Tartu Linnavolikogu on 18.12.2014 otsusega nr 160 algatanud Tartu linna üldplaneeringu. Üldplaneeringu oluliseks ülesandeks on määrata ka roheline võrgustik ja puhkealade asukohad.
Koostatava Tartumaa maakonnaplaneeringu andmetel ei ole vajalik rohelise võrgustiku täiendamine või tihendamine maakonnas ning seega säilib võrgustiku põhiosa sellisena nagu see 2005. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga on määratletud. Uus üldplaneering on suunatud olemasoleva rohevõrgustiku ja selle seisundi säilitamisele, looduskaitselistest piirangutest tulenevalt suurendamisele ning toimimise parandamisele. Tulenevalt linna üldisest arengust on hinnatud olemasolevate ühenduste toimimist ja uute ühenduste rajamise vajadust. Samuti muudetakse elementide üldiseid rajamis-, kasutus- ja hooldustingimusi.
Põhiline rõhk tuleb suunata ühenduste säilimisele ja juba kavandatud uute ühenduste rajamisele. Täiendavalt on vajalik ühenduste kavandamine sadamaaladel ning haljastuse tähtsust ja selle liigirohkust tuleb meeles pidada Emajõe kaldaalade planeerimisel.
Tänavahaljastuse abil on rajatud mitmeid ühendusi, mis tugevdavad võrgu toimimist. Säilitades põhiolemuselt olemasoleva tänavahaljastuse (haljasalad ei kao ära seal, kus nad praegu on ja kõrghaljastus taasrajatakse selle eluea lõppemisel) ning rajades juba varem detailplaneeringutega planeeritud, aga ka uue üldplaneeringuga ette nähtud tänavahaljastuse, võib võrgu ühendatuse lugeda piisavaks.
Tulenevalt üldplaneeringus seatavate tingimuste täpsusastme suurenemisest on detailsemalt kaardistatud ka rohevõrgustik. Rohe- ja puhkealade joonisel on näidatud peamised rohevõrgustiku osad - tuumikalad ja ühenduskoridorid (alleestruktuurid). Oluliseks rohevõrgu osaks on loetud ka aedlinnalaadsed väikeelamumaad (suuremad alad Tammelinn, Tähtvere, Vana-Ihaste). Joonisel on ettepanekutena näidatud uued alad linnaaiandusega tegelemiseks, puhke- ja spordirajatiste kavandamiseks, koeraplatsideks ja teistels haljasmaadeks. Eraldi on määratletud alleed ja puiesteed täpsusastmega kas ühe- või kaherealise tänavahaljastusena. Näidatud on laste mänguväljakute asukohad.
Keerukaimaks osaks rohevõrgustiku säilimise juures on haljastuse säilimine ja rajamine erakinnistutel. Ometi on just linna aedlinnalikud ja kortermajade elurajoonid linnafaunale hädavajalikud ning haljasalad tööstuspiirkondades mikrokliimat määravalt muutvad tegurid. 2005. aastal kehtestatud üldplaneering proovis haljastuse kasutamist reguleerida haljasruutmeetri ja hoonealuse ruutmeetri suhtarvuna ning parkla haljastusnõuetega. Krundipinna haljastusele säilitamiseks on rakendatud ka koormusindeksit. Siinkohal taandus haljastuse rajamine liiga tihti krundi „kasutute“, muust üle jäävate alade murustamisega.
Vältimaks kirjeldatud situatsiooni on Helsingi eeskujul välja töötamisel tööriist, mis võimaldab hinnata kinnistu panust üldisesse rohesüsteemi, võimaldades erinevate kaaludega rohelahendusi (kõrghaljastus, hekid, tiik, muru).
Üldplaneeringuga määratakse olemasolevatele ja kavandatavatele asumitele roheväärtuse lubatav vahemik, mida detailplaneerimisel ja projekteerimisel järgida tuleb.
rohevõrgustiku toimimine ja ühendused.pdf
rohevõrgustiku seletuskiri.pdf
rohevõrgustiku kaart.pdf
