EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
22. mai 2017. a. nr LVK-O-0493 |
| Loa andmine noortekeskuse teenuse riigihangete korraldamiseks |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 lg 3, halduskoostöö seaduse § 3 lg 2 ja § 9 ning Tartu linnavara eeskirja § 3 lg 1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada linnavalitsusel korraldada riigihanked noortekeskuse teenuse tellimiseks perioodil 1. jaanuari 2018 kuni 31. detsember 2020 halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
2. Volitada linnavalitsust sõlmima noortekeskuse teenuse osutamiseks halduslepingud.
2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine noortekeskuse teenuse riigihangete korraldamiseks " juurde
Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 punktist 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada noorsootööd. Noorsootöö hõlmab vastavalt noorsootöö seaduse § 4 kõiki noore isiksuse mitmekülgset arengut toetavaid vaba aja tegevusi.
Olulisteks noorsootöö asutusteks on noortekeskused. Tartu noortekeskuste igapäevategevuses osaleb 2000-3000 unikaalset noort aastas. Noortekeskuste veebipõhise statistikakeskkonna Logiraamat andmetel oli 2016. aastal Tartu keskuste avatud noorsootöö ruumides ligi 17 000 külastust, keskuses kindlale sihtgrupile korraldatud tegevustes üle 8000 osaluskorra ning väljaspool keskust korraldatud sündmustel ligi 12 500 osaluskorda. Noortekeskuste teenuste sihtrühm on teismelised ehk 11-19-aastased, põhiline fookus on 13-15-aastastele noortele eakohaste arendavate tegevuste pakkumisel.
Noortekeskusi iseloomustavad kolm tunnust:
1) noortekeskuses on noortele koolivälisel ajal külastamiseks ja sõpradega kohtumiseks avatud ruum, kus on loodud võimalused kõige erinevamatel viisidel oma vaba aja veetmiseks (nn avatud noorsootöö ruum);
2) oluline osa noortekeskuse tegevusest on noorte omaalgatuseks toetava keskkonna loomine;
3) noortekeskuses pakutakse avatud liikmeskonnaga huvitegevuse võimalusi, sealse ringi või klubiga ühinemiseks pole tavaliselt vaja end eelnevalt registreerida ega maksta osalustasu.
Tartus tegutseb kaks munitsipaalnoortekeskust - Anne Noortekeskus ja Lille Maja. Lisaks toetati mittetulundusühingute noortekeskuste tegevust perioodil 2004-2014 volikogu määruse "Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord" alusel. 22. mai 2014. a otsusega nr 82 andis Tartu Linnavolikogu linnavalitsusele loa korraldada mittetulundusühingute poolt noortekeskuse teenuse osutamine halduslepingu alusel perioodil 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsembrini 2017.
Nimetatud perioodiks sõlmiti riigihangete tulemusel teenuse osutamise lepingud mittetulundusühingutega Tähe Noorteklubi ja Spordiklubi AK Rahinge. Lepingujärgne teenuste maksumus oli kokku 420 400 eurot kolmeaastaseks perioodiks teenuse osutamise miinimummääraga 600 unikaalset noort aastas. Arvestuslik teenuse osutamise kulu oli seega 117 eurot avatud noorsootöös osaleva noore kohta. Spordiklubi AK Rahingega on leping tänaseks poolte kokkuleppel lõpetatud ning noortekeskuse põhiteenust partner enam ei osuta, saades toetust ekstreemspordiharrastuse võimaldamiseks Tartu noortele. Teenuse osutamise leping Tähe Noorteklubiga jätkub planeeritult ehk kuni aasta lõpuni.
Käesoleva eelnõuga jätkatakse noortekeskuste teenuse ostu perioodiks 1.01.2018 - 31.12.2020, täpsustades teenuse osutamise fookusi vastavalt arengustrateegia TARTU 2030 (Tartu Linnavolikogu 16. aprilli 2015 määrus nr 64) sihiseadetele ning lõppeva teenuse osutamise perioodi analüüsi ja lepingute täitmise järelevalve tulemustele.
Noortekeskuste teenuse osutamiseks mittetulundusühingute poolt lähimal kolmel aastal korraldatakse kaks hanget:
1. Noortekeskuse teenuse osutamine koos noorte ettevõtlikkuse arendamisega 1.01.2018 - 31.12.2020
2. Noortekeskuse teenuse osutamine koos mobiilse kontaktnoorsootöö rakendamisega 1.01.2018 - 31.12.2020
Mõlemad hanked koosnevad kahest komponendist: põhiteenus ja fookusvaldkond.
Põhiteenus koosneb üheksast alamkomponendist:
1) igapäevased arendavad tegevused ja noortesündmused noortekeskuses;
2) avatud osalusega õpitoad või klubiline tegevus iganädalases programmis;
3) noorte osaluse toetamine noortekeskuse tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel;
4) noorte omaalgatusprojektide korraldamise toetamine ja projektinõustamine;
5) noorte esmane nõustamine;
6) teavitamine ehk noorteinfo edastamine;
7) koolivaheaja tegevused;
8) noortekoolitused aktuaalsetel teemadel;
9) sündmused ja tegevused väljaspool noortekeskust, sh ülelinnalised sündmused koostöös partneritega.
Noortekeskuses peab olema vähemalt 600 unikaalset külastajat aastas vähemalt 11-kuulise perioodi jooksul. Kuu, mille jooksul teenust ei pakuta, et tohi langeda koolivaheajale. Keskus peab olema avatud vähemalt ühel päeval ka nädalavahetustel. Teenuse osutaja peab tagama teenuse kvaliteedi lähtudes juhistest "Noortekeskuste hea tava" (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 2013) ning "Kutse-eetika noorsootöös" (Hariduse kutsenõukogu 2012). Noortekeskuse töötajad peavad omama või omandama erialast haridust ning noorsootöötaja kutsetunnistust. Nõutud unikaalsete külastajate arvu piires peab noortekeskuse teenus olema tasuta.
Fookusvaldkond "Noorte ettevõtlikkuse arendamine" hõlmab tegevusi kolmel töösuunal:
1. info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT),
2. tehnika,
3. loomemajandus.
Kõigis töösuundades on teenusepakkuja ülesanne pakkuda õppeasutuse ja vanusega mitte piiratud tegevusi noorte ettevõtlikkuse toetamiseks. Eritähelepanu IKT, tehnika ja loomemajanduse valdkondadele toetab arengustrateegia TARTU 2030 allvisioone "Tartu on nutikas ettevõtluslinn" ja "Tartu on loov linn". Noorte ettevõtlikkuse arendamisel eeldatakse teenuseosutajalt muuhulgas tähelepanu pööramist 14-17-aastaste vanuserühma puhul omaalgatusprojektide ja 18-19-aastaste vanuserühma puhul oma esimese ettevõtte asutamise temaatikale ning koostööd üldharidus- ja kutsekoolides toimuva õpilasfirmade programmiga. Tegevuspakett on sündmuste ja arendusprogrammide keskne, regulaarset huvitegevust ja -haridust toetatakse Tartu linna poolt teiste rahastusskeemide kaudu.
Fookusvaldkond "Mobiilse kontaktnoorsootöö rakendamine" hõlmab tegevusi kolmel töösuunal:
1. tänavatöö ehk noorsootöötajate ringkäigud tänaval ja noorte kogunemiskohtades, te luua kontakti linnaruumis sihitult triivivate noortega ning ennetada nende riskikäitumist,
2. individuaalne tugi ehk esmatasandi nõustamine veebis ja otsekontaktina noortele asjakohase ja meelepärase väljundi leidmiseks elus (sealhulgas nn NEET-noorte (Not in Employment, Education or Training - noored, kes ei tööta ega õpi) toetamine),
3. rühma- ja kogukonnatöö ehk noorte sotsiaalsete oskuste arendamine rakenduse leidmiseks kogukonnas.
Mobiilne kontaktnoorsootöö on nagu noortekeskuse töögi suunatud teismelistele, põhiliselt 14-19-aastastele. Koostööpartneritena arvestatakse nii lastekaitseteenistuse kui noorsoopolitseiga. Edukas mobiilne kontaktnoorsootöö küll valdavalt ennetab sotsiaalhoolekande sekkumisi ning õigusrikkumistega tegelemist, kuid aeg-ajalt peab sidusvaldkondade spetsialiste kaasama juba individuaalse töö käigus noore hetkeolukorra tundmaõppimise tulemusena.
Noortekeskuse teenuse hind kujuneb riigihankel ning on perioodil 1.01.2018 - 31.12.2020 mitte enam kui 450 000 eurot (kuni 75 000 eurot ühe keskuse kohta aastas) ehk indikatiivselt samal tasemel perioodiga 1.01.2015 - 31.12.2017 arvestades tarbijahinnaindeks muutusi (nimetatud perioodil oli lepingujärgne kogusumma 420 400 eurot ehk ca 70 000 eurot keskuse kohta aastas). Muuhulgas mõjutab teenuse hinna kujunemist teismeliste arvu kasv Tartus - kui 1.01.2018 seisuga on Tartu eeldatavalt 9085 11-19-aastast noort, siis 1.01.2020 juba 9916. Kuigi nõutav unikaalsete kaasatud noorte minimaalne arv püsib kavakohaselt aastati sama (600), kujuneb tegelik noortekeskuse teenuse saajate arv seega ilmselt suuremaks proportsionaalselt noorte arvu kasvuga.
