Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2017. aasta eelarve" eelnõu esitamine |
Reg. number: | LV-IP-0254 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 11.11.2016 |
Koostaja: | Külli Lust |
Ettekandja: | Külli Lust |
Failid: | Lisa 1 2017 eelarve eelnõule.pdf ( 130 kb ) Lisa 2 2017 eelarve eelnõule.pdf ( 138 kb ) Lisa 3 2017 eelarve eelnõule.pdf ( 212 kb ) Lisa 4 2017 eelarve eelnõule.pdf ( 321 kb ) Lisa 5 2017 eelarve eelnõule.pdf ( 133 kb ) 2017. a eelarve seletuskiri.pdf ( 4039 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
11. november 2016. a. nr LV-IP-0254 |
Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2017. aasta eelarve" eelnõu esitamine |
KUULATI: | Külli Lusti ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2017. a eelarve" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Jaan Õunapuu. |
Juhataja: | |
Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lõike 2 alusel ja Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 20 punktide 1, 2 ja 5 alusel.
§ 1. Tartu linna 2017. aasta eelarve
Tartu linna 2017. aasta eelarve kogumaht on 159 456 453 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-5.
§ 2. Kohustuste võtmise lubamine
(1) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu või emiteerida võlakirju investeeringute katteks kokku kuni 13 490 947 euro ulatuses.
(2) Linnavalitsusel lubatakse võtta lühiajalist arvelduslaenu 2017. aasta jooksvate kulude katteks kuni 5 100 000 euro ulatuses.
(3) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kuni 2 500 000 euro ulatuses.
§ 3. Muud eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimise suurimaks lubatud mahuks määratakse 3 200 000 eurot.
§ 4. Reservfond
Reservfondi suuruseks määratakse 500 000 eurot.
§ 5. Kulude eelarve vahendites ümberpaigutuste tegemine
Linnavalitsusel lubatakse teha kulude eelarve vahendites ümberpaigutusi vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanis tehtavatele muudatustele.
§ 6. Kaasava eelarve osa suurus
Kaasava eelarve osa suurus 2018. a eelarve koostamisel on 150 000 eurot ja ühe kaasava eelarve objekti maksumuse ülemmäär on 75 000 eurot.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.
2017. a eelarve panustab:
· Elukeskkonda (teede ja kergliiklusteede ehitus, remont ja korrashoid; Emajõe kallaste avamine ning arendamine; sportimisvõimaluste laiendamine; linna parkide ja haljasalade uuendamine);
· Haridusse (motiveeritud õpetajad ja kultuuritöötajad; uus lasteaed Pepleri 1; koolide korrastamise programmiga alustamine);
· Ettevõtlust toetava tugisüsteemi ja infrastruktuuri arendamisse ning ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamisse, eelduste loomisse tasuvate töökohtade tekkeks;
· Targa ja säästva linnakeskkonna terviklahenduse projekti SmartEnCity kaudu targa ja säästva linnakeskkonna terviklahenduse elluviimisse;
· Sotsiaalesse turvalisusesse (lasteaia – ja hoiu kohad kõigile soovijatele; sotsiaalabi - ja tervishoiuteenuste arendamine; hariduse tugiteenused);
· Kultuuri väärtustamisse (muuseumitöötajate stipendiumid, kirjanike motiveerimine, Kirjanduslinn Tartu tegevused);
· Tartu tuntuse suurendamisse turismi sihtkohana;
· Kaasaegsete IT lahenduste rakendamisse ettevõtluse elavdamiseks, linnaelanike heaolu kasvu ja kaasamisse.
2017. a eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks on 159 456 453 eurot, mis on 10 434 439 eurot ehk 7% enam kui 2016. a esialgses eelarves ja 2 434 751 eurot ehk 1,5% enam kui 2016. a täpsustatud eelarves.
Tulubaasist 79% moodustavad põhitegevuse tulud, 11% investeerimistegevuse tulud, 8% finantseerimistegevuse tulud (laen) ning 2% likviidsete varade kasutuselevõtt (2016. a ületulevad jäägid). Eelarve kulude mahust 73% on kavandatud põhitegevuseks, 22% investeeringuteks ning 5% finantseerimistegevuseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab nõude, mille kohaselt peab omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus olema aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne.
Eelarve eelnõu kohaselt kujuneb põhitegevuse tulemiks 2017. a 8 113 305 eurot.
2017. a on planeeritud kaasata laenuna 13 490 947 eurot, millest 7 490 947 eurot kulub olemasolevate finantskohustuste refinantseerimiseks ning 6 000 000 eurot investeeringute rahastamiseks. Võlakohustuste teenindamiseks on kavandatud 762 035 eurot.
Linna laenukohustused koos avaliku ja erasektori partnerlusprojektidest tulenevate kohustuste jäägiga ning faktooringu kohustusega moodustavad 2017. a lõpuks 64 491 609 eurot ehk 52% põhitegevuse tuludest. Planeeritava ning maksimaalse võimaliku netovõlakoormuse vahe (nn laenupuhver) on 10,4 miljonit eurot.
Tulud
Linna 2017. a põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 124 943 054 eurot, mis on käesoleva aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 0,3% väiksem kuna 2016. a laekus eelarvesse Haridus –ja Teadusministeeriumilt 1 845 000 eurot erakoolidega arvlemisel perioodil 1. september 2011 kuni 31. detsember 2014 kantud kulude hüvitust. Seda erakorralist tulu arvestamata suureneb tulubaas 1,2%. Tuludest moodustavad maksutulud 56%, sh riiklikud maksud 55% ja kohalikud maksud vaid 1%. Linna peamisteks tuludeks on üksikisiku tulumaks 68 150 000 eurot, maamaks 700 000 eurot, linnaasutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 16 947 772 eurot ning riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 37 090 102 eurot.
Tulumaksu kasvuks võrreldes 2016. a täpsustatud eelarvega on kavandatud 4,9%. Tulumaksu põhiliseks kasvuteguriteks järgmisel aastal on keskmise palga kasv.
Maamaksutulu püsib endisel tasemel, milleks on 700 000 eurot. Tulu kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) kavandatakse 1 230 000 eurot.
Saadavatest toetustest on kavandatud riigilt ja muudelt institutsioonidelt 37 090 102 eurot, moodustades 30% põhitegevuse tuludest. Võrreldes 2016. a suureneb nii välis- kui siserahastus, kuna on tehtud suur osa Tartu linna puudutavaid Euroopa Liidu struktuurifondide eelarveperioodi 2014-2020 rahastamisotsused.
Linna asutuste tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad 2017. a 16 947 772 ehk 14% põhitegevuse tulude mahust ning on peaaegu käesoleva aasta tasemel. Muude tulude (trahvitulud, loodusvarade kasutustasu, varude müük jm erandlikud tulud) laekumisena on kavandatud 825 180 eurot, mis moodustab eelarve põhitegevuse tuludest kokku 0,7%.
Investeerimistegevuse tulude laekumisena on planeeritud 17 925 274 eurot, millest põhivara müük moodustab 1 500 000 eurot (maa müük 700 000 eurot ning linnale kuuluvate muude materiaalsete väärtuste müük 800 000 eurot). Põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist on kavandatud 16 050 274 eurot, millest suuremad summad lähevad linna teede ja tänavate ehitusse 10 080 766 eurot, lasteaedade rajamisse 3 168 000 eurot ning Raatuse kooli remondiks 1 854 000 eurot. Võrreldes käesoleva aastaga toetused suurenevad, jätkub ka viimaste aastate suurima objekti Tartu idapoolse ringtee ehitus. 15 000 eurot on kavandatud intressitulusid ning 360 000 eurot dividenditulu ASlt Tartu Veevärk
Kulud
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 116 829 749 eurot. Kulud on kavandatud ligikaudu 2016. a täpsustatud eelarve tasemel. Põhitegevuse kulude osatähtsus on 73% eelarvest. 58% põhitegevuse kuludest moodustavad hariduse valdkonna kulud. 2017. a eelarvest läheb linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste tööjõukulude kasvuks ühtekokku 1,8 miljonit eurot. See on ulatuslik kasv, mis puudutab paljusid Tartu linnavalitsuse süsteemis töötavaid inimesi. Põhitegevuse tulud ületavad kulusid 8 113 305 euro võrra, mis näitab, et KOFSi kriteerium on täidetud ning nimetatud ülejäägi saab suunata investeerimistegevuseks.
Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 35 135 757 eurot. Investeeringud moodustavad linnaeelarve kuludest 22%. Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linna omafinantseeringu vahendid 19 085 483 eurot (54%) ja toetused 16 050 274 eurot (46%). Järgmisel aastal on tavapärasemast suuremad investeeringud kavandatud linnasiseste teede ja tänavate korrastamiseks. Välisrahastusest suurima osa moodustavad toetused vaksali ümbruse teede ja platside rekonstrueerimiseks 2 200 000 eurot, Tartu idapoolse ringtee ehitamise jätkamiseks 5 355 000 eurot (2017. a kogumaht 6 300 000 eurot) ning haridusasutuste rajamiseks ja renoveerimiseks 5 197 000 eurot. Hariduse valdkonda investeeritakse kokku 11 765 000 eurot. Järgmisel aastal valmib uus lasteaed aadressil Pepleri 1a ning lõpeb Kesklinna Lastekeskuse renoveerimine. Alustatakse Raatuse Kooli täisrekonstrueerimisega ning hakatakse ellu viima kevadel koos eelarvestrateegiaga algatatud koolide korrastamise kava.