EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
21. veebruar 2017. a. nr LVK-O-0465 |
| Loa andmine Tartu linna kohaliku kõrgusvõrgu uuendamise riigihanke korraldamiseks |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 lg 3 ja Tartu linnavara eeskirja § 3 lg 1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada linnavalitsusel korraldada riigihange Tartu linna kohaliku kõrgusvõrgu uuendamiseks aastatel 2017-2018 seoses üleminekuga Euroopa kõrgussüsteemile 2018. aastal.
2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine Tartu linna kohaliku kõrgusvõrgu uuendamise riigihanke korraldamiseks " juurde
Seoses Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuga 2018. aastal ja üleminekuparameetrite täpsustamisega Tartu linna territooriumil, on Maa-amet teinud Tartu Linnavalitsusele ettepaneku Tartu linna kohaliku kõrgusvõrgu hanke läbiviimise projektis osalemiseks eeldusel, et kumbki osapool tasub 50 protsenti hankelepingu maksumusest. Maa-amet on planeerinud hankelepingu pikkuseks poolteist aastat (eeldatav tähtaeg 31.08.2018). Linnavalitsus volitab hanget korraldama Maa-ameti.
Praegune Tartu linna kõrgusvõrk on rajatud NSVL Loode Aerogeodeetilise Tootmiskoondise poolt 1982. aastal. Esialgsete arvestuste kohaselt on 34 aastaga on hävinud umbes 20 protsenti Tartu kõrgusvõrgu reeperitest (üle värvitud, krohvitud, soojustuse all jms), samuti on kõrgusvõrgu punktide kõrgused muutunud hoonete vajumise ja maakoore jääajajärgse tõusu tõttu. Planeeritava kõrgusvõrgu rekonstrueerimise mahuks on orienteeruvalt 100 km.
Eestis senini kehtiv NSVL aegne kõrgussüsteem (Balti 1977. aasta kõrgussüsteem, mis põhineb Kroonlinna nullil) on jääajajärgsest maatõusust ning kohalikest deformatsioonidest tingituna oluliselt deformeerunud. 2018. aastal toimub üleminek uuele üle-euroopalisele (Amsterdami nullil) põhinevale kõrgussüsteemile EVRS 2007 (kooskõlas Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuri INSPIRE nõuetega).
Eesti piires oleksid seniste reeperite uued kõrgusväärtused +14...+24 cm kõrgemad praegustest kõrgusväärtustest (Tartus +16…+17 cm, millele lisanduvad lokaalse iseloomuga vajumistest tingitud kõrvalekalded näiteks Ülejõe ning Kesklinna piirkonnas). Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi piires senisest süsteemist ning seda kinnistavast aegunud kõrgusvõrgust kinnihoidmine tekitaks praktilisi probleeme "kõrgustoodet" reaalselt tarbivale spetsialistile, olgu selleks projekteerija, ehitaja või selliste tööde tellija. Näiteks kui ehitustegevuse aluseks olevaid lähtereeperite kõrguseid nii öelda segamini kasutada, siis vastehitatud kanalisatsioonisüsteemi sattunud sade- või reovesi võib hakata liikuma hoopis vastupidiselt projekteeritule. Seega tuleks ehitus- ja majandustegevuse sujumiseks kohalikus omavalitsuses tagada valmidus uuele kõrgussüsteemile üleminekuks samaaegselt riigiga.
Tartu südalinnas paikneb kolme riikliku nivelleerimispolügooni sõlmpunkt ning linna läbib kolm riiklikku nivelleerimistrassi. See võimaldab Tartu renoveeritavat kõrgusvõrku lihtsamalt siduda riikliku kõrgusvõrguga ning seda edaspidi ajakohasena hoida.
Eesti Maaülikool koostas 2014. aastal linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna tellimusel Tartu linna kõrgusvõrgu eskiisprojekti. Eskiisprojektile eelnevalt töötati 2013. aastal Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ja Maa-ameti spetsialistide koostöös välja Tartu linna kõrgusvõrgu renoveerimise üldkava. Kõrgusvõrgu uuendamine on planeeritud ka Tartu linna arengukavas aastateks 2013-2020.
