks 3000 eurot (sh aasta alguse jääkide arvel 500 eurot) ning lasteaedadele digivahendite soetamiseks ja õppekeskkonna loomiseks 20 000 eurot;
1 723 691 eurot põhi- ja üldkeskharidust andvatele koolidele, sh:
1 531 445 eurot saadi kavandatust enam riigi toetusfondist ja avati aasta alguse kasutamata jääke (19 612 eurot). Lähtudes õpilaste arvust 10. jaanuari seisuga on tehtud ka ümberpaigutusi tegevusalade lõikes,
101 051 eurot on saadud vahendeid projektide rahastamiseks Sihtasutuselt Innove, millest avatud täiskasvanute gümnaasiumile 93 000 eurot projekti "Teisel Ringil Targaks Tartumaal" teostamiseks;
53 537 eurot saadi täiendavalt vahendeid haridus- ja teadusministeeriumilt rändekavaga Tartusse paigutatud õpilaste ja laste starditoetuseks ning nende keeleõppeks (33 100 eurot), vanglaõppe korraldamiseks (10 681 eurot), K. J. Petersoni gümnaasiumile meediaõppesuuna tegevuste teotamiseks (5 000 eurot), M. Härma gümnaasiumile IB õppe korraldamiseks (4756 eurot),
37 658 eurot on avatud erinevatelt residentidelt ja mitteresidentidelt saadud toetusi õppetööd toetavate projektide teostamiseks.
695 957 eurot on avatud Kutsehariduskeskuse 2016. aastal kasutamata vahendeid 375 013 eurot ja täiendavalt on saadud toetust:
267 074 eurot kutseõppe tasemeõppe koolitustellimuse vahendeid,
53 870 eurot erinevate jätkuprojektide rahastamiseks, millest suurim (43 750 eurot) Sihtasutuselt Archimedes õpirände projektile.
340 205 eurot on avatud haridus- ja teadusministeeriumilt täiskasvanute täienduskoolituseks (taseme alusel mittemääratlev haridus) saadud vahendid, sh:
75 851 eurot aasta alguse kasutamata vahendid;
264 354 eurot 2017. a täiskasvanuhariduse programmi elluviimiseks,
17 550 eurot on avatud noorte huvihariduse ja huvitegevuse erinevate jätkuprojektide teostamiseks saadud aasta alguseks kasutamata jääke (13 824 eurot) ja saadud täiendavat toetust 3726 eurot,
-100 625 eurot on vähendatud vastavalt haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud lepingule ja uutele rahastamispõhimõtetele koolitranspordi toetust;
- 38 384 eurot on vähendatud koolitoidu eelarvet seoses saadava koolitoidutoetusega haridus- ja teadusministeeriumilt kutsehariduskeskusele ja riigi toetusfondist üldhariduskoolidele,
- 2 678 eurot öömaja eelarvet on vähendatuid 7378 eurot kutsehariduskeskusel vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi koolitustellimuse lepingule. Maarja koolile on avatud eelmise aasta kasutamata jääk 4700 eurot,
14 260 eurot on avatud muu hariduse eelarves haridus- ja teadusministeeriumi poolt keelehooldekuludeks eraldatud vahendid;

230 433 eurot võetakse kasutusse, sh:
90 000 eurot muu puuetega isikute sotsiaalne kaitse, sh:
40 000 eurot erivajadustega laste riigipoolse rahastuse võimalikust muutmisest tingitud lapsehoiuteenuse kulude katteks,
25 000 eurot isikliku abistaja teenuse mahu kasvu katteks - teenuse hankeperioodil 2015-2017 on lisandunud teenuse kasutajaid ja kasvanud teenusvajaduse mahud (uus hange alates oktoobrist 2017). Esialgne eelarve 181 000 eurot,
15 000 eurot toetus puuetega isikute korterite kohandamiseks. Esialgsest eelarvest (21 600 eurot) on kasutatud ca 16 000 eurot. Seoses tööhõivereformiga on suurenenud puuetega isikute kodust välja liikumise vajadus, milleks on vaja paigaldada kaldteed, käsipuud, kohandada treppe jms,
10 000 eurot lisatoetus Lõuna-Eesti Pimedate Ühingule ruumidesse õhksoojus- pumpade soetamiseks ja paigaldamiseks;
63 061 eurot avatakse eakate hoolekandeasutustele majandamiseelarve aasta alguse jääke, sh:
2 978 eurot päevakeskusele Kalda koolituskuluks ja hügieenitarvete ning tööjalatsite ostuks,
4 459 eurot Tähtvere päevakeskusele töötajate koolituseks ja asutuse 20. aastapäevaürituse korraldamiseks,
55 624 eurot hooldekodule põhiliselt ruumide remondiks, eriotstarbelise inventari (invavahendid) soetamiseks ja meditsiinikuludeks (raamitransport) ning voodivarustuse uuendamiseks;
14 300 eurot täiendav toetus MTÜ-le Kodukotus 2017. a eakate päeva ning MTÜ juubeliürituse korralduskuludeks ning raamatu väljaandmiseks;
1 660 eurot avatakse laste turvakodule majandamiseelarve aasta alguse jääke hoolealuste koolituskuludeks;
1 000 eurot muu perede ja laste sotsiaalse kaitse kuludes kujunes hanke tulemusel perekülastusteenus oodatust (50 000 eurot) kallimaks;
4 412 eurot avatakse asutusele Varjupaik majandamiseelarve aasta alguse jääke kinnistu ülalpidamiskuludeks,
56 000 eurot muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse kuludes vähekindlustatud perede laste toetuseks.
247 864 eurot on kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega KOFS § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks ja sponsorite sihtannetuste realiseerimiseks, sh:
35 938 eurot muu puuetega inimeste sotsiaalse kaitse eelarves riigi toetusfondist käesoleva aasta alguse kasutamata vahendid 30 785 eurot laste hoideteenuse korraldamiseks ja 5153 eurot laste hooldajatoetuse maksude tasumiseks,
1 280 eurot on avatud laste turvakodule Tervise Arengu Instituudilt saadud vahendid projekti "Imelised aastad" teostamiseks,
18 339 eurot muu perede ja laste sotsiaalne kaitse eelmisest aastast riigieelarve toetusfondist vajaduspõhiseks peretoetuseks saadud vahendeid toetuste maksmiseks,
107 921 eurot on suurendatud toimetulekutoetuse eelarvet aasta alguseks kasutamata jäägi arvel. Vahendid on suunatud toetuse maksmiseks,
84 386 eurot muu sotsiaalse kaitse kuludes, sh:
80 636 eurot rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmise korraldamise kuludeks sh aasta alguse kasutamata vahendite arvel 20 636 eurot,
3 750 eurot eelmisest aastast ületuleva siseministeeriumi poolt rahastatud teabevahetusprojekti teostamiseks.

30 000 eurot Raekoja plats 14 ruumide remondiks. Rentnike poolt vabastatud ruumid kohandatakse IT teenistusele,
3 340 eurot IT vahendite soetamiseks. Uus kaasaja nõuetele vastav tulemüür kujuneb kavandatust kallimaks;
40 000 eurot IT tarkvara arenduseks. Esialgses eelarves on kavandatud Kultuuriakna arenduseks 20 000 eurot, vajadus 60 000 eurot, sh 2016. a arendused, mille osas tasumiseni ei jõutud.

2 374 660 eurot suunatakse uutele objektidele, sh eelmisest aastast ületulevad:
43 700 eurot Kastani (Kuperjanovi - Riia), Tiigi - Vaksali (avatud LV 07.02.2017. a korraldusega nr 120),
80 000 eurot Nõlvaku tn parkla rajamine koos sademevee ärajuhtimise ja valgustusega on otstarbekas siduda idaringtee ehitusega,
309 000 eurot Adra, Künni, Vao tänava rekonstrueerimine (avatud LV 07.02.2017. a korraldusega nr 120),
151 960 eurot jalg- ja jalgrattateede eelmise aasta kasutamata jäägi avamine (LV 07.02.2017. a korraldus nr 120) objektidele Kreutzwaldi tn (Carolina bussipeatus - linna piir), Lootuse tn, Tähe tn (Pargi-Vaba), Ilmatsalu tn kergliiklustee ja Kroonuaia sild-Aruküla tee,
177 000 eurot Ilmatsalu tn kergliiklustee (75 000 eurot) ja Kroonuaia sild-Aruküla tee (102 000 eurot) rekonstrueerimiseks avati eelarve LV 31.01.2017 korraldusega nr 95. Vahendid laekuvad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt,
60 000 eurot Kaunase pst kahe fooridega ülekäiguraja rajamine laste turvalisuse suurendamiseks,
510 000 eurot Kuperjanovi 9 soetamine ja rekonstrueerimise projekteerimine,
63 000 eurot korteriühistute remondifond - KÜ Kalda tee 30 rekonstrueerimistööde osamaks (linna osalus),
55 000 eurot Roosi 83 viilhalli katuse remont,
925 000 eurot osalemine SmartENCity projektis (linnakeskkonna tark ja säästev kujundamine) eelmisel aastal laekunud vahendite arvel. Eelarve avati LV 29.03.2017 korraldusega 293.
Lisatakse nimistutesse:
Teede ja tänavate rekonstrueerimise projekteerimise nimistusse (nimistu esialgse eelarve seletuskirjas) lülitatakse täiendavalt Jänese tn, Oa tn, Põhja pst, Soinaste tn, Vasara tn, Ülikooli tn, Pallase pst sõidutee, Vallikraavi tn, Ihaste linnaosa kergliiklustee (Kasesalu-Triigi-Mugasto-Pallase).

Ülekatete ja pindamiste nimistusse lisati koos aasta alguse jääkide avamisega Narva mnt. Täiendavalt lisatakse Vabaduse pst (Riia-Kaarsild), Kasarmu, Puiestee ja Jaama tn (Narva mnt-Sõpruse pst), Narva mnt (Puiestee-Staadioni), Taara pst (Näituse-Jakobsoni).
944 613 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahu muutmine:
eurodes

objekti nimetus	esialgne eelarve	võtta täiendavalt kasutusse	täpsustatud eelarve
Tartu idapoolse ringtee ehitamine	6 300 000	45 000	6 345 000
Anne 67A parkla	150 000	50 000	200 000
Soinaste tn (Raudtee-Riia)	565 000	230 000	795 000
Vaksali tn väljak, parklad, kergliiklusteed, (Riia tn kergliiklusviadukt ja tunnel)	2 750 000	-40 668	2 709 332
Kasesalu tn (Talutare-Pääsusilma)	280 000	-230 000	50 000
Marja tn trepp	70 000	-25 000	45 000
Projekteerimised	280 000	152 024	432 024
Koostöö võrguarendajatega	130 000	215 200	345 200
Koostöö arendajatega	50 000	50 000	100 000
Turusild-Annelinn-Nõlvaku	1 605 766	30 000	1 635 766
Jalg- ja jalgrattateed	150 000	100 000	250 000
Ülekatted ja pindamised	600 000	318 057	918 057
Tartu Maratoni monumendi rajamine ja L. Koidula ja J.V. Jannseni skulptuuri ala projekteerimine ja kuju modelleerimine	130 000	50 000	180 000


Tartu idapoolse ringtee ehitamise eelarves on vaja suurendada vastavalt lepingule omafinantseeringu
osa (esialgses eelarves 945 000 eurot).
Anne tn 67A parkla eeldatav ehitusmaksumuse suurenemine tulenevalt projekteerija
prognooseelarvest.
Soinaste tn (Raudtee-Riia) eeldatav ehitusmaksumuse suurenemine tulenevalt projekteerija
prognooseelarvest.
Objektide Riia tn kergliiklusviadukt ja tunnel ning Kasesalu tn (Talutare-Pääsusilma) eelarved
vähenevad seoses 2017. a tööde mahtude täpsustumisega. Vähendused kavandatakse 2018. a
eelarvesse.
Marja tn treppide rekonstrueerimisel vähendati tööde mahtu - nõuetele vastavaid kaldteid ei ole
sinna võimalik rajada.
Projekteerimiste eelarve kasv on seotud täiendavate objektide lisamisega kergliiklusteede ja
projekteerimistööde nimistusse.
Koostööks võrguarendajatega on lisavahendite vajadus seoses AS Tartu Veevärk suuremahuliste
sademevee- ja kanalisatsioonitöödega Tähe tänavale magistraaltoru rajamisel; täiendavate
koostööobjektide lisandumisega: Aardla (Ropka tee - Jalaka), Rahu tn, Lembitu tn (Riia - Lembitu
8), Kaunase pst. Tähe tänavale magistraaltoru rajamine on tähtajaga 2017 kevad ning kasutamata
vahendeid 81 200 eurot avati LV 07.02.2017. a korraldusega nr 120.
Koostöö arendajatega - ehitustööde kallinemine prognooseelarve alusel Ujula T65 objektil.
Turusild-Annelinn-Nõlvaku objektil kasvab omafinantseeringu osa seoses ehitustööde
kallinemisega.
Jalg- ja jalgrattateede esialgse eelarve nimistusse kinnitati kolm objekti kogueelarvega 150 000
eurot, seoses aasta alguse kasutamata jääkide avamisega 151 960 euro ulatuses lisati nimistusse
veel viis objekti, lisaeelarvega suurendatakse seoses tööde kallinemisega nende mahtu 100 000
eurot.
Ülekatete ja pindamiste eelarve kasvab 53% seoses täiendavate objektide nimistusse lisamisega.

7 600 eurot suunatakse uuele objektile
Jäätmekäitluse tarkvara lisamooduli soetamine on vajalik jäätmevaldajate registri täiendamiseks. Ostetakse jäätmejaama moodul, mis võimaldab registreerida jäätmejaama kliendid ja korraldada jäätmearuandlus uuel tasemel.
25 000 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahu muutmine:

42 000 eurot suunatakse uutele objektidele:
35 000 eurot Ropka tee valgustus koostöös Eesti Energiaga (õhukaablite vahetamine maakaablite vastu);
7 000 eurot Raadi kalmistu hoone Kalmistu tn 22 remont - 2 vastuvõturuumi ehitamineklientide privaatsuse kindlustamiseks.

-1 074 518 eurot suurendatakse olemasolevate objektide mahtu:

Linna elamute rekonstrueerimine ja projekteerimine KredExi toetusega lükkub edasi, sest Rahu 8 esimene projekteerimise riigihange nurjus pakkujate vähesuse (üks pakkuja) ja liiga kõrge projekteerimismaksumuse tõttu. Korraldati uus riigihange, mille läbiviimise aja võrra kõik järgnevad tegevused viibivad. Investeerimistegevus oli kavandatud kolmel objektil: Rahu 8, Puiestee 114a ja Nisu 2a. Kuna Nisu 2a ei ole Kredexi meetme kriteeriumide alusel abikõlbulik, asendatakse see Kalda tee 40 hoonega.
Linnale kuuluvad korterid on väga halvas seisus. Aastas vabaneb umbes 70 eluruumi, millest ca 80% vajab remonti enne uute üürnike majutamist. Käesolevasse aastasse on kavandatud 50 eluruumi remont (ca 270 000 eurot) ja 5-7 küttekolde remont (ca 20 000 eurot) ning muud hädavajalikud tööd.

199 100 eurot suunatakse uutele objektidele, sh:
45 000 eurot toetus Sepa Jalgpallikeskus OÜ-le jalgpallikeskuse tribüüni katuse ehitamise toetuseks;
112 200 eurot toetus MTÜle MK Tenniseklubi loodava tennisekeskuse spetsiaalse tennisepõranda kaasrahastuseks (põranda maksumus 285 000 eurot);
3 432 eurot Uspenski kalmistu telliskabeli kultuuriministeeriumilt 2016. a saadud vahendid avati LV 07.02.2017 korraldusega 120;
38 468 eurot Arena Tartu eskiisprojekt (kaasav eelarve) jäi 2016. a lõpliku vormistamiseta ning vahendid avati kasutamiseks linnavalitsuse 07.02. ja 28.02. korraldustega nr 120 ja 175.
192 784 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahtu muudetakse:



objekti nimetus	esialgne eelarve	muutmine	täpsustatud eelarve
Annemõisa spordikeskuse remont	35 000	26 344	61 344
Toetus SA-le Tähtvere Spordipark, sh: Tartu terviseradade märgistus suunal Tähtvere Spordipark - A. Le Coq Spordimaja (Ihaste tee 7)	117 600	15 000 15 000	132 600 15 000
O. Lutsu nim Linnaraamatukogu akende vahetamine (Kompanii 3/5)	90 000	38 000	128 000
Muuseumid, sh: Linnamuuseum (Narva mnt 177) Mänguasjamuuseum (Lutsu 8)	34 000	105 440 105 440	139 440 105 440
Toetus EELK Tartu Peetri Kogudusele	10 000	8 000	18 000


Annemõisa spordikeskuse remondi eelarvet suurendati aasta alguse jäägi arvel 9 344 euro ulatuses ja lisatakse 17 000 eurot korraldatud hanke alusel.
O. Lutsu nim Linnaraamatukogu akende vahetamine (Kompanii 3/5) kujuneb kallimaks riigihanke tulemusena, lisaks muinsuskaitse järelevalve kulud 3000 eurot ja kaasnevad parandustööd 7000 eurot.
Muuseumide eelarvet on suurendatud aasta alguse jääkide avamisel (LV 07.02.2017. a korraldusega nr 120) summas 75 440 eurot Narva mnt 177 ehitus- ja projekteerimistöödeks. Lisaeelarvesse on lülitatud täiendavalt 30 000 eurot, mis kindlustab tööde teostamise täies mahus. Tööde kogumaksumus 104 000 eurot, järelvalve 1000 eurot, sisustamine 46 800 eurot. Osa arheoloogiakogu säilitamistingimuste parandamisega seotud kuludest kaetakse linnamuuseumi põhitegevuskulude eelarvest, sh kultuuriministeeriumilt saadud toetuse arvel 15 312 euro ulatuses. Esialgses eelarves oli objekti nimetus linnamuuseum (Narva mnt 23), mis nüüd muudetakse.
Toetus EELK Tartu Peetri Kogudusele kiriku peasaali vitraažakende avariilise olukorra likvideerimiseks.

210 980 eurot lasteaedade eelarves, sh:
131 073 eurot suunatakse uutele objektidele:
51 073 eurot lasteaedade köökide remondid ja köögiseadmete ost avatud ületulevate vahendite arvel (LV 07.02.2017. a korraldusega nr 120),
80 000 eurot lasteaedade tehnosüsteemide korrastamine. Küsitud raha suunatakse tehnilises keldris torustike rekonstrueerimiseks lasteaedadele Hellik ning Triinu ja Taavi.
79 907 eurot investeerimiskulude eelarve muutmised olemasolevate objektide mahtudes:

Pepleri 1a lasteaia ehituse eelarve vähenemine riigihanke tulemusel.
Lasteaedade rekonstrueerimise eelarvet täiendati aasta alguse kasutamata vahendite arvel (LV 07.02.2017. a korraldusega nr 120). Loetelusse lisatakse ületuleva objektina lasteaed Rukkilill (Sepa 18).

486 535 eurot põhikoolide rekonstrueerimiseks on esialgses eelarves kavandatud kokku 3 804 000 eurot. Käesoleva eelnõuga taotletakse täiendavaid vahendeid järgmistele koolidele:
404 682 eurot suunatakse uutele objektidele:
195 000 eurot Tamme koolile (Tamme pst 24a) käsitööruumide remondiks;
50 000 eurot Forseliuse kool (Tähe 103). Kooli vajadustest lähtuvalt võetakse kasutusele poiste ning tütarlaste tööõpetuse ruumidena kõrvaloleva Tähe 101 hoone osad ruumid. 2017. aastal tehakse ruumide kohandamiseks vajalikud projekteerimistööd,
19 682 eurot Kroonuaia kool (Puiestee 62) avati eelmise aasta kasutamata vahendid detsembrikuu lõpus tehtud tööde eest tasumiseks (LV 07.02.2017. a korraldusega nr 120),
140 000 eurot Raatuse kooli asenduspindadel vajalikud remonditööd (Ploomi 1 ja Eerika tee 1 hoonetes).
81 853 eurot investeerimiskulude eelarve muutmised olemasolevate objektide mahtudes - Raatuse koolile (Raatuse 88a) 2016. a tehtud, aga tasumata tööd ei mahu käesoleva aasta eelarvesse (2 514 000 eurot).

276 145 eurot suunatakse kutsehariduskeskuse objektidele, sh:
150 145 eurot esialgse eelarve investeerimisobjekt "Kutsehariduskeskuse hoone Põllu 11a katuse rekonstrueerimine" nimetatakse ümber "Kutsehariduskeskuse hoonete Põllu 11 ja Kopli 1 hoonete rekonstrueerimine", mille käigus lõpetatakse Põllu 11c õpilaskodu remont, rekonstrueeritakse Põllu 11 a katus ja Kopli 1 hoones ehitatakse pagariklass. Töid finantseeritakse:
80 145 eurot haridus- ja teadusministeeriumilt saadud koolitustellimuse vahendite arvel, sh aasta alguse jäägi arvel 20 145 eurot,
80 000 eurot linnapoose kuluna (lisaks esialgsele eelarvele, mis on 120 000 eurot),
20 000 eurot kutsehariduskeskuse majandamiseelarve aasta alguse jääkide arvel;
126 000 eurot õppeotstarbeliste seadmete ja IT vahendite soetamiseks, millest omatulude arvel 62 000 eurot ja riigi koolitustellimuse vahenditest 64 000 eurot. Soetatakse formaatsaag, spektomeeter sagedusalaga kuni 12GHz, valtspink, karastusahi, lintsaag, külmutatud toidu kutter, rullimismasin ja viieliitrise katlaga universaalajam.
95 150 eurot noorte huviharidus ja huvitegevus, sh:
45 000 eurot täiendatakse esialgse eelarve investeerimisobjekti Lille Maja (Lille 9) rekonstrueerimine. Koos esialgse eelarvega (170 000 eurot) saab rekonstrueeritud küttesüsteem, fassaad koos akende vahetusega ja ehitatud teatriklass;
31 000 eurot avatakse eelarve uutele objektidele, sh
16 000 eurot Tartu I Muusikakool (Tähe 5), kus on vajalikud keldrikorrusel asuvate ruumide ventilatsioonitööd ja hoonele osaliselt vundamendi hüdroislolatsiooni rajamine,
29 915 eurot Anne Noortekeskus (Uus 56), millele avati esmalt eelarve eelmise aasta kasutamata jääkide arvel (14 915 eurot) Eesti Energiaga sõlmitud lepingu realiseerimiseks. Täiendavad vahendid 15 000 eurot on vajalikud krundisisese elektritoitekaabli (liitumispunktist kuni hoone peakilbini) uuendamiseks.
105 700 eurot muudeks haridusinvesteeringutes täiendatakse eelarvet, sh:
90 700 eurot M. Reiniku kooli (Riia 25a) staadioni ja staadionihoone rekonstrueerimine. Staadionihoone ehitamist rahastab projekt Osyris raames Euroopa Komisjon, 2017. a toetuseks kavandati 175 000 eurot, tegelikult on käesoleval aastal toetuseks saadav lõppmakse 136 700 eurot (-38 300 eurot) ulatuses. 2016. a lõpus sõlmiti hankeleping, mille tulemusel kujunes ehitustööde maksumus 79 000 eurot suuremaks ja kuna aastalõpu ilmastikuolud ei sobinud vundamenditöödeks, jäi eelmiseks aastaks kavandatud kulud tegemata (50 000 eurot) - kokku vajalik täiendus 129 000 eurot;
15 000 eurot projekteerimiste eelarvet (esialgne eelarve 100 000 eurot) täiendatakse vajadusega projekteerida Kivilinna kooli võimla rekonstrueerimist.

Maarja Tugikeskuse peremajad. Projekti rahastamiseks on taotlus esitatud sotsiaalministeeriumile erihoolekandeasutuste reorganiseerimise programmist. 2017. a saadavaks toetuseks kavandatakse 150 000 eurot ja linna omaosalusena 50 000 eurot, mille eest ostetakse ja korrastatakse peremajaks üks elamu, lisaks projekteeritakse neli peremaja (kaks Maarja kooli territooriumile ja kaks Ujula tn).


==============================

Muudatusettepanekud

J.-O. Salm:

1) Eraldada SA Tähtvere Puhkepargile 10 000 eurot laululava juures oleva alajaama pealse seina paranduseks ja WC juurde viiva trepi paranduseks.

Kulukoht:
Teeme ettepaneku võtta 10 000 eurot Tartu Arena eskiisprojektist alles jäänud vahenditest, mis peaksid hinnanguliselt olema 10 000 eurot. Ettepanek on mitte toetada kaasava eelarve projektist alles jäänud vahendeid jätkutegevusteks, mis seotud Arena Tartu ehitusega (sh äriplaani koostamine).
Hetkel on eelarve projektis selline rida:
38 468 eurot Arena Tartu eskiisprojekt (kaasav eelarve) jäi 2016. a lõpliku vormistamiseta ning vahendid avati kasutamiseks linnavalitsuse 07.02. ja 28.02. korraldustega nr 120 ja 175.

Selgitus:
Alajaama pealne seina osa kuhu on jooksnud vesi vahele on põhjustanud seina lagunemise. Laululava WC juurde viiv trepp on lagunenud ja põhjustab kontserdite külastajatele ebamugavusi.
Järgmisel aastal võõrustab laululava Baltimaade üliõpilasi laulupeol "Gaudeamus".
Leiame, et laululava kompleks vajab värskendust.

2) Eraldada 10 000 toetuseks Ukraina Mariupoli haiglale.

Kulukoht:
- 11 000 eurot kellamängu arenduseks ja linna uue kodulehe võõrkeelsete osade tõlkimiseks ja toimetamiseks.

Selgitus (saadetud 4. juunil):
Lugesin, et eelarvesse tehtud muutus on linnavalitsuse poolt tagasi lükatud põhjenduse puudumisel. Soovin ettepanekut täpsustada ja loodan, et alltoodud põhjendus annab aluse otsuse ülevaatamiseks.
Toetus humanitaarabiprojektidele Ukrainas
Eesti Pagulasabi on möödunud aastal toetanud humanitaarabi vahenditest kooli minevaid orbusid, sisepõgenike peredest pärit, aga ka rindelähedastes asulates elavaid lapsi koolivahenditega. Selliseks toeks oli väga suur vajadus ning äsja küsis Zaporižžja linna sotsiaalosakond, kas Eesti Pagulasabi plaanib seda teha ka sel aastal, kuna vajadus on jätkuvalt karjuv. Samuti toetas Eesti Pagulasabi rahaliselt ja aitas korraldada eelmisel aastal ühte puuetega lastele suunatud suvelaagrit, mis oli väga edukas ja milleks nad nüüd taas toetust küsisid. Kui need mõtteid Tartut kõnetavad, siis viiks Eesti Pagulasabi need kohapeal hea meelega Tartu linna toetusel ellu.https://www.facebook.com/pagulasabi/posts/1489472557735862https://www.facebook.com/pagulasabi/photos/a.524992430850551.142142.220721947944269/1468099306539854/?type=3
Toetuse saaja/vahendaja: Eesti Pagulasabi
Lisaeelarve kulurida, kust rahastust eraldada, ei pea ma vajalikuks muuta.


J. Ginter:

Teen ettepaneku jätta liseelarvest välja monumentidega seotud kulud (50 000 eurot) ja eraldada see summa linnaosaseltside ja linna huvides tegutsevate kodanikeühenduste (liiklejate koda jt) tegevuse toetamiseks.

Põhjendus: kui linnal on suur võlg ja see võlg suureneb, tuleks sellised kulutused teha korjanduse abil.

Linnavalitsus:

parandused 2017 I lisa eelnõule.pdfSeletus.pdf