EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
03. detsember 2015. a. nr LV-M-0024 |
| Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused |
Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 12 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused sätestavad munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite (edaspidi kool) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate tegevuskulude ja riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jaotamise põhimõtted.
§ 2. Vahendid õppetööd toetavate tegevuste kulude katteks
(1) Koolide, v.a Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, eelarvesse kavandatakse õppetööd toetavateks tegevusteks vahendid:
1) tööjõukuludeks, lähtudes kooli õpilaste arvust ja kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt:
Õpilaste arv | Arvestuslik ametikohtade arv |
kuni 499 | 5 |
500-599 | 6 |
600-699 | 7 |
700 ja enam | 7 kuni 8 |
2) koolituskuludeks 1% käesoleva lõike punkti 1 alusel kavandavatest vahenditest;
3) muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, huviringide ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks ning administreerimiskuludeks jms) pearahana õpilase kohta arvestusega 5% kuni 7% Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast.
(2) Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppetööd toetavate tegevuste kulud kavandatakse kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) hinnangut kulude vajalikkusele.
(3) Eelarve koostamisel arvestatakse kooli õpilaste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga.
§ 3. Vahendid majandamis- ja halduskulude katteks
(1) Koolide eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks järgmiste normide kohaselt:
1) siseruumide korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
3) muudeks majandamiskuludeks (sh koristusvahenditeks, valvekuluks, korrashoiuteenusteks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks jms) ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast;
4) koolihoone jooksvaks remondiks kuni 2 eurot ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades koolihoone seisundit.
(2) Koolide eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks vastava kooli viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel koolihoonetes toimunud ehitustöid.
(3) Kool võib kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.
§ 4. Sihtotstarbelised kulud
(1) Koolide, v.a Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, eelarvesse kavandatakse tugispetsialistide tööjõukulud, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt:
Kooli tegutsemise vorm | Rahastatav ametikohtade arv |
| põhikool | 2-3 |
| ühe asutusena tegutsevad põhikool ja gümnaasium | 2-3 |
| gümnaasium | 1 |
(2) Koolide eelarvesse kavandatakse pikapäevarühmade töö korraldamiseks vahendeid kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.
(3) Vajadusel kavandatakse koolide eelarvesse muud sihtotstarbelised vahendid kulupõhiselt.
(4) Kool võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.
§ 5. Riigieelarvest eraldatava toetuse jaotamine
(1) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õpetajate tööjõukulu toetuse tegevusvaldkondade lõikes koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt katnud järgmised kulud:
1) Tartu Herbert Masingu Koolile, Tartu Kroonuaia Koolile, Tartu Maarja Koolile ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumile õpetajate tööjõukulud kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;
2) tavakooli hariduslike erivajadustega õpilaste klasside õpetamiseks arvestuslik kulu iga klassikomplekti kohta, lähtudes haridusosakonna hinnangul vajalikest ametikohtade arvust;
3) koduõppe õpilaste õpetamise kulud lähtuvalt riigi kehtestatud koefitsientidest;
4) õpiabirühmade töö korraldamise ja andekate õpilaste õpetamise arvestuslik kulu, lähtudes haridusosakonna hinnangul vajalikest ametikohtade arvust,
5) muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.
(2) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava täienduskoolituse toetuse koolidele protsendina palgafondist, olles eelnevalt katnud direktorite ja õppealajuhatajate ühiskoolituste kulud.
(3) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õppevahendite toetuse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt taganud hariduslike erivajadustega õpilastele õppevahendite kulu koefitsiendiga kuni 1,3 riigi arvestuslikust pearahast ja muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.
(4) Muud riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadavad toetused jagatakse koolidele vastavalt sihtotstarbele.
(5) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jagamisel arvestatakse:
1) tööjõukulu puhul õpilaste arvu 10. jaanuari ja 10. septembri seisuga;
2) õppevahendite puhul õpilaste arvu 10. jaanuari seisuga.
§ 6. Juhtimiskulud
(1) Koolide eelarvesse kavandatakse riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust.
(2) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt kavandatakse õppealajuhataja ametikoha tööjõukuludeks vahendid arvestusega 80% direktori tööjõukulust. Rahastatavate õppealajuhataja ametikohtade arv kujuneb lähtuvalt õpilaste arvust:
Õpilaste arv | Arvestuslik ametikohtade arv |
kuni 99 | 0,5 |
100-499 | 1 |
500-699 | 1,5 |
700 ja enam | 2 |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse määruse eelnõu "Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused " juurde
Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 12 kohaselt on linnavalitsusel õigus kehtestada struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarve taotluste koostamiseks kohustuslikke põhimõtteid põhitegevuse kulude planeerimiseks ja jaotamiseks.
Määrus on suunatud nii linnaeelarve kui ka riigieelarve toetusfondist saadud vahendite jaotamise põhimõtete kehtestamisele.
Määrusega ei anta juhiseid eelarve täitmisele või eelarve täitmise käigus vajalikele ümberpaigutustele. Taolised juhised on pikemas perspektiivis vajalikud, kuid antud määruses neid ei sisaldu.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Eelarvestamise alused sätestavad kooli kontrollarvu kujunemise. Eelarve täpsema jaotuse kavandab kool, v.a kommunaalkulude ja sihtotstarbeliste vahendite puhul.
§ 2. Vahendid õppetööd toetavate tegevuste kulude katteks
Õppetööd toetavate vahendite alla on kavandatud vahendid administratiivkulude, koolituste, õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite, huviringide, ürituste, lähetuste jms kulude katteks.
Kuna Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi puhul on tegemist tavapärasest erinevate üldhariduskoolidega, lähtutakse nende õppetööd toetavate vahendite arvestamisel kooli vajadustest ja haridusosakonna hinnangust kulude vajalikkusele.
Õppetööd toetavate tööjõukulude arvestamisel on lähtutud põhimõttest, et igale koolile on tagatud vähemalt viie ametikoha tööjõukulud lähtudes kehtivast õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega. Viie ametikoha arvestuse aluseks olid: huvijuht, majandusjuhataja, infojuht, raamatukoguhoidja, sekretär. Suuremate koolide puhul on kavandatud 6 kuni 8 ametikoha tööjõukulud, kuna õpilaste arvu lisandumisega kasvab ka vajadus täiendavaks tööjõuks, nt lisanduv raamatukoguhoidja või infojuht, arendusjuht vms töötaja.
Koolituskuludeks nähakse vahendid 1% ülalnimetatud ametikohtadele arvestatud summast. Kuna riigieelarvelistest koolitusvahenditest on lubatud katta vaid õpetajate ja koolijuhtide koolituskulud, aga mitte teiste töötajate koolituskulusid, siis on vajalik ette näha vahendeid koolituskulude katteks ka linnaeelarvelistest vahenditest.
Muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks nähakse ette 5% kuni 7% kehtivast õpetaja töötasu alammäärast. Arvestuse aluseks oli üldhariduskoolide 2014. aasta kassapõhised kulud ja 2015. aasta täpsustatud eelarve järgmiste kulude lõikes: administratiivkulud, õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite, ürituste ja lähetuste kulud. 2014. aastal tehti õppetööd toetavate tegevuste kulusid keskmiselt 43 eurot õpilase kohta ning ringijuhtide tööjõukulud olid õpilase kohta keskmiselt 11,5 eurot. Kokku tehti 2014. a õppetööd toetavate tegevuste ja huvitegevuse kulusid 54,5 eurot õpilase kohta, mis moodustas õpetaja alamtöötasust 800 eurot kuus 6,8%. 2016. aasta eelarvesse on kavandatud 49 eurot õpilase kohta, mis moodustab õpetaja töötasu alammäärast 5,4%. Sellest tulenevalt on eelarvestamise alustes fikseeritud 5% kuni 7%.
§ 3. Vahendid majandamis- ja halduskulude katteks
Koolide majandamis- ja halduskulude katteks kavandatakse vahendid hoonete ja kinnistute koristamiseks ja hooldamiseks, valvekuludeks, remondiks, kommunaalkuludeks ja muudeks korrashoiukuludeks. Koristajate ja majahoidjate personalikuludeks ning koristusteenuste kulude katteks on arvestatud iga 700 ruutmeetri sisepinna ja iga 12 000 ruutmeetri välispinna kohta töötasu alammäär aastas koos maksudega. Olenemata sellest, kas asutus ostab koristusteenust sisse või koristajad on kooli koosseisus, kavandatakse vahendid samadel alustel.
Muudeks majandamiskuludeks kavandatakse ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast. Arvestuse aluseks oli üldhariduskoolide 2014. aasta kassapõhised kulud ja 2015. aasta kinnitatud eelarve remonditööliste, abitööliste, riidehoidjate, valvurite, elektriku ja basseinitehniku personalikuludeks ning meditsiini- ja hügieenikulud, valveteenuse, muude korrashoiuteenuste, remondimaterjalide, kindlustuse jms kulud. 2014. aastal tehti kulusid keskmiselt 3,9 eurot ruutmeetri kohta, mis moodustab 2014. aasta alampalgast 1,1%. 2016. aasta eelarvesse on kavandatud 4,3 eurot, mis moodustab 2015. a alampalgast 1,1%.
Koolihoonete jooksvaks remondiks on arvestatud kuni 2 eurot siseruumi ruutmeetri kohta. Seni kehtinud finantseerimise alused nägid koolidele ette kuni 1,6 eurot ruutmeetri kohta, kuid vaatamata sellele on viimastel aastatel eraldatud koolidele 0,64 kuni 1 euro ruutmeetri kohta. 2014. aastal kavandati koolidele jooksvaks remondiks 1 euro ruutmeetri kohta, kuid kassapõhiseid kulusid tehti 1,1 euro eest ruutmeetri kohta. 2015. aastal kavandati 1 euro ruutmeetri kohta. See näitab, et jooksva remondi kulud on koolide jaoks hädavajalikud ning vajadusel tehakse seda muude kulude kokkuhoiu arvelt. Sellest tulenevalt on oluline fikseerida eelarvestamise alustes jooksva remondi kuludeks ette nähtud alammäär tagamaks asutustele vähemalt minimaalselt vajalikud vahendid. Jooksva remondi vahendite kavandamisel arvestatakse koolihoone seisundit (hoonete renoveerimistööd, näiteks uues hoones tegutsevale Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumile ei ole 2016. aasta eelarvesse kavandatud jooksva remondi vahendeid).
Koolidele kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks vastava kooli viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel koolihoonetes toimunud renoveerimis- ja ehitustöid. Kui ülejäänud eelarve piires võib kool ise kavandada kulude jaotuse, siis kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikulude puhul on kool kohustatud kavandama vahendid sihtotstarbeliselt ning neid ei ole lubatud muudele kuluartiklitele kavandada.
§ 4. Sihtotstarbelised kulud
Sarnaselt kommunaalkuludele kavandatakse koolidele sihtotstarbeliselt vahendid tugispetsialistide ja pikapäevarühma kasvatajate personalikuludeks. Tugispetsialistide tööjõukuludeks kavandatakse igale põhikoolile ning ühe asutusena tegutsevale põhikool-gümnaasiumile kahe kuni kolme tugispetsialisti tööjõukulud õpetaja töötasu alammäärast lähtuvalt. Kõikides põhikoolides on rakendatud vähemalt kolm tugispetsialisti: eripedagoog, sotsiaalpedagoog ja koolipsühholoog. Gümnaasiumitele on kavandatud ühe tugispetsialisti tööjõukulud õpetaja töötasu alammäärast lähtuvalt.
Vajadusel kavandatakse sihtotstarbeliselt veel täiendavaid vahendeid (näiteks Miina Härma Gümnaasiumile vahendid IB-õppe kulude katteks).
§ 5. Riigieelarvest eraldatava toetuse jaotamine
Tasandus- ja toetusfondiga eraldatakse kohalikele omavalitsustele iga-aastaselt haridustoetus õpetajate ja koolijuhtide tööjõukulude katteks, õppevahenditeks, täienduskoolituskuludeks ning koolitoidu kulude katteks.
Õpetajate tööjõukulude toetus arvestatakse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt arvestanud järgmiseid kulusid.
1) Kuna Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi puhul on tegemist tavapärasest erinevate üldhariduskoolidega, lähtutakse nende õpetajate tööjõukulude arvestamisel kooli vajadustest ja haridusosakonna hinnangust kulude vajalikkusele.
2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks tavakoolides kavandatakse õpetajate tööjõukulud lähtuvalt arvestuslikust kulust iga klassikomplekti kohta, lähtudes haridusosakonna hinnangul vajalikest ametikohtade arvust.
3) Koduõppel olevate õpilaste õpetamiseks vajalike tööjõukulude katteks kavandatakse vahendid lähtuvalt tasandus- ja toetusfondi määruses kinnitatud koefitsientidest.
4) Õpiabirühmade tööks ja andekate õpilaste õpetamiseks nähakse ette vahendid õpetajate tööjõukulude katteks lähtuvalt haridusosakonna hinnangul vajalikest ametikohtade arvust.
5) Muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kuludeks arvestatakse vahendid vastavalt vajadusele (näiteks loodus- ja tehnoloogia aktiivõppeprogrammide õpetajate tööjõukulude vahendid).
Täienduskoolituseks eraldatud vahendid on mõeldud õpetajate ja koolijuhtide täienduskoolituskulude katteks. Täienduskoolituse toetus arvestatakse koolidele protsendina palgafondist, olles eelnevalt katnud direktorite ja õppealajuhatajate ühiskoolituste kulud.
Õppevahendite toetus arvestatakse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt arvestanud iga haridusliku erivajadusega õpilase kohta kuni 1,3-kordse riigi arvestusliku pearaha ja muud ülelinnalised kulud (näiteks loodus- ja tehnoloogia aktiivõppeprogrammide õppevahendite kulud).
Koolitoidu toetuse jaotuse alused fikseeritakse eraldi määrusega.
§ 6. Juhtimiskulud
Koolide juhtimiskulud kavandatakse linnaeelarvelistest vahenditest ning tasandus- ja toetusfondi haridustoetuse vahenditest direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude katteks.
Igale koolile on arvestatud vahendid ühe direktori ametikoha tööjõukulude katteks, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust. Töötasu suurus oleneb kooli tegutsemise vormist ning õpilaste ja klassikomplektide arvust.
Õppealajuhataja ametikoha tööjõukulude katteks arvestatakse 80% direktori tööjõukulust. Rahastatavate õppealajuhatajate ametikohtade arv sõltub kooli õpilaste arvust.
Tartu Linnavalitsuse 12.04.2016 määrus nr 9 "Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused"