EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
03. jaanuar 2017. a. nr LV-IP-0005 |
| Tartu Linnavolikogu määruse "Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 alusel.
Üldosa
1. peatükk
§ 1. Üldsätted
(1) Puudega lapsele sotsiaalteenuste (edaspidi sotsiaalteenus) osutamise kord sätestab raske või sügava puudega lapsele sotsiaalteenuse taotlemise, taotluse menetlemise ja sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja korra.
(2) Määruse eesmärk on puudega lapse ja tema perekonnaliikmete toimetuleku toetamine.
§ 2. Isiku omaosalus
Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna (edaspidi osakond) juhatajal on õigus kehtestada isiku omaosaluse määr sotsiaalteenuse eest tasumisel.
Sotsiaalteenused ja nende määramine
2. peatükk
§ 3. Sotsiaalteenuste määramise üldpõhimõtted
(1) Sotsiaalteenus määratakse kuni 18-aastasele, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppimise korral kuni 19-aastasele isikule, kellel on raske või sügava puue (edaspidi puudega laps). Kui puudega laps saab 19-aastaseks, on tal õigus saada sotsiaalteenust jooksva õppeaasta lõpuni.
(2) Sotsiaalteenus määratakse puudega lapsele, kelle enda ja kelle vanema või muu last kasvatava isiku (edaspidi vanem) elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn.
(3) Sotsiaalteenust osutatakse Tartu linna haldusterritooriumil.
(4) Sotsiaalteenus määratakse, kui teenuse vajadus tuleneb puudega lapse rehabilitatsiooniplaanist või osakonna lastekaitseteenistuse lastekaitse spetsialisti (edaspidi spetsialist) läbi viidud tegeliku abivajaduse hindamisest.
(5) Sotsiaalteenuse määramine või mittemääramine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.
§ 4. Sotsiaalteenuse taotlemine
(1) Taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:
1) vanema ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid teenuse esmakordsel taotlemisel;
2) otsus puude raskusastme määramise kohta;
3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul;
4) eestkostjaks määramise kohtumäärus või perekonnas hooldamise leping, kui taotleja on muu last kasvatav isik.
(2) Sotsiaalteenuse taotluse vormi ja hindamismetoodika kinnitab osakonna juhataja.
(3) Kui taotleja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente või neis esineb puudusi, määrab spetsialist taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab spetsialist taotluse läbivaatamata.
§ 5. Spetsialisti kohustused sotsiaalteenuse määramise ettevalmistamisel
Sotsiaalteenuse määramiseks hindab spetsialist teenuse vajadust esitatud taotluse, dokumentide, vestluse, hindamismetoodika, teiste lapsele osutatavate teenuste mahu, puudega lapse abivajaduse ja muude toetuse määramiseks vajalike andmete põhjal.
§ 6. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenus on puudega last toetav teenus, mille eesmärk on eelkõige lapse arengu toetamine, sealhulgas puudega lapse vajalike hooldustoimingute sooritamine, arendamine tegevustes, juhendamine ja motiveerimine igapäevaelus toimetulekul, abistamine suhtlemisel nii perekonnaliikmetega kui ka väljaspool kodu. Tugiisikuteenust osutab tugiisiku väljaõppe või koolitusega isik.
(2) Tugiisikuteenust osutatakse vastavalt lapse vajadustele lasteaias, koolis, koduses keskkonnas ja mujal.
(3) Tugiisikuteenuse määramise kuni 400 tunni ulatuses kalendriaastas või mittemääramise otsustab spetsialist.
(4) Määratud teenuse mahu täitumisel saab vanem esitada taotluse, mille spetsialist esitab teenuse määramise või mittemääramise otsustamiseks sotsiaalhoolekande komisjonile.
§ 7. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenus on puudega lapse vanema toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamisel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse taotleja asemel puudega lapsega individuaalselt tegelev lapsehoidja väljaõppega isik.
(2) Lapsehoiuteenuse määramise kuni 200 tunni ulatuses kalendriaastas või mittemääramise otsustab spetsialist.
(3) Määratud teenuse mahu täitumisel saab vanem esitada taotluse, mille spetsialist esitab teenuse määramise või mittemääramise otsustamiseks sotsiaalhoolekande komisjonile.
§ 8. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenus on teenus, mis on suunatud eritransporti vajava puudega lapse sõiduks kodust haridusasutusse ja haridusasutusest koju vastavalt koostatud sõidugraafikule.
(2) Vanem esitab spetsialistile taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks puudega lapse sõiduks kodust haridusasutusse ja haridusasutusest koju õppeaastaks ajavahemikul 1.-20. august. Põhjendatud juhul on taotlust võimalik esitada muul ajal.
(3) Lapse ajutiselt suurenenud abivajadusest tulenevalt määratakse sotsiaaltransporditeenus sõiduks rehabilitatsiooni- või raviasutusse.
(4) Sotsiaaltransporditeenuse määramisel lähtutakse lapse puudest tingitud erivajadusest ja spetsialisti poolt kodukülastusel täidetud sotsiaaltransporditeenuse vajaduse hindamismetoodikast.
(5) Spetsialist otsustab sotsiaaltransporditeenuse määramise või mittemääramise kodust haridusasutusse ja haridusasutusest koju sõiduks õppeaastaks.
(6) Sotsiaalhoolekande komisjon otsustab spetsialisti ettepaneku alusel puudega lapse ajutiselt suurenenud abivajadusest tuleneva sotsiaaltransporditeenuse määramise või mittemääramise rehabilitatsiooni- või raviasutusse sõiduks.
Lõppsätted
3. peatükk
§ 9. Rakendussätted
(1) Taotlejatele, kellele on enne käesoleva määruse jõustumist määratud sotsiaalteenus, jätkatakse teenuse osutamist kuni teenuse mahu täitumise või teenuse osutamise perioodi lõppemiseni vastavalt taotlemise ajal kehtinud korrale.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras määratud sotsiaalteenus on ära kasutatud, on 2017. aastal võimalik taotleda sotsiaalteenust proportsionaalselt 2017. aastal järgi jäänud kuid ja käesolevas määruses nimetatud teenuse mahtu arvestades.
§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014 määrus nr 30 "Puudega lapse perele sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja kord" tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ...
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord" eelnõu esitamine " juurde
Kehtiv "Puudega lapse perele sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja kord" jõustus 26. juunil 2014. Määruse kehtestamise eesmärk oli reguleerida riigi eraldatava raske või sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse rahastuse jäägi kasutamist puudega lastele osutatavate teenuste osutamisel.
Korra muutmisel on lähtutud sotsiaalteenuseid kasutavate laste ja nende perede tegelikest vajadustest. Teenuseid kasutavate laste arv on teenuste ja kuude lõikes erinev. Sotsiaaltransporti kasutab ca 50 last kuus, 80 erinevat last aastas. Tugiisikuteenust kasutab ca 40 last kuus, orienteeruvalt 80 last aastas. Lapsehoiuteenust (seni riiklikku lapsehoiuteenust) kasutab ca 130 last aastas.
Suuremas mahus pakutakse teenuseid, mille järele on suurem nõudlus (tugiisikuteenus). Tugiisikuteenuse aastamaht oli seni kehtinud määruse alusel 300 tundi, kavandatav maht 400 tundi teenust vajava lapse kohta. Sarnase sisuga teenused koondatakse selguse huvides üheks teenuseks (lapsehoiuteenus). Lapsehoiuteenuse maht ühtlustub kõigile teenuse vajajatele ja on edaspidi 200 tundi aastas. Vajadusel saab teenustundide täitumisel esitada põhjendatud taotluse teenuse saamiseks suuremas mahus.
Määruse muutmisel ei tooda enam eraldi välja kõrgendatud hooldusvajadusega lapse lapsehoiuteenust, mida vajas kuni 10 last aastas. Lühiajalise hooldusteenuse kasutamine ja pakkumine planeeriti ca 5 lapsele, kuid ei käivitunud oodatud mahus vanemate vähese huvi ja teenuse pakkumise komplitseerituse tõttu. Samuti ei eristata enam riigi ja linna rahastatavat lapsehoiuteenust, kuna riik on sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega andnud lapsehoiuteenuse kohaliku omavalitsuse korraldatavaks sotsiaalteenuseks. Kõigi eelnimetatud teenuste vajadus kaetakse lapsehoiuteenusega.