EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
17. november 2016. a. nr LVK-M-0130 |
| Tartu linna 2017. aasta eelarve |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lõike 2 alusel ja Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 20 punktide 1, 2 ja 5 alusel.
§ 1. Tartu linna 2017. aasta eelarve
Tartu linna 2017. aasta eelarve kogumaht on 159 456 453 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-5.
§ 2. Kohustuste võtmise lubamine
(1) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu või emiteerida võlakirju investeeringute katteks kokku kuni 13 490 947 euro ulatuses.
(2) Linnavalitsusel lubatakse võtta lühiajalist arvelduslaenu 2017. aasta jooksvate kulude katteks kuni 5 100 000 euro ulatuses.
(3) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kuni 2 500 000 euro ulatuses.
§ 3. Muud eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimise suurimaks lubatud mahuks määratakse 3 200 000 eurot.
§ 4. Reservfond
Reservfondi suuruseks määratakse 500 000 eurot.
§ 5. Kulude eelarve vahendites ümberpaigutuste tegemine
Linnavalitsusel lubatakse teha kulude eelarve vahendites ümberpaigutusi vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanis tehtavatele muudatustele.
§ 6. Kaasava eelarve osa suurus
Kaasava eelarve osa suurus 2018. aasta eelarve koostamisel on 150 000 eurot ja ühe kaasava eelarve objekti maksumuse ülemmäär on 75 000 eurot.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.
2017. aasta eelarve panustab:
- elukeskkonda (teede ja kergliiklusteede ehitus, remont ja korrashoid; Emajõe kallaste avamine ning arendamine; sportimisvõimaluste laiendamine; linna parkide ja haljasalade uuendamine);
- haridusse (motiveeritud õpetajad ja kultuuritöötajad; uus lasteaed Pepleri 1a; koolide korrastamise programmiga alustamine);
- ettevõtlust toetava tugisüsteemi ja infrastruktuuri arendamisse ning ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamisse, eelduste loomisse tasuvate töökohtade tekkeks;
- projekti SmartEnCity abil targa ja säästva linnakeskkonna terviklahenduse elluviimisse;
- sotsiaalsesse turvalisusesse (lasteaia- ja hoiukohad kõigile soovijatele; sotsiaalabi- ja tervishoiuteenuste arendamine; hariduse tugiteenused);
- kultuuri väärtustamisse (muuseumitöötajate stipendiumid, kirjanike motiveerimine, Kirjanduslinn Tartu tegevused);
- Tartu tuntuse suurendamisse turismi sihtkohana;
- ettevõtluse elavdamiseks kaasaegsete IT-lahenduste rakendamisse, linnaelanike heaolu kasvu ja kaasamisse.
2017. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumaht on 159 456 453 eurot, mis on 10 434 439 eurot ehk 7% enam kui 2016. aasta esialgses eelarves ja 2 434 751 eurot ehk 1,5% enam kui 2016. aasta täpsustatud eelarves.
Tulubaasist 79% moodustavad põhitegevuse tulud, 11% investeerimistegevuse tulud, 8% finantseerimistegevuse tulud (laen) ning 2% likviidsete varade kasutuselevõtt (2016. aastast ületulevad jäägid). Eelarve kulude mahust 73% on kavandatud põhitegevuseks, 22% investeeringuteks ning 5% finantseerimistegevuseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus nõuab, et omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus oleks aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne. Eelarve eelnõu kohaselt kujuneb põhitegevuse tulemiks 2017. aastal 8 113 305 eurot.
2017. aastal on planeeritud kaasata laenuna 13 490 947 eurot, millest 7 490 947 eurot kulub olemasolevate finantskohustuste refinantseerimiseks ning 6 000 000 eurot investeeringute rahastamiseks. Võlakohustuste teenindamiseks on kavandatud 762 035 eurot.
Linna laenukohustused koos avaliku ja erasektori partnerlusprojektidest tulenevate kohustuste jäägiga ning faktooringu kohustusega moodustavad 2017. aasta lõpuks 64 491 609 eurot ehk 52% põhitegevuse tuludest. Planeeritava ning maksimaalse võimaliku netovõlakoormuse vahe (nn laenupuhver) on 10,4 miljonit eurot.
Tulud
Linna 2017. aasta põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 124 943 054 eurot, mis on käesoleva aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 0,3% väiksem, kuna 2016. aastal laekus eelarvesse haridus- ja teadusministeeriumilt 1 845 000 eurot erakoolidega arvlemisel perioodil 1. september 2011 kuni 31. detsember 2014 kantud kulude hüvitust. Seda erakorralist tulu arvestamata suureneb tulubaas 1,2%.
Tuludest moodustavad maksutulud 56%, sealhulgas riiklikud maksud 55% ja kohalikud maksud vaid 1%. Linna peamised tulud on üksikisiku tulumaks 68 150 000 eurot, maamaks 700 000 eurot, linnaasutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 16 947 772 eurot ning riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 37 090 102 eurot.
Tulumaksu kasvuks võrreldes 2016. aasta täpsustatud eelarvega on kavandatud 4,9%. Tulumaksu põhiliseks kasvuteguriteks järgmisel aastal on keskmise palga kasv.
Maamaksutulu püsib endisel tasemel, milleks on 700 000 eurot. Tulu kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) kavandatakse 1 230 000 eurot.
Saadavatest toetustest on kavandatud riigilt ja muudelt institutsioonidelt 37 090 102 eurot, mis moodustab 30% põhitegevuse tuludest. Võrreldes 2016. aastaga suureneb nii välis- kui siserahastus, kuna on tehtud suur osa Tartu linna puudutavaid Euroopa Liidu struktuurifondide eelarveperioodi 2014-2020 rahastamisotsuseid.
Linna asutuste tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad 2017. aastal 16 947 772 ehk 14% põhitegevuse tulude mahust ning on peaaegu käesoleva aasta tasemel. Muude tulude (trahvitulud, loodusvarade kasutustasu, varude müük ja muud erandlikud tulud) laekumisena on kavandatud 825 180 eurot, mis moodustab eelarve põhitegevuse tuludest kokku 0,7%.
Investeerimistegevuse tulude laekumisena on planeeritud 17 925 274 eurot, millest põhivara müük moodustab 1 500 000 eurot (maa müük 700 000 eurot ning linnale kuuluvate muude materiaalsete väärtuste müük 800 000 eurot). Põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist on kavandatud 16 050 274 eurot, millest suuremad summad lähevad linna teede ja tänavate ehitusse 10 080 766 eurot, lasteaedade rajamisse 3 168 000 eurot ning Raatuse kooli remondiks 1 854 000 eurot. Võrreldes käesoleva aastaga toetused suurenevad, jätkub ka viimaste aastate suurima objekti Tartu idapoolse ringtee ehitus. 15 000 eurot on kavandatud intressitulusid ning 360 000 eurot dividenditulu ASilt Tartu Veevärk.
Kulud
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 116 829 749 eurot. Kulud on kavandatud ligikaudu 2016. aasta täpsustatud eelarve tasemel. Põhitegevuse kulude osatähtsus on 73% eelarvest. 58% põhitegevuse kuludest moodustavad hariduse valdkonna kulud. 2017. aasta eelarvest läheb linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste tööjõukulude kasvuks ühtekokku 1,8 miljonit eurot. See on ulatuslik kasv, mis puudutab paljusid Tartu linnavalitsuse süsteemis töötavaid inimesi. Põhitegevuse tulud ületavad kulusid 8 113 305 euro võrra, mis näitab, et KOFSi kriteerium on täidetud ning nimetatud ülejäägi saab suunata investeerimistegevuseks.
Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 35 135 757 eurot. Investeeringud moodustavad linnaeelarve kuludest 22%. Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linna omafinantseeringu vahendid 19 085 483 eurot (54%) ja toetused 16 050 274 eurot (46%). Järgmisel aastal on tavapärasemast suuremad investeeringud kavandatud linnasiseste teede ja tänavate korrastamiseks. Välisrahastusest suurima osa moodustavad toetused vaksali ümbruse teede ja platside rekonstrueerimiseks 2 200 000 eurot, Tartu idapoolse ringtee ehitamise jätkamiseks 5 355 000 eurot (2017. aasta kogumaht 6 300 000 eurot) ning haridusasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks 5 197 000 eurot. Hariduse valdkonda investeeritakse kokku 11 765 000 eurot. Järgmisel aastal valmib uus lasteaed aadressil Pepleri 1a ning lõpeb Kesklinna Lastekeskuse renoveerimine. Alustatakse Raatuse kooli täisrekonstrueerimisega ning hakatakse ellu viima kevadel koos eelarvestrateegiaga algatatud koolide korrastamise kava.
===============================
Parandusettepanekud
Linnavolikogu liige Jüri Ginter:
Lisada eelarve kuludesse 01 "üldised valitsemissektori teenused" alla täiendav tegevusala: Toetused linnaosaseltsidele projektide omaosaluseks 20 000 eurot ja vähendada 01112 "Linnavalitsus" muid tegevuskulusid 20 000 euro võrra.
Põhjendus
Nimetatud toetus on sihtotstarbeline, et linnaosaseltsid saaksid taotleda projektidest rahastamist. Üldised valitsemissektori kulud suurenevad niigi võrreldes äsja kinnitatud eelarvestrateegiaga 13%, seega tuleb raha leida selle tegevusala seest ja mitte kärpida teisi kulutusi, mis on kooskõlas eelarvetrateegiaga.
Linnavolikogu liige Jüri-Ott Salm:
I Välja arvata keskkonnakaitse invensteeringutest Pirogovi platsi (sh tualett) rekonstrueerimine 450 000 ja suurendada vastavalt hariduse valdkonna investeeringute kulusid koolieelsetele lasteasutustele.
Põhjendus
Pirogovi platsi rekonstrueerimine on eelkõige toreduslik kulutus, kuivõrd ala ei ole halvas seisukorras. Seevastu on lasteaedade rekonstrueerimiseks tehtud taotlusi linna eelarvele kaks korda enam, kui selleks on eraldatud vahendeid linnaeelarve eelnõus. Leian, et kaalukam on investeeringute teostus haridusvaldkonda.
II Ettepanek vähendada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna kulusid 20% võrra (94 552 EURi) ja vastavalt vähendada vastavalt linna võlakoormust.
Põhjendus
Eelmisel arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolekul J. Laurilt saadud vastuse põhjal ei kõhkle ma tegemast ettepanekut vähendada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna kulusid 20% võrra (94 552 EURi) ja J. Laur ei ole esitanud ka hiljem piisavaid põhjuseid, miks seda ettepanekut mitte teha. Kui konkreetselt tooks see kaasa peamiselt "koondamise" ja mingite planeeringute ärajäämise, siis näitab see pigem, justkui oleks liiga palju inimesi tööl.
IRLi fraktsioon:
IRLi ettepanekud.pdf
Koos linnavalitsuse ja rahanduskomisjoni seisukohtadega:
Parandusettepanekud.pdf 
Seletus.pdf
