EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
29. mai 2017. a. nr LV-IP-0138 |
| Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 6 ja 7, § 21 lõike 1 ja § 28 lõike 31 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruses nr 74 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) preambulis asendatakse esimene sõna „üksuse“ sõnaga „korralduse“;
2) § 4 muudetakse järgmiselt:
„§ 4. Eelarve arvestuspõhisus
Tartu linna eelarve on tekkepõhine.“;
3) § 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmiselt:
„5) rahavoogude prognoos käesoleva määruse lisa 7 kohaselt.“;
4) § 8 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eelarve koostamise ajakava kinnitab rahandusosakonna juhataja igal aastal hiljemalt 30. juuniks.“;
5) § 16 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „esitatud“ sõnadega „tulude ja“;
6) § 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 24. Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud vahendid
(1) Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusele võitmiseks vajalikud toimingud teeb rahandusosakond.
(2) Lisaeelarve koostamisel kavandatakse lisaeelarves eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbelised vahendid ja annetused ning nende arvel tehtavad väljaminekud.
(3) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet ei koostata, esitatakse ülevaade täiendavalt saadud sihtotstarbeliste vahendite ja annetuste kasutusse võtmisest eelarve täitmise aruande koosseisus vastavalt lisale 6.“;
7) § 25 täiendatakse lõikega 12 järgmiselt:
„(12) Füüsilisele või juriidilisele isikule eelarvest vahendite eraldamise eeldused on järgmised:
1) eraldise saajal puudub riiklike ja Tartu linna kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) eraldise saajal puudub võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) eraldise saaja on esitanud varasemalt Tartu linnalt saadud vahendite kasutamise kohta nõuetekohase aruande, kui aruande esitamise tähtpäev on saabunud.“;
8) § 25 täiendatakse lõikega (21) järgmiselt:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut ei sõlmita, kui eraldise saajal ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud eeldused, ning linnavalitsus tunnistab vahendite eraldamise otsuse kehtetuks.“;
9) § 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Reservfondist füüsilisele ja juriidilisele isikule vahendite eraldamise eeldused on järgmised:
1) eraldise saajal puudub riiklike ja Tartu linna kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) eraldise saajal puudub võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) eraldise saaja on esitanud varasemalt Tartu linnalt saadud vahendite kasutamise kohta nõuetekohase aruande, kui aruande esitamise tähtpäev on saabunud.“;
10) § 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
11) § 34 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut ei sõlmita, kui eraldise saajal ei ole täidetud käesoleva määruse paragrahvi 32 lõikes 31 nimetatud eeldused, ning linnavalitsus tunnistab vahendite eraldamise otsuse kehtetuks.“;
12) määrusele lisatakse lisa nr 7 „Rahavoogude prognoos“;
§ 2. Määruse rakendamine
(1) Määruse § 1 punktid 2-4 ja 7-12 jõustuvad 1. jaanuaril 2018. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine" eelnõu esitamine " juurde
Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määrusega nr 74 kehtestati "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" (edaspidi eelarve kord). Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek eelarve korra muutmiseks kolmes olulisemas osas:
1. Eelarve arvestuspõhisus
2018. aastast läheb Tartu linn üle tekkepõhisele eelarvele. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse. Tekkepõhisele eelarvele üleminek on ette nähtud alates 2019. aastast vastavalt KOFS § 59 lõikele 10. Kuna Tartu Linnavalitsus võtab 2018. aastal kasutusele uue finantstarkvara versiooni, siis selle raames arendatakse välja ka tekkepõhisele eelarvele üleminekuga seotud tehnilised lahendused. Tekkepõhisele eelarvele üleminekul lisandub eelarvele täiendav lisa rahavoogude prognoosiga (vt lisa 7).
2. Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud vahendid
Seni otsustas eelarve aasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste kasutusse võtmise linnavalitsus korraldusega ning linnavalitsus võis volitada rahandusosakonna juhatajat võtma kasutusse täiendavalt saadud konkreetset selgelt piiritletud liiki vahendeid. Praktikas on sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused juba eraldaja poolt niivõrd selgelt määratletud, et linnavalitsusel ei ole võimalik midagi teisiti otsustada ning vahendid tuleb vastavalt sihtotstarbele vastavas osakonnas või hallatavas asutuses kasutusele võtta. Linnavalitsuse korralduse andmine ei anna juurde sisulist kvaliteeti. Seetõttu muudetakse § 24 sõnastust selliselt, et täiendavalt saadud vahendite kasutusele võitmiseks vajalikud toimingud teeb rahandusosakond. Endiselt säilib kohustus lisaeelarve koostamisel kavandada lisaeelarves eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbelised vahendid ja annetused ning nende arvel tehtavad väljaminekud (vt KOFS § 26 lg 4 ja 5). Samuti tuleb olukorras, kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet ei koostata, esitada ülevaade täiendavalt saadud sihtotstarbeliste vahendite ja annetuste kasutusse võtmisest eelarve täitmise aruande koosseisus vastavalt eelarve korra lisale 6.
3. Eeldused linnaeelarvest vahendite saamiseks
Eelarve kord reguleerib muuhulgas füüsilisele ja juriidilisele isikule Tartu linna eelarvest vahendite eraldamist. Enamus füüsilisele või juriidilisele isikule toetuse andmisi toimub vastava valdkonna tarbeks linnavolikogu poolt kehtestatud määruse alusel. Siiski on teatud hulk linnaeelarvest eraldatavaid vahendeid, mille osas valdkonnapõhist linnavolikogu määrust ei ole ning mille puhul lähtutakse eelarve korrast.
Valdkonnapõhistes linnaeelarvest toetuste andmise kordades on sätestatud toetuse saamise eeldusena kolm olulist momenti:
1) toetuse saajal ei tohi olla riiklike ja Tartu linna kohalike maksude või maksete võlgnevust;
2) toetuse saajal ei tohi olla võlgnevust Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) toetuse saaja peab olema esitanud varasemalt Tartu linnalt saadud vahendite kasutamise kohta nõuetekohase aruande, kui aruande esitamise tähtpäev on saabunud.
Nimetatud põhimõtted sõnastatakse edaspidi ka eelarve korra alusel toetust saavate isikute suhtes, seda nii põhieelarvest kui linnavalitsuse reservfondist vahendite saamiseks. Sellega kehtivad ühesugused põhimõtted linnaeelarvest toetuse saamiseks sõltumata õigusaktist, mille alusel toetust taotletakse.