|
| Arhitekti tn elanike 21.08.2016 esitatud arvamused, ettepanekud ja vastuväited | Planeeringust huvitatud isiku 14.10.2016 esitatud seisukohad ja vastused Arhitekti tn elanike arvamustele, ettepanekutele ja vastuväidetele | Tartu Linnavalitsuse
seisukohad
Arhitekti tn elanike arvamustele, ettepanekutele ja vastuväidetele |
1. Autotransiit mis läbib riigimaanteed on oluliselt kasvanud. Aja jooksul on maanteed kasutavate suurveokite arv oluliselt tõusnud. Naabritena näeme, kuidas maanteed kasutavad nüüd rohkem veoautod, neist paljud on transiidiveod Venemaa autonumbritega. Veokite voog on väga tihe hommikustel töötundidel, tööpäeva lõpukellaaegadel ja vaibub korraks öösel umbes kella 1.00 -4.00 vahel. Maanteed läbivad raskeveokid on tõstnud majades tajutava veokitega kaasneva müra ja vibratsiooni taset oluliselt. Kui palju on veokitega kaasnev heitgaasidest koosnev õhu saaste kasvanud, on ilma korrektsete mõõtmisteta raske öelda.
Ka Viljandi mnt. 67 krundi detailplaneeringu projektis on arvestava seisukohana viidatud liiklustiheduse olulisele tõusule tulevikus. | Mitte midagi vastuväidete esitajate poolt sarnanevat pole detailplaneeringus väidetud. Pigem vastupidi. Sisuliselt asub Viljandi mnt 67 kinnistule kavandatav hoone täitma Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maanteel lähtuva müra summutamise funktsiooni. See funktsioon saab olema veel olulisem, kui Maanteeamet realiseerib algselt kavandatu ning rajab nn Viljandi ringil eritasandilise ristmiku. On ilmne, et sellise ristmiku ülemiselt tasemelt leviks müra Arhitekti tänava majadeni veelgi ulatuslikumalt kui senise liikluskorralduse juures. | Teadmiseks võetud, lisaks vaata p 2 seisukohta
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee on üks olulisematest riigimaanteedest, Veeriku linnaosa piirneb nimetatud põhimaanteega.
Tartu linna üldplaneeringuga on, arvestades maanteest tulenevat negatiivset mõju, kavandatud maantee äärde teenindusettevõtete maa, tööstusettevõte maa ja väike- ja äriettevõtete maa juhtfunktsioon, mis omakorda loob puhvertsooni suure liiklusega maantee ja elamukvartali vahel. Nimetatud juhtotstarvetest tulenevalt ei kaasne normatiive ületavaid keskkonna parameetreid sh Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu lahendusest tulenevalt.
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest tulenevad mõjud leiavad käsitlemist ja lahendatakse nimetatud tee projekteerimisel.
|
2. Riigimaanteest teisele poole, Tähtvere valla poolsesse serva on rajatud äripark. Äripargi tootmishoonete hulgas on kaablitehas, rehvidega tegelev ettevõte, autoesindusi jne. Üks autoesindustest on aastaid olnud probleemides turvahäiretega mis tekivad kinnioleku aegadel, enamasti pühapäevadel. Arhitekti tänava elanikele tähendab see vahel ligi päev otsa kestvat häiresignaali mille peatamine on võimatu kuna turvafirma ei saa ettevõtte juhatajat nädalavahetusel telefonitsi kätte. Oleme korduvalt filminud neid häireid ja vestelnud turvafirma esindajatega.
Teine probleem on autoesinduse öised valveprožektorid. Nende valgus on nii tugev, et kiirgab üle haljasala ning öösel tuleb sinna suunda olevad magamistubade aknad paksude kardinatega sulgeda. Valgus-saaste on uusim probleem millega tänava elanikud on pidanud leppima. Viljandi mnt. 48 asuv autoettevõte on häirinud naabreid öötundidel mil laetakse autotreileritelt maha uusi saadetisi. Tänu asjalikele lähi-naabritele, on selle ettevõtte unerahu häirivad tegevused reeglina peatatud. (Mis tegelikult ei peaks olema ühe eramaja omaniku ülesandeks vaid oleks tulnud vältida õige linnaplaneeringuga). Igasugune äri, mis toob müra, vibratsiooni, õhu- või valgussaaste elamute kõrvale on tervisele, näiteks unele, närvidele, sissehingatava õhu kaudu ainevahetusele, jne., kahjulik. Äritsoon ja elamutsoon on hädavajalik hoida lahus. | Kahjuks ei saa Viljandi mnt 67 arendaja mitte kuidagi korraldada vastuväidetes kirjeldatud probleemi, mille kohaselt riigimaanteest teisele poole, Tähtvere valla poolsesse serva rajatud äripargis asuv üks autoesindustest on aastaid olnud probleemides turvahäiretega mis tekivad
kinnioleku aegadel, enamasti pühapäevadel. Samas on ka siin ilmne, et Viljandi mnt 67 kavandatav hoone teenib pigem sellise müra tõkestamise funktsiooni.
Puutuvalt vastuväidete esitajate poolt tõstatatud nn valveprožektorite poolt põhjustatavasse nn valgusreostusse, siis on tänapäevaste LED valgustitega võimalik neid probleeme lahendada ning kombineerida olemasolevat tänavavalgustust Viljandi mnt 67 krundil kuritegevuse riskide vähendamist reguleeriva standardi EVS 809-1:2002 nõuetest tuleneva
valgustusvajadusega. | Arvestada osaliselt, lisaks vaata p 1 seisukohta
Viljandi mnt 67 krundile on Tartu linna üldplaneeringule vastavalt kavandatud ärihoone, mis on olemasolevatest elamutest eraldatud haljasala ja Arhitekti tänavaga.
Detailplaneeringu koostamise käigus on OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud olulisemate keskkonnatingimuste eksperthinnang, sh on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevat müra. Eksperthinnangu koostamisel lähtuti detailplaneeringu esialgsest lahendusest, kui juurdepääs Viljandi mnt 67 krundile oli kavandatud Arhitekti tänavalt. Müra normväärtuste hindamisel on aluseks võetud Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid", 4.03.2011 määrus „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“,
töö "Tartu linna välisõhu strateegiline mürakaart" (OÜ Hendrikson & Ko, 2012).
Hinnangu koostamise tulemusena on jõutud seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne ülenormatiivset müra. Muuhulgas on välja toodud, et planeeringu realiseerimisel toimib rajatav hoone, maanteelt pärinevat müra silmas pidades, müratõkkeseinana.
Eelnevat arvestades täiendada planeeringu seletuskirja, sätestada, et Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu realiseerimine ja krundil kavandatav tegevus ei tohi põhjustada ülenormatiivset müra, vibratsiooni, ega valgusreostust lähimatel müratundlikel aladel - Arhitekti tn elamukruntidel. Planeeringuga sätestada leevendavad meetmed, nt sätestada valgustite suunamise jm tehnilised põhimõtted.
Täiendada planeeringu seletuskirja eksperthinnangu tulemusega. |
| 3. Selline äriplaani ülesehitus saab eeldada ainult üht: kõnealune krunt toob tiheda autode tegevuse Arhitekti elamute kõrvale, otseselt. Võib juhtuda, et magamisvoodist umbes 25 kaugusele hakkavad sõitma raskeveokid, parkima, käivitama, talviti soojendama. Nii lähedale tulevad autod annavad müra ja vibratsiooni edasi isegi läbi paksemate kivimüüride ja maapinna. Seega lisandub riigimaantee ja Viljandi maantee mürale, vibratsioonile, õhu-, valgussaastele teenindatavate autode mõju. Ehk praegune planeering tõstab oluliselt keskkonnasaastatuse taset halvendades inimeste elukeskkonda. | Viljandi mnt 67 krundil ei kavandata ööpäevaringset tegevust, mis võiks põhjustada nn uneaja oluliselt madalamate müranormide ületamist. Lisaks eeltoodule on detailplaneeringu seletuskirja jaotises 11 (Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks) detailselt kirjeldatud, milliste konkreetsete standardite järgimise abil kavandatakse võimaliku müra hoidmist õigusaktidega sätestatud tasemetel. On ilmne, et liiklusmüra võimalik tõus tulevikus sõltub sisuliselt üksnes Viljandi maanteele ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa liikluskoormuse kasvust.
Puutuvalt Viljandi mnt 67 krundile sisenevate raskeveokite võimalikku mürasse, eriti talvisel ajal töötavate mootoritega töötavatesse veokitesse, peame vajalikuks selgitada järgmist. Veokite omanikud planeerivad oma suhteliselt märkimisväärset hinda maksvate sõidukite tegevuse reeglina mõneminutilise täpsusega. Täpselt sama kehtib ka rehvivahetuse/remondi kohta. Sellise äriettevõte, mis võtab kliente vastu nn elava järjekorra alusel võib tänases Eestis avamata jätta. Sõiduk, olles eelnevalt broneerinud aja, siseneb hoonesse uksed suletakse ning algab töö. Töö lõppedes lahkub masin territooriumilt. Hoonele on detailplaneeringus viidatud standarditega kehtestatud ranged müra tõkestamise nõuded. Ülemäärase müra korral on vastavatel tervisekaitse asutustel õigus ja võimalus ettevõtte töö peatada kuni nõuete järgimiseni. Tänapäeva veokitel on normaalse soojuse tagamiseks spetsiaalsed gaasiküttel sisuliselt hääletult töötavad seadmed. Majanduslikult pole mitte kellelgi võimalik hoida kaheksa- ja enamliitrise mahuga mootoreid töös soojuse saamiseks. Seega reaalses elus vastuväidete esitajate poolt kirjeldatud ohtusid ei eksisteeri.
Kavandatava hoone parameetrid võimaldavad teenindada enam, kui ühte kahte veokit tunnis, seega ei eksisteeri ka sisuliselt mitte mingit liikluskoormuse kasvu isegi juhul, kui sellises tempos tööd jätkuks kõikidel tööpäevadel. Sellist töökoormust aga ilmselt oodata ei ole. | Mitte arvestada, lisaks vaata p 2 seisukohta
Viljandi mnt 67 krundile kavandatud hoonestusala asub Arhitekti tn elamukruntidest minimaalselt 56 m kaugusel; tee-/ parklaala 26,5 m kaugusel (hoonetest vastavalt u 10 m kaugemal). Arhitekti tänava ja Viljandi mnt 67 krundi vahele on ettenähtud 10 m laiune haljasriba. Viljandi mnt 67 krundile juurdepääs on lahendatud Viljandi mnt-lt, mitte Arhitekti tänavalt.
Seega on kavandatud meetmed ja vahemaad kavandatud selliselt, et elamukruntide häirimine oleks minimaalne.
|
| 4. Neljakordne hoone rikub privaatsust. Arhitekti eramajad on soetatud või pika aja jooksul ehitatud eesmärgil elada privaatselt omaenda kodus, sealhulgas aias. Näiteks basseinis olevad väikelapsed või päevitusriietes vanemad peavad saama viibida omaenda aias, ilma, et keegi vastaskrundi kõrgetest akendest neid vaatamise, pildistamise või filmimisega ahistaks. | Arendaja peab Viljandi mnt 67 krundil kavandatava tegevuse jaoks täiesti piisavaks kõrguseks maksimaalselt 11-12 meetrit hoone kõrgemas, Viljandi mnt ja Ringtee tn poole jäävas osas, ning 8-10 meetrit madalamas osas. | Arvestada, lisaks vaata p 2 ja p 3 seisukohti
Planeerimistegevuse korraldamisel peab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel tagama avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis planeeringu kehtestamise eeldus.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 tulenevalt peab kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohalik omavalitsus peab muuhulgas arvestama kinnisasja omaniku ja naabrite huvide kaalumisel omaniku õigusega asja vallata, kasutada ja käsutada ning et omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Isiku õigus ehitada ei tohi olla avaliku võimu poolt riivatud enam kui seda nõuavad avalikud ja kolmandate isikute huvid.
Käesoleva detailplaneeringu puhul on tegemist linna territooriumiga, st tiheasustusalaga.
Tartu linna üldplaneering näeb Viljandi mnt 67 krundil ette teenindusettevõtete maa otstarbe ja hoonestuse korruselisuseks neli.
Planeeringuga on hoone kavandamisel lähtutud soovist tagada võimalikult suur privaatsus elamukruntidel.
Kuna planeeringuala asub perspektiivse eritasandilise liiklussõlme tsoonis, on neli korrust antud asukohas linnaehituslikult sobilik ja seda kajastab ka Tartu linna üldplaneering.
Arvestades aga Arhitekti tänava elanike ettepanekut ja Viljandi mnt 67 krundi omaniku seisukohta, asub linn seisukohale vähendada hoone suurimat lubatud absoluutkõrgust. |
| 5. Kõrgem hoone varjab horisonti mis on kesktalvisel perioodil hädavajalik vähese päevavalguse majadesse saamiseks. Vanurid ja väikeste lastega hooldajad viibivad elamutes pidevalt ning ei saa rääkida, nn. tööajast. Majade põhjapoolsed toad on niigi loomuliku päevavalgusega vähe valgustatud. Varjutatud loomulik valgus nõuab elektrivalguse kasutamist, seega kaasnevad elanikele selle detailplaneeringuga otsesed rahalised kulud. | Planeeringujoonisel on näidatud kavandatava hoonestusala täpne asukoht. Joonise kohaselt jääb rajatav hoone Viljandi mnt krundi piirist ca 40 meetri kaugusele. Viljandi mnt krundi piirilt on Arhitekti tn 36 ja 34 majadeni veel vähemalt 25 meetrit. Seega saaks kavandatav hoone paiknema lähimatest majadest enam, kui 60 meetri kaugusel. Sellise kauguse korral oleks isegi kavandatavast märksa kõrgema ehitise korral täidetud kõik insolatsiooninõuded. Viljandi mnt 67 krundile kavandatav hoone saaks paiknema Arhitekti tänava lõpu hoonetest läänes. Seega tuleneb väidetav loomuliku valguse vähesus põhjapoolsetes tubades (aga enamusel vastuväidete esindajatest ka lõuna- ja idapoolsetes tubades) siiski üksnes ja ainult elamute omavahelisest paiknemisest nii Arhitekti kui ka Nisu tänava kruntidel, mitte aga Viljandi mnt 67 krundile kavandatavast hoonest. | Arvestada osaliselt, lisaks vaata p 4 seisukohta
Detailplaneeringu lahenduse kohta koostada avaliku arutelu ajaks valguse -varju analüüs. |
6. Viljandi mnt 67 krundi omanik võib samuti planeerida olulise keskkonnamõjuga tegevusi, nt. seotud võimaliku rehvitöötluse, rehvide jäätmekäitluse või kemikaalide, õlide või kütuse ladustamisega.
Nende kavandatavate tegevuste keskkonnamõju on tähtis välja selgitada.
Arhitekti tänava elanikele pole ka teada, kes vastutab, kui äritegevusega kaasnevad hiljem tagajärjed milleks on näiteks ebanormaalne jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, ebameeldiv lõhn, pinnasesse imbunud soolad või õlid jms. Kas vastutab tegevusloa andnud vastutav isik või ettevõtja? | Viljandi mnt 67 krundi arendaja ei kavanda mitte ühtegi KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevust. Seega kui selliseid tegevusi ei kavandata, siis pole võimalik ka selliste tegevuste keskkonnamõju välja selgitada. Nii pea, kui arendaja soovib tegeleda mõnes KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas, peab ta enne selle tegevuse juurde asumist läbi viima asjakohase keskkonnamõju hindamise. Kehtiva õiguse rikkumise eest vastutab õigusrikkuja mitte aga keegi teine. | Mitte arvestada. Vt p 2.
Tartu Linnavalitsuse 08.05.2012 korraldusega nr 484 algatati Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnaamet asus oma 25.04.12 kirjaga nr JT 6-8/10065-2 seisukohale, et tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Vastavalt KeHJSle jättis linnavalitsus kaalutlusotsusena Viljandi mnt 67 krundi KSH algatamata.
Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Planeeringu seletuskirjas on sätestatud, et planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. |
7. Välisõhu kaitse seaduse osana 4.03.2011 välja antud määrus „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“, on oluliseks mürahäiringuks, kui elu- ja puhkealadele või elamuteni ulatuv müratase ulatub üle normi.
Arhitekti elanikele ei ole teada, kui suur on mõõdetud müra tase riigimaanteel ja Viljandi maanteel praegu ning kui suureks tõuseb müratase tulevikus, eriti koostoimes planeeritavate äritegevustega Viljandi mnt.67 krundil. Koostoimes tekkiv müra on kindlasti oluline mürahäiring. | Viljandi mnt 67 krundil ei kavandata ööpäevaringset tegevust, mis võiks põhjustada nn uneaja oluliselt madalamate müranormide ületamist. Lisaks eeltoodule on detailplaneeringu seletuskirja jaotises 11 (Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks) detailselt kirjeldatud, milliste konkreetsete standardite järgimise abil kavandatakse võimaliku müra hoidmist õigusaktidega sätestatud tasemetel. On ilmne, et liiklusmüra võimalik tõus tulevikus sõltub sisuliselt üksnes Viljandi maanteele ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa liikluskoormuse kasvust. | Mitte arvestada, lisaks vt p 2, p 4 ja p 6 seisukohti
Vastavalt Tartu linna välisõhu strateegilisele mürakaardile (OÜ Hendrikson & Ko, 2012) on Arhitekti tn elamute juures müratase maksimum 60 dB, mis vastab liiklusmüra piir- ja taotlustasemele. |
8. Arhitekti tänava elanikud jäävad nende seisukohtade juurde mida oleme kirjalikult varem (2013) esitanud linnaplaneerimise osakonnale ja linnapeale.
Kindlasti ei soovi me takistada linnaruumi positiivset arengut, kuid soovime kindlustunnet tuleviku tarbeks, et meie elukeskkond ei saa rikutud. Et inimlik elukeskkond säiliks siin ka lastelaste eluea ajal. | Viljandi mnt 67 krundi omaniku ja arendajana olen siiralt veendunud, et kavandatava realiseerimine aitab elanike soovitut märksa enam lähemale tuua, kui olemasoleva jäätmaa säilitamine. | Osaliselt arvestatud
Aastal 2013 esitati elanike poolt seisukohad planeeringulahendusele, kus juurdepääs Viljandi mnt 67 krundile oli kavandatud Arhitekti tänavast ja haljasriba Arhitekti tn ning Viljandi mnt 67 krundi kõvakattega ala vahele planeeritud ei olnud. Tänases planeeringulahenduses on vastavalt esitatud ettepanekutele juurdepääs krundile juba välja ehitatud Viljandi mnt-lt, Arhitekti tn äärde on planeeritud katkematu 10m laiune haljasriba koos puudereaga.
Linn jääb 04.06.2013 korraldusega nr 614 võetud seisukohtade juurde, välja arvatud nimetatud seisukohtade punktis 3.4 toodud: Tagamaks ohutu liiklemine tänaval ning juurdepääs kruntidele, on detailplaneeringuga nähtud ette Arhitekti tänava rekonstrueerimine.
Planeeringus on täna sätestatud, et Arhitekti tänava elementide muutmist ei ole kavandatud ja tänav säilib senisel kujul. |
|
Tartu Linnavalitsuse 22.11.2016 korraldus nr 1239 "Seisukoha võtmine Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine"