EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
21. veebruar 2017. a. nr LVK-I-0192 |
Informatsioon sotsiaaltoetuste määramisest ja maksmisest 2016. aastal |
Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond toetab Tartu linna vähekindlustatud ja erivajadustega inimesi erinevate sotsiaaltoetustega. Riiklike toetuste määramise ja maksmise regulatsioon on sätestatus sotsiaalhoolekande seaduses. Linnaeelarvest rahastatavate toetuste määramise ja maksmise korrad on kehtestanud Tartu Linnavolikogu.
1. Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetuse maksmist reguleerivad sotsiaalhoolekande seaduse §-d 131-135. Toimetulekutoetuse vahendid on sihtotstarbelised ning laekuvad riigieelarvest.
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle
kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
2016. aastal toimetulekupiir tõusis ja oli 130 eurot perepea ja kõik alaealised lapsed ning 104 eurot iga järgnev täiskasvanud perekonnaliige.
2015. aastal oli toimetulekupiir 90 eurot perepea ja kõik alaealised lapsed ning 72 eurot iga järgnev täiskasvanud perekonnaliige.
Tartu Linnavolikogu 17.03.2016. a määrusega nr 107 on kehtestatud eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel (kuni 31.03.2016 kehtis Tartu Linnavolikogu 21.05.2015. a määrus nr 75).
Tabelis on 2016. aasta rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste statistika
Toimetulekutoetus | 2016 |
Toimetulekutoetuse väljamakse summa kokku eurodes | 1 572 113 |
Taotluste arv aastas kokku | 5890 |
Perede arv aastas | 836 |
sh töötuga peresid | 293 |
sh lastega peresid | 349 |
Leibkonnaliikmeid aastas | 1668 |
sh lapsi | 639 |
sh töötuid | 307 |
Keskmine toetuse väljamakse kuus ühe taotluse kohta | 267 |
2015. aastal rahuldati 5522 toimetulekutoetuse taotlust ja väljamaksete summa oli 1 164 602 eurot. Toimetulekutoetuse taotluste arv 2016. aastal oli võrreldes 2015. aastaga 368 taotluse võrra suurem. Väljamaksete summa suurenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 407 511 eurot. Keskmine toetuse väljamakse kuus ühe taotluse kohta oli 2015. aastal 200 eurot ja 2016. aastal keskmiselt 270 eurot.
2. Vajaduspõhine peretoetus
Vajaduspõhise peretoetuse eesmärk on vähendada suhtelises vaesuses elavate lastega perede osakaalu. Vajaduspõhise peretoetuse maksmist reguleerivad sotsiaalhoolekande seaduse §-d 136-139. Vajaduspõhise peretoetuse vahendid on sihtotstarbelised ja laekuvad riigieelarvest.
Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks perehüvitiste seaduse alusel lapsetoetust saav laps ja kelle perekonna netosissetulek ühes kuus on alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri suurus 2016. a oli 358 eurot perepea, 179 eurot iga järgnev 14-aastane kuni täisealine liige ning 107.40 eurot alla 14-aastane pereliige.
Vajaduspõhise peretoetuse suurus oli 2016. a 45 eurot kuus (2014. a 9.59 eurot) ühe lapsega perele ja 90 eurot kuus (2014. a 19.18 eurot) kahe ja enama lapsega perele. Toetuse määr suurenes 2015. aastal oluliselt ja jäi samaks 2016. aastal.
2016. a rahuldati kokku 1089 (2015. aastal 1121) vajaduspõhise peretoetuse taotlust, milleks kulus 224 730 eurot (2015. aastal 243 135 eurot). Toetust maksti 2015. aastal keskmiselt 290 perele ja 2016. aastal keskmiselt 266 perele.
3. Täiendavad sotsiaaltoetused
Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korda reguleerib Tartu Linnavolikogu 24.01.2013. a määrus nr 81 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord."
Korra alusel on toetused jaotatud perioodilisteks ja ühekordseteks toetusteks. Perioodiliste toetustega kaetakse vähekindlustatud perede kulud lastaia kohamaksule ja toidule lasteaias, gümnaasiumides ning kutseõppeasutustes. Ühekordsed toetused on mõeldud mitmesuguste hädavajalike kulude nagu abivahendid, ravimid, lastele vajalikud esemed jne osaliseks katmiseks, mida ei hüvitata teiste toetuste ja teenustega.
Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks kasutatakse Tartu linna eelarve vahendeid. Kord sätestab teatud toetuste määrade seotuse toimetulekupiiriga. Kui Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir suureneb, on võimalik suurendada ka täiendavaid sotsiaaltoetusi. Toetuse taotlust menetlev sotsiaaltöötaja hindab kodukülastuse, vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi alusel taotleja abivajadust.
Täiendavateks sotsiaaltoetusteks ehk ühekordseteks toetusteks ja perioodilisteks toetusteks kasutati 2016. aastal kokku 550 790 eurot. Ühekordseteks toetusteks 354 710 eurot ja perioodilisteks toetusteks 196 079 eurot.
Ühekordsed toetused 01.01.2016 – 31.12.2016
Toetus | Taotlusi | Summa |
Erakorraline toetus | 102 | 30 526 |
Kolimistoetus | 119 | 26 560 |
Küttetoetus | 416 | 73 871 |
Lapse toimetuleku tagamise toetus | 735 | 112 845 |
Abivahendi toetus | 233 | 21 625 |
Dokumenditoetus | 14 | 631 |
Ravitoetus | 497 | 26 547 |
Remonditoetus | 66 | 9 678 |
Aabitsatoetus | 26 | 6 760 |
Tšernobõli veterani toetus | 98 | 12 740 |
Eaka toetus | 8 | 1 040 |
Eluruumi sisustamise toetus | 185 | 29 217 |
Transporditoetus | 35 | 2 670 |
Rahuldatud taotlused | 2534 | 354 710 |
Ühekordsete sotsiaaltoetuste taotluste arv on vähenenud 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 20 avalduse võrra. Väljamakse on suurenenud 92 069 euro võrra.
Vähekindlustatud perede kooli- ja lasteaiatoidu toetus 2016
Toitlustamise toetus (koolis) | Saajate arv |
jaanuar - detsember | 45 |
Toitlustamise toetus (lasteaias) | Saajate arv |
jaanuar - detsember | 298 |
Kohamaksu toetus | Saajate arv |
jaanuar - detsember | 298 |
sh 50% | 63 |
sh 100% | 235 |
Kokku | 196 079 eurot |
4. Tartu linna täiendav lapsetoetus
Toetuse maksmise kord on kinnitatud Tartu Linnavolikogu 23. novembri 2006. a määrusega nr 44 ning toetuse määrad Tartu Linnavolikogu 03. detsembri 2009. a otsusega nr 29 ja Tartu Linnavolikogu 14.10.2010. a otsusega nr 129. Tartu linn maksab täiendavat lapsetoetust lapse vanemale (emale või isale) pere esimese ja teise lapse puhul kokku 512 eurot, alates kolmandast lapsest kokku 640 eurot.
Toetuse osade suurused on järgmised:
I osa lapse sünnil 64 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 48 eurot;
II osa lapse aastaseks saamisel 128 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 48 eurot;
III osa lapse 2aastaseks saamisel 320 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 32 eurot.
Tartu linna täiendavaks lapsetoetuseks maksti 2016. aastal 622 416 eurot.
Tartu linna täiendava lapsetoetuste taotluste arv ja summad 2016
sünniaasta | I osa/suurem | II osa/suurem | III osa/suurem | Taotlusi kokku | summa kokku
eurodes |
2016 | 840/213 | - | - | 1 053 | 77 616 |
2015 | - | 957/214 | - | 1 171 | 160 160 |
2014 | - | - | 971/210 | 1 181 | 384 640 |
Kokku | 1 053 | 1 171 | 1 181 | 3 405 | 622 416 |
5. Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale
Tartu Linnavolikogu 12.09.2013. a määruse nr 99 "Hooldajatoetuse maksmine puuetega lapse hooldajale" alusel on hooldajatoetuse määr lapse pideva hooldusvajaduse korral 100 eurot ja osalise hooldusvajaduse korral 75 eurot.
Puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust juhul, kui vanem ei saa käia tööl puudega lapse hooldamise tõttu. Iga lapse puhul viiakse läbi hooldusvajaduse hindamine, mille tulemusena selgub, kui palju ja mis toimingutes laps igapäevaselt kõrvalabi vajab, vastavalt sellele liigitub hooldusvajadus osaliseks või pidevaks.
Toetust puudega lapse hooldamise eest sai 31.12.2016 seisuga 58 inimest 67 lapse eest. Nendest 54 inimest said toetust osalise hooldusvajadusega lapse hooldamise eest ja 13 pideva hooldusvajadusega lapse hooldamise eest. Kulud toetuse maksmiseks olid 2016. aastal 171 095 eurot. Sellest oli 68 650 eurot hooldajatoetuseks ja 102 445 eurot sotsiaalmaksuks.
6. Hooldajatoetus
Hooldajatoetuse maksmine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrusele nr 13 "Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord." Toetust makstakse raske või sügava puudega hooldusvajadusega täiesealise isiku hooldamise eest. Hooldus seatakse ja hooldajatoetus määratakse Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna korraldusega, milles määratletakse hooldusega seotud isikud, hooldajatoetuse suurus, maksmise tähtaeg ja hooldaja kohustused. Toetust makstakse igakuiselt kolmes erinevas määras 60% (23,4 eurot), 100% (39 eurot) ja 170% (66,3 eurot) lähtuvalt abivajadusest.
Hooldajatoetuse saajaid oli 31.12.2016 seisuga 2007 inimest ja hooldusel olevaid inimesi 2144.
Kulu toetuse maksmiseks 2016. aastal oli 1 353 013 eurot. Sellest 976 879 eurot hooldajatoetuseks ja 376 134 eurot sotsiaalmaksuks. Sotsiaalmaksu maksti 233 hooldaja eest.
31.12.2016 seisuga oli hooldajatoetuse saajaid 2095 inimest ja hooldusel
olevaid inimesi 2227.
7. Puuetega inimestele eluruumide kohandamise toetus
Puuetega inimeste eluruumide kohandamise toetuse määramise kord on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 20.03.2014. a määrusega nr 14. Korra alusel on toetust õigus taotleda sügava liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega isikul. Toetuse taotleja elukoha aadressina Eesti rahvastikuregistris peab olema registreeritud Tartu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse. Toetuse maksimummäär on 1800 eurot ja taotleja omaosalus on 15%.
Eluruumide kohandamise toetamiseks maksti 2016. aastal 17 926 eurot. Kohandamistoetust maksti 11-le inimesele. Toetust taotleti valdavalt puuetega inimeste pesemisvõimaluste parandamiseks aga ka eluruumi juurdepääsu kohandamiseks.
2015. aastal maksti kohandamistoetust 9-le inimesele, summas 13 991 eurot.