Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Linnamajanduskomisjon |
Reg nr: | 43 |
Kuupäev: | 08.02.2017 |
Kellaaeg: | 15:00 - 17:45 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Toomas Kapp |
Protokollija: | Aune Rumm |
Osalejad: | Nikolai Põdramägi, Martin Bek, Riina Kallas, Jaan Sõrra, Aleksandr Litvinenko, Toomas Kapp, Raimond Tamm; elektrooniliselt Kadri Leetmaa, Ants Kask, Peeter Järve, Verni Loodmaa, Auli Solo |
Puudusid: | Argo Annuk, Karl Kull |
Kutsutud: | abilinnapea Valvo Semilarski, linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, linnamajanduse osakonna teedeteenistuse juhataja Urmas Mets volikogu liige Mart Jüssi |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_LMK_Protokoll_2017_00043.bdoc ( 30 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
LINNAMAJANDUSKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
08. veebruar 2017. a. nr 43 |
Päevakord:
1. Loa andmine Emajõe kaldakindlustuse Kaarsilla ja Atlantise vahelise lõigu rekonstrueerimise riigihanke korraldamiseks
2. Loa andmine sõidukite liisimise riigihanke korraldamiseks
3. Loa andmine jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks
4. Tööstusheite seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
5. Looduskaitseseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
6. Linnamajanduse osakonna uudised ja olulisemate projektide seis
7. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringust
1. Loa andmine Emajõe kaldakindlustuse Kaarsilla ja Atlantise vahelise lõigu rekonstrueerimise riigihanke korraldamiseks
Kuulati Valvo Semilarski ettekannet, Valvo Semilarski, Rein Haagi ja Urmas Metsa vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
Ants Kask ja Peeter Järve teatasid e-posti teel, et ei toeta eelnõu.
Kadri Leetmaa saatis e-postiga seisukoha, et toetab loa andmist riigihanke korraldamiseks ning on endiselt seisukohal, et komisjoni poolt tehtud ettepanekud linnavalitsusele veesõidu ohutuse paremaks läbimõtlemiseks ning liikumispuuetega inimestele nõuetekohaste kaldteede ehitamise kohta peaksid kajastuma projektis, kuid samas on mõistlik, et jõekallas saab tänapäevase ja kesklinnale sobiva vormi.
Valvo Semilarski selgitas, et liikumispuuetega inimestele mõeldud kaldteed on nüüd projektis nõuetekohased (kuueprotsendiline kalle).
Otsustati:
1.1. linnavalitsusel lasta projekt täiendavalt üle vaadata ekspertidel, kellel on kogemusi sarnaste rajatiste projekteerimisel;
1.2. eelnõu toetada (poolt 9, vastu 2).
2. Loa andmine sõidukite liisimise riigihanke korraldamiseks
Kuulati Valvo Semilarski ettekannet, Valvo Semilarski ja Rein Haagi vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
Otsustati eelnõu toetada.
3. Loa andmine jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks
Kuulati Valvo Semilarski ettekannet, Valvo Semilarski ja Rein Haagi vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
Komisjonis märgiti, et tuleks tõhustada koostööd jäätmejaamade ning taaskasutuskeskuste vahel, et nt kasutuskõlblikku mööblit ei visataks lihtsalt ära.
Otsustati eelnõu toetada.
4. Tööstusheite seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
Kuulati Valvo Semilarski ettekannet, Valvo Semilarski ja Rein Haagi vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
Otsustati eelnõu toetada.
5. Looduskaitseseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
Kuulati Valvo Semilarski ettekannet, Valvo Semilarski ja Rein Haagi vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
Otsustati eelnõu toetada.
6. Linnamajanduse osakonna uudised ja olulisemate projektide seis
Kuulati Valvo Semilarski ja Rein Haagi informatsiooni, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.
Kõne all olid planeeritavad ja käimasolevad suuremad tööd nagu Kaarsilla remont, Soinaste tn remont, Aardla tn rekonstrueerimine, Annelinna kergliiklustee ehitus, idaringtee 3. etapp, bussihanke ettevalmistus ja liinivõrgu analüüsi pakkumised.
Informatsioon võeti teadmiseks.
7. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringust
Päevakorrapunkti arutamine toimus koos arengu- ja planeerimiskomisjoniga.
Kuulati Indrek Ranniku ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjonide liikmete arvamusi.
Arutati uue üldplaneeringu üldisi põhimõtteid ja muutunud rolli planeerimis- ja ehitustegevuse korraldamisel.
Olulisemad põhimõtted:
1) Uus üldplaneering lähtub linna ajaloolise ruumilise arengu järjepidevast sidumisest uute innovaatiliste arengusuundadega ning vajadusest leida linnale uusi ehitusalasid ja rohealasid linna laienemiseks.
2) Planeering lähtub värsketest rahvastiku, ettevõtluse, liikluse jm prognoosidest.
3) Uue üldplaneeringuga korrastatakse linna "planeeringumaastik" - rohked linnaosade üldplaneeringud ja teemaplaneeringud integreeritakse tervikuks ja need kaotavad tulevikus kehtivuse. Juunis 2014 kehtestatud Ränilinna üldplaneering, septembris 2014 kehtestatud Supilinna üldplaneering ja juulis 2016 kehtestatud Kesklinna üldplaneering kantakse üldplaneeringusse muutmata kujul ning nende osas avalikustamise käigus arutelu ei avata.
4) Uus üldplaneering tugineb arengustrateegia "Tartu 2030" viimasele, 2015. aastal kinnitatud versioonile. Üldplaneering ja linna arengudokumendid (arengustrateegia, arengukava) viiakse omavahel kooskõlla.
5) Oluliselt suureneb üldplaneeringu roll ehitusõiguse andmisel, on sätestatud üldised arhitektuurinõuded, ühtse käsitluse ja reeglistiku on saanud miljööalad.
6) Ehituskeeluvööndi ja looduskaitsealade puhul on koostöös keskkonnaametiga määratletud, millise kaitsekategooriaga aladel saab ehitustegevust planeerida ja kus on elamumaad kaotatud. Rohevõrgustiku teema on uues üldplaneeringus senisest detailsemalt lahti kirjutatud.
7) Maakasutuse ja ehitusõiguse osas on oluline teema Raadi piirkonna tsiviilkasutusele avamine. Prioriteediks on ka kesklinna tihendamine ja korterelamute eelistamine. Eraldi teemana on üldplaneeringusse toodud linnaaiandus.
8) Üldplaneering on oluline osa loodavast linna geoinfosüsteemist.
Informatsioon võeti teadmiseks.
Toomas Kapp | |
Koosoleku juhataja |
Aune Rumm Protokollija |