EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
KORRALDUS |
|
Tartu
|
17. märts 2017. a. nr LV-K-0269 |
AS Tartu Veevärk 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 3, äriseadustiku § 298 lg 1 p-d 5, 7, § 328 lg 1, § 335 ning ära kuulanud ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp'i aruande, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kinnitada AS Tartu Veevärk 2016. a majandusaasta aruanne.
2. Kanda ASi Tartu Veevärk 2016. a 2 449 145 eurosest aruandeaasta kasumist:
2.1. omanikule dividendideks 360 000 eurot;
2.2. eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääki 2 089 145 eurot.
3. Arvestades aruandeaasta tulemit ja dividendideks suunamist, lugeda ASi Tartu Veevärk käsutusse jääva jaotamata kasumi suuruseks 19 762 011 eurot.
4. ASil Tartu Veevärk kanda dividendid linna eelarvesse 31.maiks 2017. a.
5. Nimetada ASi Tartu Veevärk 2017. a majandusaasta audiitoriks Audiitorbüroo E-Audit OÜ.
6. Korraldus jõustub ... märtsil 2017. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "AS Tartu Veevärk 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine " juurde
Õiend on koostatud AS Tartu Veevärk 2016. a majandusaasta aruande kohta. Audiitorbüroo E- Audit OÜ vandeaudiitorite Ellen Tohvri ja Maire Rooma arvamuse kohaselt kajastab aruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Tartu Veevärk finantsseisundit seisuga 31.12.2016.
AS Tartu Veevärk põhitegevusaladeks on tarbijate varustamine joogiveega ning reovee ärajuhtimine Tartu linnas ja seda ümbritsevas omavalitsustes. Ettevõtte põhieesmärkideks oli lisaks tarbijate kvaliteetse veega varustamisele ja reovee ärajuhtimisele ka teenuste kvaliteedi ja varustuskindluse tõstmine, keskkonnahoiu tõhustamine, lahkvoolse sademeveetorustiku rajamine, et vähendada reoveepuhasti ülekoormust sajuperioodidel, optimeerida pikaaegseid kulusid ning võimaldada linnal areneda.
Aruandeaastal müüdi tarbijatele 4,5 mln m3 vett, 1% võrra eelnenud aastast rohkem, ning juhiti ära 4,8 mln m3 reovett, 1% võrra eelnenud aastast rohkem. Elanikkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimine on suurenenud 2%, tööstusele on vee ja kanalisatsiooni müük suurenenud 1%. Vee- ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutati 8,8 mln euro eest, muid teenuseid 1,2 mln euro eest, eelnenud aastal vastavalt 8,7 ja 1,3 mln eurot.
Ettevõttesisene järjekindel kulude ja struktuuri efektiivistamine on andnud võimaluse pakkuda tartlastele järjest kvaliteetsemaid ja töökindlamaid teenuseid.
Aruandeaastal investeeris ettevõtja 5,5 mln eurot (eelnenud aastal 7,1 mln) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisse, mille käigus:
- uuendati puurkaev Ropka veehaardes;
- jätkati Sepa veehaarde korrastamisega;
- uuendati Sepa joogiveepuhasti automaatikat;
- alustati Tartu lähiümbruse veevarude hindamist ning ettevalmistusi uue veevarude ja joogiveepuhasti rajamiseks Tartu valda;
- suuremas mahus renoveeriti hallmalmist veetorustikke;
- renoveeriti kanalisatsioonitorustikke eesmärgiga vähendada avariide ja ummistuste ohtu, et vähendada keskkonna reostamise ohtu;
- lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni arendades suurendati piirkonda, millelt sademevesi lahkvoolselt ära juhitakse;
- biogaasijaamas ja reoveepuhastis tehti häälestustöid.
Aruandeaasta kasum, 2449 tuh eurot, on eelmise aasta kasumist 318 tuh eurot ehk 12% väiksem. Aruandeaasta tegevustulemiks kujunes 2469 tuh euro suurune kasum, mis on eelneva aasta omast 314 tuh eurot ehk 11% väiksem.
Tegevustuludest saadi 2016 aasta tulusid: 55% heitvee ärajuhtimisest, 25% vee müügist ning 11% muudest tegevustest. Saadud toetustena kajastub põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon.
Tegevuskuludest 8617,8 tuh eurot moodustasid 51% põhivara amortisatsioonikulu, 30% majandamis- ja muud kulud ning 19% tööjõukulud. Tegevuskulud suurenesid peamiselt põhivara kulumi arvelt 462 tuh euro ehk 12% ja tööjõukulude arvel 63 tuh euro ehk 4% võrra.
Aktsiaseltsi juhataja tasu aruandeaastal oli 60,6 tuh eurot, nõukogu 7 liikmete tasu kokku 22,3 tuh eurot.
AS Tartu Veevärk varad, 85 190 tuh eurot, on aruandeaastaga suurenenud 1 763 tuh euro ehk 1% võrra, seejuures põhivarad on suurenenud 1 082 tuh euro ehk 1% võrra, ning käibevarad on suurenenud 681 tuh euro ehk 16% võrra.
Kohustised, 33 104 tuh eurot, on aruandeaastaga vähenenud 686 tuh eurot ehk 2%, pikaajalised laenukohustused on vähenenud 385 tuh eurot, ning lühiajalised kohustised on vähenenud 301 tuh eurot. Aruandeaasta lõpuks on laenu kasutatud 2,4 mln eurot.
Ettevõtte aktsiakapital koos ülekursiga 31 321 tuh eurot, pole aastaga muutunud, samuti pole muutunud kohustuslikku kapitalireservi 642 tuh eurot.
Äriühingu majandustegevust iseloomustavad finantssuhtarvud:
Majandusaastaaruanne_2016.bdoc