Õigusakti eelnõu: Linnavolikogu otsuse "Loa andmine riigihanke "Tartu linna kohaliku kõrgusvõrgu uuendamine" korraldamiseks" eelnõu esitamine

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 ning 3 ja Tartu linnavara eeskirja § 3 lg 1, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Lubada linnavalitsusel korraldada riigihange Tartu linna kohaliku kõrgusvõrgu uuendamiseks aastatel 2017-2018 seoses Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuga 2018. aastal.

2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.

Praegune Tartu linna kõrgusvõrk on rajatud NSVL Loode Aerogeodeetilise Tootmiskoondise poolt 1982 aastal. 34 aastaga on osa reeperitest hävinud (üle värvitud, krohvitud, soojustuse all jms), esialgsete arvestuste kohaselt on hävinud umbes 20% Tartu kõrgusvõrgu reeperitest, samuti on kõrgusvõrgu punktide kõrgused muutunud hoonete vajumise ja maakoore jääajajärgse tõusu tõttu. Planeeritava kõrgusvõrgu rekonstrueerimise mahuks on orienteeruvalt 100 km.

Eestis senini kehtiv NSVL aegne kõrgussüsteem (Balti 1977. a kõrgussüsteem, mis põhineb Kroonlinna nullil) on jääajajärgsest maatõusust ning kohalikest deformatsioonidest tingituna oluliselt deformeerunud. 2018. aastal toimub üleminek uuele üle-euroopalisele (Amsterdami nullil) põhinevale kõrgussüsteemile EVRS 2007 (kooskõlas Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuri INSPIRE nõuetega). Eesti piires oleksid seniste reeperite uued kõrgusväärtused +14...+24 cm (Tartus +16…+17 cm, millele lisanduvad lokaalse iseloomuga vajumistest tingitud kõrvalekalded, näiteks Ülejõe ning Kesklinna piirkonnas) kõrgemad praegustest kõrgusväärtustest. Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi piires senisest süsteemist (ning seda kinnistavast aegunud kõrgusvõrgust) kinnihoidmine tekitaks praktilisi probleeme „kõrgustoodet“ reaalselt tarbivale spetsialistile, olgu selleks projekteerija, ehitaja või selliste tööde tellija. Näiteks, kui ehitustegevuse aluseks olevaid lähtereeperite kõrguseid nö „segamini“ kasutada, siis vastehitatud kanalisatsioonisüsteemi sattunud sade- või reovesi võib hakata liikuma hoopis vastupidiselt projekteeritule – seega tuleks ehitus- ja majandustegevuse sujumiseks kohalikus omavalitsuses tagada valmidus uuele kõrgussüsteemile üleminekuks samaaegselt riigiga. (Ellmann jt., 2013)

Tartu südalinnas paikneb kolme riikliku nivelleerimispolügooni sõlmpunkt ning linna läbib kolm riiklikku nivelleerimistrassi. See võimaldab Tartu renoveeritavat kõrgusvõrku lihtsamalt siduda riikliku kõrgusvõrguga ning seda edaspidi ajakohasena hoida. (Ellmann jt., 2013)

Eesti Maaülikool koostas 2014. a linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna tellimusel Tartu linna kõrgusvõrgu eskiisprojekti. Eskiisprojektile eelnevalt töötati 2013. a Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ja Maa-ameti spetsialistide koostöös välja Tartu linna kõrgusvõrgu renoveerimise üldkava.

Kõrgusvõrgu uuendamine on planeeritud ka Tartu linna arengukavas aastateks 2013-2020.