TARTU LINNAVALITSUS | |
MÄÄRUS | |
Tartu |
07. detsember 2015. a. nr LV-M-0026 |
Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise alused |
Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 12 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise alused sätestavad koolieelsete munitsipaallasteasutuse (edaspidi lasteasutus) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate tegevuskulude jaotamise põhimõtted.
§ 2. Vahendid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks
(1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks pearahana lapse kohta.
(2) Pearaha arvestuse aluseks on lasteaiarühma tööjõukulud (2,0 kõrgharidusega õpetaja ametikoha, 0,25 kõrgharidusega muusika- ja liikumisõpetaja ametikoha, kuni 0,2 kõrgharidusega eripedagoogi/logopeedi ametikoha ning 1,0 õpetaja abi ametikoha tööjõukulud) lapse kohta, arvestusega 20 last lasteaiarühmas. Ametikohale vastav tööjõukulu sõltub kokkulepitud töötasu alammääradest.
(3) Erinevate rühmaliikide korral korrigeeritakse pearaha järgmiste koefitsientidega:
1) sõimerühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,4;
2) lasteaiarühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,0;
3) liitrühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,1;
4) tasandusrühmas või kehapuudega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 2,2;
5) meelepuudega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 2,7;
6) arendusrühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 3,5;
7) liitpuudega laste või pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 6,1;
8) sobitusrühmas kohta kasutava haridusliku erivajadusega lapse koefitsient on 3,0.
(4) Kui sõimerühmas, lasteaiarühmas või liitrühmas on laste arvu suurendatud üle koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud rühma registreeritud laste arvu, siis on tööjõukuludeks kavandatud pearaha koefitsient 0,25 iga täiendava lapse kohta.
(5) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse kulupõhiselt täiendavad vahendid õpetajate tööjõukulude katteks, kui lasteasutuses töötab vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku omav õpetaja.
(6) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid õppetööd ja seda toetavate tegevuste korraldamiseks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, koolituste ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks jms) pearahana lapse kohta arvestusega kuni 20% lapsevanema poolt kaetava osa määrast.
Laste arv | Arvestuslik ametikohtade arv |
kuni 160 | 1 |
161 ja enam | 2,5 |
Linnapea | |
Linnasekretär |
Lasteaedade tegevuskulud katab linn.
Määrusega ei anta juhiseid eelarve täitmisele või eelarve täitmise käigus vajalikele ümberpaigutustele. Taolised juhised on pikemas perspektiivis vajalikud, kuid antud määruses neid ei sisaldu.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Eelarvestamise alused sätestavad lasteaia kontrollarvu kujunemise. Eelarve täpsema jaotuse kavandab lasteaed, va kommunaalkulude ja sihtotstarbeliste vahendite puhul.
§ 2. Vahendid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks
Vahendid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks kavandatakse pearahana lapse kohta. Pearaha arvestuse aluseks on lasteaiarühma tööjõukulud (2,0 kõrgharidusega õpetaja ametikoha, 0,25 kõrgharidusega muusika- ja liikumisõpetaja ametikoha, kuni 0,2 kõrgharidusega eripedagoogi/logopeedi ametikoha ning 1,0 õpetaja abi ametikoha tööjõukulud) lapse kohta, arvestusega 20 last lasteaiarühmas. Ametikohale vastav tööjõukulu sõltub kokkulepitud töötasu alammääradest.
Olenevalt rühma liigist korrigeeritakse lapse kohta pearaha koefitsientidega. Koefitsientide arvestuse aluseks on rühma laste arv erinevates rühmaliikides võrreldes aiarühma laste arvuga (näiteks sõimerühma lapse koefitsient on leitud järgmiselt: aiarühma laste arv 20 / sõimerühma laste arv 14 = 1,4).
Koolieelse lasteasutuse seaduses on sätestatud, et aiarühma võib olla registreeritud kuni 20 last, liitrühma kuni 18 last ja sõimerühma kuni 14 last. Hoolekogu ettepanekul on võimalik suurendada laste arvu aiarühmas nelja lapse võrra, sõime- ja liitrühmas kahe lapse võrra. Kui rühmas on laste arvu suurendatud, siis on tööjõukuludeks kavandatud pearaha koefitsient 0,25 iga täiendava lapse kohta.
Kuna lasteaedades jätkub pedagoogide atesteerimine, siis kavandatakse kulupõhiselt täiendavad vahendid vanempedagoogi ja/või pedagoog-metoodiku tööjõukulude katteks.
Õppetööd ja seda toetavate tegevuste korraldamiseks kavandatakse vahendid õppevahendite, koolituste, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite, ürituste, lähetuste jms kulude katteks pearahana kuni 20% lapsevanema poolt kaetava osa määrast. 2014. a oli nimetatud kulu ühe kavandatud lapse kohta ca 111 eurot, mis moodustas ca 17% lapsevanema poolt kaetava osa määrast aastas ning 2015. aastal vastavalt 134 eurot ehk ca 19%. 2016. a eelarvesse on kavandatud õppetööd ja seda toetavate tegevuste korraldamiseks ühe lapse kohta aastas 120 eurot.
§ 3. Vahendid majandamis- ja halduskulude katteks
Lasteaedade majandamis- ja halduskulude katteks kavandatakse vahendid hoonete ja kinnistute koristamiseks ja hooldamiseks, valvekuludeks, remondiks, kommunaalkuludeks ja muudeks korrashoiukuludeks.
Koristajate ja majahoidjate tööjõukulude katteks on arvestatud iga 700 ruutmeetri sisepinna, v.a rühmaruumide, ja iga 12 000 ruutmeetri välispinna kohta töötasu alammäär aastas koos maksudega.
Valvurite tööjõukulude katteks on arvestatud iga hoone kohta kolm kuutöötasu alammäära koos maksudega (st 3 kuud aastas / 12 kuuga = 0,25 ametikohta aastaringselt).
Muudeks tööjõukuludeks kavandatakse kuni 160 lapsega lasteaia kohta üks ametikoht ning 161 ja enama lapsega lasteaia kohta 2,5 ametikohta töötasu alammääras. Siia on kavandatud vahendid remonditöölise, pesumasinisti, tervishoiutöötaja ja asjaajaja tööjõukuludeks sh ametikohad kuni 160 lapsega asutuses 0,25 remonditöölisele, 0,25 pesumasinistile ja 0,4 tervishoiutöötajale ning üle 161 lapsega asutuses 0,5 remonditöölisele, 0,5 pesumasinistile, 0,75 tervishoiutöötajale ning 0,5 asjaajajale. 2014. a andmete alusel oli kuni 160 lapsega asutuste kulu kuus järgmine: 0,25 remonditöölist *355 eurot + 0,25 pesumasinisti *355 eurot + 0,4 tervishoiutöötajat *500 eurot st 378 eurot ehk ca 1,1 töötasu alamäära sest 378 eurot /355 eurot = ca 1,1.
2014. a andmete alusel oli üle 161 lapsega asutuste kulu kuus järgmine: 0,5 remonditöölist *355 eurot +0,5 pesumasinisti *355 eurot +0,75 tervishoiutöötajat *500 eurot + 0,5 asjaajajat *500 eurot st 980 eurot ehk ca 2,76 töötasu alamäära sest 980 eurot /355 eurot = ca 2,76. Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal rakendatakse tegelikkuses pesumasinisti ametikohta väiksemas mahus, siis on kavandatud muudeks tööjõukuludeks alla 160 lapsega asutustes 1,0 ametikohta ning üle 161 lapsega asutustes 2,5 ametikohta töötasu alammääras.
Muudeks majandamiskuludeks kavandatakse ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% kuutöötasu alammäärast. Arvestuse aluseks oli lasteaedade 2014. aasta kassapõhised kulud ja 2015. aasta kinnitatud eelarve administratiivkuludeks, meditsiini- ja hügieenikuludeks, isikliku transpordi kulude hüvitamiseks, korrashoiu - ja remondimaterjalide kuludeks, korrashoiuteenusteks, muudeks kinnistute kuludeks jm. 2014. aastal tehti kulusid keskmiselt 5,6 eurot ruutmeetri kohta, mis moodustab 2014. a alampalgast 1,6% ning 2015. a vastavalt 5,6 ja 1,4%. 2016. aasta eelarvesse on kavandatud 4 eurot ruutmeetri kohta, mis moodustab 2015. a alampalgast ca 1%.
Lasteaiahoonete jooksvaks remondiks on arvestatud kuni 2 eurot siseruumi ruutmeetri kohta. Seni kehtinud finantseerimise alused nägid lasteaedadele ette kuni 1,6 eurot ruutmeetri kohta, kuid vaatamata sellele on viimastel aastatel eraldatud asutustele 0,64 kuni 1 euro ruutmeetri kohta. 2014. a kavandati lasteaedade jooksvaks remondiks 1 eurot ruutmeetri kohta, kuid kassapõhiseid kulusid tehti 1,23 euro eest ruutmeetri kohta. 2015. a kavandati 1 euro ruutmeetri kohta. See näitab, et jooksva remondi kulud on asutuste jaoks hädavajalikud ning vajadusel tehakse seda muude kulude kokkuhoiu arvelt. Sellest tulenevalt on oluline fikseerida eelarvestamise alustes jooksva remondi kuludeks ette nähtud alammäär tagamaks asutustele vähemalt minimaalselt vajalikud vahendid. Jooksva remondi vahendite kavandamisel arvestatakse hoone seisundit (nt hoonete renoveerimis- ja ehitustööd).
Lasteaedadele kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks vastava lasteaia viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel lasteaiahoonetes toimunud renoveerimis- ja ehitustöid. Kui ülejäänud eelarve piires võib lasteaed ise kavandada kulude jaotuse, siis kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikulude puhul on lasteaed kohustatud kavandama vahendid sihtotstarbeliselt ning neid ei ole lubatud muudele kuluartiklitele kavandada.
§ 4. Vahendid toitlustamiskulude katteks
Toitlustamise korraldamiseks kavandatakse köögipersonali tööjõukulud lähtudes laste arvust, ühe lapse keskmisest toidupäevade arvust aastas ning toitlustamiskulu päevamaksumusest. Siia on kavandatud vahendid peakoka, koka ja abitöölise tööjõukuludeks sh ametikohad kuni 160 lapsega asutuses 2,0 kokale ja 0,5 abitöölisele ning üle 161 lapsega asutuses 1,0 peakokale, 2,0 kokale ning 0,5 abitöölisele. 2014. a andmete alusel oli kuni 160 lapsega asutuste (nt 120 lapsega asutuses) arvestuslik kulu kuus järgmine: 2,0 kokka * 500 eurot + 0,5 abitöölist * 355 eurot st 1 178 eurot töötasudeks kuus ehk taandatuna ühele lapsele ca 1 178 eurot *12 kuud *tööjõukulude maksud / 160 toidupäeva / 120 last st ca 1,0 eurot ühe toidupäeva kohta. 2016. a on kavandatud vastav kulu 1,2 eurot, sest töötasu alammäär on kasvanud 2014. a 355 eurolt 2016. a 430 eurole ehk ca 21%.
2014. a andmete alusel oli üle 161 lapsega asutuste ( nt 250 lapsega asutuses) arvestuslik kulu kuus järgmine: 1,0 peakokka * 550 eurot + 2,0 kokka * 500 eurot + 0,5 abitöölist * 355 eurot st 1 728 eurot töötasudeks kuus ehk taandatuna ühele lapsele ca 1 728 eurot * 12 kuud * tööjõukulude maksud / 160 toidupäeva / 250 last st ca 0,70 eurot ühe toidupäeva kohta. 2016. a on kavandatud vastav kulu 0,8 eurot, sest töötasu alammäär on kasvanud 2014. a 355 eurolt 2016. a 430 eurole ehk ca 21%.
Hankelepingu alusel toimub 2016. a toitlustamine neljas lasteaias ning ühe lapse ühe toidupäeva toitlustamiskulu on järgmine: 1,0 eurot Maarjamõisa lasteaias (üle 160 lapseline lasteaed), 1,17 eurot Karoliine Tähe tänava lasteaias, 1,48 eurot Sipsiku lasteaias ning 1,5 eurot Lotte lasteaias (kõik kolm asutust alla 160 lapselised asutused).
§ 5. Sihtotstarbelised kulud
Sihtotstarbeliselt kavandatakse vahendid eesti keele õpetamiseks ja basseiniga hoonetes ujumise õpetamiseks lähtuvalt koolieelse lasteasutuse miinimumkoosseisust. Vajadusel kavandatakse vahendid haridusliku erivajadusega lapse toetamiseks (nt tugiisiku tööjõukulud). Vajadusel kavandatakse sihtotstarbeliselt veel täiendavaid vahendeid (näiteks vahendid ventilatsioonisüsteemi jms hoolduseks, lasteaedade üürikuludeks ning lifti hoolduskuludeks).
§ 6. Juhtimiskulud
Igale lasteaiale on arvestatud vahendid ühe direktori ametikoha tööjõukulude katteks, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust. Töötasu suurus oleneb lasteaia rühmade arvust ning lasteaia eripärast (näiteks tegutsemine mitmes tegevuskohas, hariduslike erivajadustega laste rühmade ja basseini olemasolu jms).
Õppealajuhataja ametikoha tööjõukulude katteks arvestatakse 80% direktori tööjõukulust. Kuue ja vähema rühmaga lasteasutuses rakendatakse koefitsienti 0,5.
Majandusjuhataja ametikoha tööjõukulude katteks arvestatakse 70% direktori tööjõukulust. Nelja ja vähema rühmaga lasteasutuses ning lasteasutuses, kus korraldatakse laste toitlustamine hanketeenusena, rakendatakse koefitsienti 0,5.