EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
31. mai 2017. a. nr LV-IP-0141 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse ""Tartu linna arengukava 2018-2025" projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Esitada Tartu Linnavolikogule otsuse ""Tartu linna arengukava 2018-2025" projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu.
2. Ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Jarno Laur. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0141 juurde
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg-d 1 ja 2, § 371 lg-d 1 ja 2, § 372 lg-d 4 ja 6 ning Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 11 lg 1 ja 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks „Tartu linna arengukava 2018-2025“ projekt vastavalt lisale ja suunata see avalikule väljapanekule.
2. Määrata avaliku väljapaneku kestuseks 3. juuli - 31. august 2017 ja avaliku väljapaneku kohaks Tartu linna veebileht.
3. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse ""Tartu linna arengukava 2018-2025" projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine " juurde
- Tartu linna arengukava 2018-2025 koostamine algatati Tartu Linnavolikogu 2016. a 14. aprilli otsusega nr 331
- Lähtepositsioon (valdkondade lühiülevaade ja olulised väljakutsed)
- Visioon ja strateegilised eesmärgid (arengustrateegias sõnastatud)
- Tegevused aastateks 2018-2025
- Eelarvestrateegia aastateks 2018-2021
- Arengukava elluviimine ja seire
- Lisad
. Arengukava koostamisel lähtuti arengustrateegias Tartu 2030 kajastatud visioonist, strateegilistest eesmärkidest ja linnaelu valdkondade tegevussuundadest. Arengukava koostamise eeltöödega alustati juba 2016. a alguses. Veebruaris moodustas linnavalitsus arengukava koostamise juhtgrupi, kuhu kuulusid erinevate linnaelu valdkondade spetsialistid
. Juhtgrupi liikmete tagasiside alusel tehti kehtiva arengukava inventuur, mille käigus sõeluti kehtivast arengukavast välja tegevused, mis peaksid jätkuma ka uue arengukava perioodil. Tegevusi korrigeeriti koostöös osakondadega, arvestades valdkondade teemaseminaride ja arutelude tulemusi. Toimus ka SWOT- analüüs, kus selgitati välja Tartu tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.Olulist tähelepanu pöörati tartlaste kaasamisele. Koostöös avalike suhete osakonnaga valmis Tartu linna veebilehe alaleht, kus on kajastatud arengukava koostamise alusdokumendid, olulisemad sündmused ja toimunud ürituste tulemused: http://www.tartu.ee/arengukava2025
Tartlaste huvi tõstmiseks linna arengu teemade vastu valmis video, kus lapsed avaldasid mõtteid Tartu arengu teemadel ning oktoobris 2016 oli kodulehel üleval Tartu linna puudutav lühike küsimustik, millele vastas 97 tartlast. Elanike veebiküsitlusel esitatud mõtteteri on illustreeriva materjalina kasutatud arengukava erinevate peatükkide alguses.
Uute ideede saamiseks toimus 5 teemaseminari. 2016. a novembris toimus seminar laiale ringile, kuhu kutsuti veebiküsitlusele vastajad, kodanikeühenduste esindajad ja linnavalitsuse osakondade esindajad, et välja selgitada olulised lahendamist vajavad probleemid uue arengukava perioodil. Suurem osa tõstatatud probleemidest olid sellised, millega juba praegu tegeletakse ja millega tuleb ka uue arengukava perioodil jätkata (nt ühtse jalgrattateede võrgustiku rajamine, sujuva ühistranspordi kindlustamine jms). Uutest ideedest toodi välja nt Tartu kui kosmoselinna arendamine, köisraudtee rajamine Toomemäe ja ERM-i vahele, nutikate ja ökoloogiliste sadeveesüsteemide kavandamine linnahaljastuse planeerimisel, uue õpikäsitluse juurutamine Tartu haridusasutustes, loovideede esitamise kanali loomine jt. Nende ideede rakendamise võimalusi arutati teemagruppide aruteludel.
14. detsembril 2016 toimus seminar, kus keskenduti kultuuri, spordi ja noorsootöö väljakutsetele ja olulistele tegevustele. 2017. a alguses toimusid ka täiendavad laiapõhjalisemad arutelud kultuuri, spordi ja noorsootöö teemadel, kus ühtlasi võeti sihiks esitada taotlus Euroopa kultuuripealinna tiitli saamiseks aastal 2024.
2. veebruaril 2017 toimus seminar, kus arutleti Tartu inspireeriva elukeskkonna loomise teemadel. Oluliste arendusteemadena toodi välja eelkõige läbimõeldud ja sujuva liikumiskeskkonna loomist ning Emajõe ja parkide elavdamist.
6. veebruaril toimus arutelu sotsiaalhoolekande ja tervishoiu teemadel. Olulisemate teemadena, millega uue arengukava perioodil tuleks eelkõige tegeleda nimetati isikliku abistaja teenuse edasiarendamine ja laiendamine, esmatasandi tervishoiuteenuse arendamine ning hooldekodu teenuse arendamine ja teenuse taskukohaseks muutmine Tartu eakatele.
9. veebruaril hariduse valdkonna arutelu, kus tõstatati oluliste lahendust vajavate teemadena koolist väljalangevusega seotud probleemid, hariduse kvaliteedi küsimused ja kaasaegse õpikäsituse rakendamise vajadus.
Ettevõtluse teema kaasajastamisel uues arengukavas olid aluseks regulaarselt toimuvate ettevõtluse tugistruktuuride ümarlaudade ning 2016. a lõpus tellitud ettevõtluse arengut käsitleva uuringu tulemused.
Märtsis ja aprillis jätkusid konkreetsete teemade arutelud. Kokku osales arengukava protsessi käigus toimunud seminaridel 165 inimest.
Arengukava sisu ülesehitust arutati juhtrühma esimesel koosolekul ja see on alljärgnev:
Arengukavas kavandatud meetmete mõju linna erinevate eluvaldkondade arengule analüüsitakse arenguseire näitajate põhjal, mis koos soovitud sihtnäitudega aastani 2030 on fikseeritud linna üldisemas arengudokumendis - "Arengustrateegia Tartu 2030".
Uue arengukava prioriteetsed teemad valdkondade kaupa:
Hariduse valdkonnas on prioriteetideks munitsipaalharidusasutuste kaasajastamine, nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine ja hariduse kättesaadavuse parandamine.
Ettevõtluse elavdamisel on prioriteetseteks teemadeks töökohtade loomise soodustamine, talentide meelitamine Tartusse ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamine.
Turismi arendamisel on prioriteetideks Tartu kui targa linna kuvandi arendamine ja "Teistmoodi Tartu" kontseptsiooni väljatöötamine.
Elukeskkonna kujundamisel pööratakse rohkem tähelepanu kesklinna elavdamisele, sidusa rohe- ja puhkealade võrgustiku loomisele ning keskkonnasäästliku ühistranspordi ja sujuva kergliiklusvõrgustiku väljaarendamisele. Suuremat tähelepanu on kavas pöörata ka kliima soojenemisega kaasnevate riskide vähendamisele.
Hoolekande ja tervishoiu valdkonnas on prioriteetideks tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine, sotsiaalprobleemide ennetamine ning abivajajatele nende elukvaliteeti parandavate teenuste kättesaadavuse tagamine.
Kultuuri valdkonnas on prioriteediks saada aastal 2024 Euroopa kultuuripealinnaks.
Esmakordselt on eelarvestrateegia esitatud arengukava peatükina, et seostada rahastamisvõimalused paremini arengukavas kavandatuga. Seetõttu on arengukava tegevused sõnastatud üldisemal kujul kui seni ning lähiaastatel rahastatavad objektid on konkreetsemalt esitatud eelarvestrateegia peatükis.
Eelarvestrateegia annab rahalised orientiirid linna võimaluste kohta arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks, on aluseks iga-aastasele eelarve koostamisele ja võimaldab selgemalt aru saada omavalitsuse võimekusest teha investeeringuid ning võtta laene ja muid kohustusi. Kuna strateegia koostatakse nelja eelseisva eelarveaasta tarbeks, siis vaadatakse see igal aastal üle ja viiakse kooskõlla eeldatavate finantsvõimalustega.
Nelja eeloleva aasta põhieesmärgiks on Tartu elukeskkonna jätkuv parandamine tagades erinevate linnaelu valdkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu. Prioriteetideks on investeeringud haridusse (eelkõige koolihoonetesse) ja elamumajandusse ning liiklemisvõimaluste parandamine. Seetõttu on eelarvestrateegias kavandatud rohked investeeringud haridusse ja infrastruktuuri. Investeerimist vajavate objektide hulk ületab tuntavalt rahalisi võimalusi. Oluline on efektiivne välisrahastuse kaasamine Euroopa Liidu struktuurifondide näol, milles Tartu on seni olnud edukas. Ülaltoodud väliskeskkonnast tulenevate probleemide kombinatsioon investeerimist vajavate objektide rohkusega tingib vajaduse rahastada osa investeeringuid laenuvahenditest. Laenukoormuse kasv on hoitud mõõdukas ning see ei halvenda linna finantsvõimekust. Eelarvestrateegia prognoosi põhjal suudab Tartu säilitada rahuldava finantspositsiooni ning kõrge investeeringute osakaalu kogukulude suhtes. Investeeringute osakaal püsib ligi viiendikuna kogukuludest. Põhitegevuse kulude kasv on hoitud minimaalne. See võimaldab põhitegevusest tekkivad vahendid suunata investeeringuteks. Põhitegevuse tulem kasvab perioodi jooksul oluliselt ning linna omafinantseerimisvõimekus paraneb.
Vastavalt Tartu linna arengudokumentide koostamise korrale peab arengukava projekt olema avalikul väljapanekul vähemalt neli nädalat. Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvilistel võimalik projektiga tutvuda ning oma arvamusi ja ettepanekuid esitada. Arengukava lõplik versioon on plaanis volikogule vastuvõtmiseks esitada oktoobris.