EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
16. märts 2016. a. nr LV-IP-0071 |
Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2016. a I lisaeelarve" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 3 alusel.
§ 1. Tartu linna 2016. aasta I lisaeelarve kogumaht on 6 127 022 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-4.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2016. a I lisaeelarve" eelnõu esitamine " juurde
Linna I lisaeelarve mahuks on kavandatud 6 127 022 eurot, millest on eelnevalt linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel juba kasutusse võetud 2 992 337 eurot ning käesoleva määrusega võetakse täiendavalt täiendavalt kasutusse 3 134 685 eurot, millest 886 288 eurot moodustab linnavalitsuse osakondade ja asutuste 2015. a majandustegevusest laekunud vahendite jääk.
KOFS §26 lg 4 punktid 3 ja 4 sätestavad, et lisaeelarvet ei pea koostama, kui sissetulekud suurenevad ja/või vähenevad ja samas mahus ka kulud suurenevad ja/või vähenevad. Sama § lg 6 sätestab, et linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist. Selle alla kuuluvad aasta alguse jääkide kasutusse võtmised lepinguliste kohustuste täitmiseks uude aastasse ületulnud projektide ja investeerimisobjektide teostamisel.
Eelarve muutmised on vormistatud alljärgnevate linnavalitsuse korraldustega:
6. Tartu LV 22.03.2016. a korraldus nr "2016. a alguse sihtotstarbeliste vahendite kasutamata jääkide suunamine kulude katteks, 2016. aastal saadud sihtotstarbeliste vahendite kasutuselevõtmine ning vahendite ümberpaigutused." http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2016032200250
TULUD (vt määruse lisa 1 ja 2)
Põhitegevuse tulud kasvavad 2 465 339 eurot, sh:
529 000 eurot maksutulu.
480 000 eurot üksikisiku tulumaksu kasvuks võrreldes eelmise aasta täitmisega kavandatakse esialgse 4,8% asemel 5,5%;
49 000 eurot parkimistasu kasv on kavandatud seoses tasulise parkimisala laiendamisega. Esialgne eelarve 470 000 eurot, 2015. a täitmine 467 009 eurot;
4 700 eurot on kasutusse võetud tulu kaupade ja teenuste müügist. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale laekus projekti Imelised aastad 2015. a sildfinantseerimise katteks 1000 eurot ning linnamajanduse osakonnale on laekunud 3700 eurot valgusreklaami elektri eest tasumiseks.
1 917 593 eurot saadavad sihtfinantseerimised tegevuskuludeks, sh:
801 581 eurot on kasutusse võetud saadud sihtotstarbelised toetused, sh:
308 936 eurot Ettevõtluse Arendamise SA-lt, sh:
298 936 eurot Nooruse 9 koolihoone 2015. a investeeringutega kaasnenud kulude sildfinantseerimise taastamiseks;
10 000 eurot projekti HUKK-AP (arendatakse ja laiendatakse huvitegevuse ja -hariduse võimalusi riskigruppi kuuluvatele noortele vanuses 7.-17.a.) 2015. a kulude sildfinantseerimise taastamiseks;
233 545 eurot Haridus- ja teadusministeeriumilt, sh:
168 455 eurot on laekunud projekti TULUKE 2015. a sildfinantseeritud kulude katteks;
36 226 eurot M. Härma Gümnaasiumile IB-õppe korraldamiseks,
17 091 eurot vanglaõppe korraldamiseks linna üldhariduskoolide kaudu;
13 710 eurot keelehooldekuludeks;
-3 400 eurot tagastati aasta alguse jäägi arvel 2015. a kasutamata õpilaskodu vahendeid;
1 463 eurot koolieelsete lasteasutuste õpetajate täiendkoolituseks ja ülelinnaliste õpilasürituste korraldamiseks;
171 855 eurot on laekunud mitteresidentidelt erinevate projektide rahastamiseks, sh 2015. aastal tehtud kulude sildfinantseerimise taastamiseks 135 066 eurot. Täiendavalt on kavandatud laekumised 23 800 eurot Linnakantselei projektidele UPSIDE (projekti eesmärgiks on parendada koostööd teadus- ja arendusasutuste, innovaatiliste ettevõtete, KOV-ide ja kodanike vahel), Interaktiivsed linnad II ja SmartEnCity (projekti eesmärk on arendada välja laialdaselt kohandatav ja paindlik lahendus jätkusuutliku-, targa- ja säästva linnakeskkonna kujundamisel Euroopa linnades) ning 12 000 eurot ettevõtluse osakonna projektile EmpInn (projekti eesmärgiks on rakendada ja parendada Euroopa keskmise suurusega linnades ja regioonides nutika spetsialiseerumise strateegiaid ning seeläbi parandada linnade majandusnäitajaid);
83 065 eurot SAlt INNOVE eesti keele õppeks keelekümblusõpilastele ja uussisserändajast õpilastele;
2 540 eurot Kultuuriministeeriumilt saadud toetus teavikute soetamiseks;
1 000 euro ulatuses on Sotsiaalkindlustusametile esitatud arveid omasteta isikute matusekulude hüvitamiseks;
640 eurot Mitte-eestlaste Integratsiooni SAlt projekti Aja arm 2015 sildfinantseerimise taastamiseks;
1 116 012 eurot saadavad tegevustoetused, sh:
120 999 eurot võetakse kasutusse, sh:
109 949 eurot riigi tasandusfondist saadav toetus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.02.2016. a korralduse nr 58 alusel linna eelarvesse kinnitatust (4 918 342) suurem;
11 050 eurot riigi toetusfondist teede korrashoiuks antav toetus on esialgsesse eelarvesse kinnitatust (1 117 157 eurot) suurem;
995 013 eurot on kasutusse võetud riigi toetusfondist ja ministeeriumidelt saadavaid toetusi linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja lähtudes Vabariigi Valitsuse eelnimetatud määrusest, sh:
1 210 759 eurot riigi toetusfondist oli kavandatud toetust hariduskuludeks 17 732 747 eurot, tegelik saadav toetus 18 943 506 eurot;
-183 369 eurot toimetulekutoetuse, puuetega laste hooldajatoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks oli kavandatud 1 839 594 eurot, eraldati
1 656 225 eurot.
-132 377 eurot kutseõppe riikliku koolitustellimuse täitmiseks oli kavandatud 7 336 327 eurot, lepingu järgi eraldab Haridus- ja teadusministeerium 7 203 950 eurot;
90 000 eurot on Haridus- ja teadusministeeriumilt Descartes´i Kooli ja Hansa Kooli ühise spordiväljaku rekonstrueerimiseks;
10 000 eurot on Rahandusministeeriumilt laekunud Annelinna linnaosa kõnniteede rekonstrueerimiseks;
14 046 eurot on kasutusse võetud muud eespool nimetamata tulud. Salva Kindlustuse AS eraldas linnale kahjude hüvitamiseks eraisikule.
Investeerimistegevuse tulud kasvavad 1 380 944 eurot põhivara müügi ja põhivara soetuseks saadavate toetuste arvel, sh:
561 005 eurot võetakse kasutusse, sh;
70 000 eurot põhivara müük. Esialgne linnavara võõrandamise plaan 80 000 eurot on täidetud 80 045 eurot. Kavandatakse veel 3 korteri müüki.
1 310 944 eurot
491 005 eurot põhivara soetuseks saadavad toetused, sh:
279 820 eurot Ettevõtluse Arendamise SA hindas Nooruse 9 rekonstrueerimise kuludes abikõlbulikeks kavandatust enam kulusid;
180 000 eurot Haridus- ja teadusministeeriumi toetus Kutsehariduskeskuse Põllu 11 ruumide rekonstrueerimiseks;
31 185 eurot Muinsuskaitseametilt Telleri kabeli katuse remondiks;
819 939 eurot on kasutusse võetud linnavalitsuse korraldusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 alusel, sh:
256 221 eurot Ettevõtluse Arendamise SAlt Hipodroomi ja Kreutzwaldi tn kergliiklusteede 2015. a ehituskulude sildfinantseerimise taastamiseks;
279 370 eurot Nooruse 9 koolihoone 2015. a investeerimiskulude sildfinantseerimise taastamiseks;
130 000 eurot välisprojekti OSIRYS (M. Reiniku Kooli staadionihoone ehitusenergiasäästlike paneelidega) teostamiseks;
99 000 eurot SAlt Innove Kutsehariduskeskuse projekti Metallierialade praktilise õppe kvaliteedi tõstmine2015. a tehtud kulude sildfinantseerimise taastamiseks;
28 800 eurot Ettevõtluse Arendamise SAlt Lasteaed Krõll köögi rekonstrueerimiseks;
26 548 eurot välisprojekti GreenMan 2014. a tehtud kulude sildfinantseerimise katteks. Projekt oli suunatud linnakeskkonna säästlikule arendamisele ja ruumilisele planeerimisele.
Likviidseid varasid võetakse kasutusse kokku 2 280 739 eurot, sh:
357 058 eurot on juba kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks ja investeerimiskulude tegemiseks:
1 923 681 eurot võetakse kasutusse, millest linnakassa jääk 1 037 393 eurot ja struktuuriüksuste ja nende hallatavate asutuste majandustegevusest saadud vahendite jääk 886 288 eurot.
Linnakassa jäägi kujunemine on esitatud järgnevas tabelis:
Majandamistegevusest 2014. aastal saadud vahendite aasta alguse jääk 886 288 eurot kasutusse võtmiseks järgmiste struktuuriüksuste lõikes:
Majandustegevusest saadud vahendite jääk kokku, sh: | 886 288 |
lasteaiad | 79 576 |
koolid | 330 442 |
Kutsehariduskeskus | 275 280 |
Hariduse Tugiteenuste Keskus | 3 370 |
laste huvikoolid | 19 525 |
laste huvialamajad ja keskused | 30 187 |
Linna Keskraamatukogu | 15 452 |
Tiigi Seltsimaja | 170 |
muuseumid | 29 476 |
eakate hoolekande asutused | 78 004 |
Laste Turvakodu | 6 151 |
Varjupaik | 3 805 |
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond | 1 544 |
Ettevõtluse osakond | 13 306 |
KULUD (vt määruse lisa 1, 3 ja 4)
Põhitegevuse kulud (Lisa 3) kasvavad 4 153 755 eurot.
Lisaeelarve kogumahust on juba kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 6 alusel 60,1% e 2 499 941 eurot. Täiendavalt võetakse kasutusse finantseerimiseelarve aasta alguse kasutamata jäägi, täiendavalt riigi tasandusfondist saadava toetuse, kultuuri- ja kunstialase tegevuse ning muude ettenägematute tulude suurendamise arvel 1653 814eurot, millest osakondade ning nende hallatavate asutuste majandustegevusest saadud vahendite aasta alguseks kasutamata vahendite arvel 751 168 eurot.
122 512 eurot üldised valitsussektori teenused, sh:
100 745 eurot kuulub avamisele, sh:
102 000 eurot linnakantseleile linna kodulehe ja finantsarvestusprogrammi palgamooduli arenduskuludeks;
3 000 eurot sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale osakonna reorganiseerimisega kaasnevateks administreerimiskuludeks;
2 435 eurot arhitektuuri ja ehituse osakonnale Raadi kalmistu projekti juhtimiskuludeks;
-6 690 eurot haridusosakonna vakantse ametikoha arvel suunatakse vahendid kriisinõustaja palgaks hariduse abiteenuste tegevusalasse.
21 767 eurot on suurendatud eelarvet linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel, sh:
20 200 eurot Sotsiaalabi osakonna eelarves seoses aasta alguse jääkide suunamisega põhiliselt koolituskuludeks ja piirkonnakeskuste ruumide ülalpidamiskuludeks: riigi toetusfondi vahenditest 14 907 eurot ja Põhjamaade Ministrite Nõukogult saadud toetus 5 293 eurot projektile Study visit "Social Welfare in Sweden"(Rootsi sotsiaalhoolekandega tutvumine);
1 567 eurot võeti kasutusse kultuuriosakonna eelmiste aastate projektide aasta alguse jääkide arvel koolituskuludeks.
476 562 eurot majandus, sh:
426 600 eurot võetakse kasutusse, sh:
332 000 eurot linnamajanduse osakonnas, sh:
157 000 eurot seoses tasulise parkimisala laiendamisega on vaja parkimisplatse korrastada, markeerida, rentida parkimisautomaadid, saada neile elektriliitumislepingud.
150 000 eurot asfaltkattega tänavate jooksevremondi eelarve täiendamiseks (esialgne eelarve 705 000 eurot, 2015. a täitmine 930 000 eurot),
25 000 eurot transpordikorralduses liinivõrgu analüüsi teostamiseks;
28 306 eurot ettevõtluse osakonnale, sh:
15 000eurot täiendavaks toetuseks SAle Tartu Teaduspark ettevõtluse demokeskuse loomiseks. Esialgses eelarves 20 000 eurot,
13 306 eurot aasta alguseks majandamistegevusest saadud, kuid kasutamata vahendid suunatakse ettevõtlusalaste koolituste ja seminaride korraldamiseks;
23 750 eurot arhitektuuri- ja ehitusosakonnale, sh:
15 750 eurot Koidula ja Jannseni monumendi ideevõistluse preemiateks ning bussikavandite töö jätkamiseks,
8 000 eurot Emajõe kallasraja eskiisprojekti koostamiseks;
20 000 eurot linnakantseleile projekti Targa linna klaster omafinantseeringuks. Reservfondist on antud 20 000 eurot, vajadus 2016. aastal 40 000-45 000 eurot. Projekt kestab kuni 31.08.2018. a.
17 544 eurot linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale, sh:
11 500 eurot Esri ELA litsents planeeringutes GIS vahendite kasutamiseks,
4 500 eurot eelmisest aastast ületulnud töövõtulepingute lõppmakseteks,
1 544 eurot majandamiseelarve jäägi avamine maade erastamisega seotud toiminguteks;
5 000 eurot avalike suhete osakonnale koostöös ülikoolide tudengiorganisatsioonidega kampaania "Ole Rohkem" läbiviimiseks.
49 962 eurot kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide teostamiseks saadud vahendite (sh eelmisel aastal saadud) arvel, sh:
23 821 eurot linnakantseleile aasta alguse jäägi ja täiendavalt saadavate toetuste arvel projektide UPSIDE(projekti eesmärgiks on parendada koostööd teadus- ja arendusasutuste, innovaatiliste ettevõtete, KOV-ide ja kodanike vahel), Interaktiivsed linnad ja SmartEnCity(projekti eesmärk on arendada välja laialdaselt kohandatav ja paindlik lahendus jätkusuutliku-, targa- ja säästva linnakeskkonna kujundamisel Euroopa linnades) teostamiseks;
12 000 eurot ettevõtluse osakonnale Interreg BSR programmist projekti Emplnno - Empowering for Innovation and Growth in Medium Sized Cities and Regions teostamiseks saadava toetuse arvel. Projekti eesmärgiks on rakendada ja parendada Euroopa keskmise suurusega linnades ja regioonides nutika spetsialiseerumise strateegiaid ning seeläbi parandada linnade majandusnäitajaid;
14 141 eurot linnaplaneerimise ja maakorralduse aadressandmete korrastamiseks, maa erastamisega seotud kuludeks ja projekti CH4LLENGE teostamiseks aasta alguse kasutamata vahendite arvel. CH4LLENGE projekt on suunatud Euroopa linnadele, kes soovivad või on juba alustanud linnakeskkonna säästlikku planeerimist ja arendamist. Tartu linn on projektis pilootpiirkond;
14 046 eurot on võetud kasutusse keskkonnakaitsekuludeks Linnamajanduse osakonnale Salva Kindlustuse ASilt laekunud vahendid kahjude hüvitamiseks eraisikule.
23 590 eurot elamu- ja kommunaalmajanduse kuludeks, sh:
9 000 eurot võetakse kasutusse kergliiklusteede äärde täiendavate konteinertualettide soetamiseks, paigaldamiseks;
14 590 eurot on kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 alusel, sh:
13 590 eurot linnamajanduse osakonna aasta alguseks kasutamata ja täiendavalt valgusreklaami elektri eest tasumiseks saadud vahendid;
1 000 eurot omasteta isikute matusekuludeks;
37 000 eurot võetakse kasutusse tervishoiukuludeks. Hooldusravi esialgne eelarve on 263 000 eurot. Täiendav vajadus on seoses statsionaarse õendusabi arendamise ja kohtade arvu suurendamisega.
192 973 eurot vabaaja ja kultuuri kuludeks, sh:
146 110 eurot võetakse kasutusse, sh:
3 000 eurot linnavarade osakonnale Laululava raadiomaja ja galeriide katuse ekspertiisi ja tehniliste tingimuste tellimiseks,
19 525eurot laste muusika- ja kunstikoolide majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine ettevalmistus- ja vabaklassi õpetajate personalikuludeks, II Muusikakooli logo ja kodulehe uuendamiseks, kevadkontserdi korraldamiseks ning kooli sünnipäevaks valmiva plaadi salvestamiseks;
30 187 eurot laste huvialamajade ja keskuste majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine ruumide majandamiskuludeks (Anne Noortekeskuses ruumiprogrammi ümberkorraldamiseks hoone tiibasid ühendava katuse remondiks), osalemiseks rahvusvahelisel koolitusel, meediaklubi käivitamiseks, koolivaheajal tegevuste korraldamiseks;
5 000 eurot noorsootöö ja spordiprojektide eelarvesse on kavandatud toetus MTÜle Eesti Rammumeeste Assotsiatsioon Tartus toimuva rahvusvahelise Rammumeest võistluse korraldamiseks;
15 452 tuh eurot linna raamatukogu majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine põhiliselt teeninduse taseme tõstmisele keskenduvaks koolituseks ning keskastme juhtide motivatsioonikoolituseks,
170 eurot Tiigi Seltsimaja aasta alguse jääkide avamine erisoodustusteks (komisjonide tööpäevade kohvipausid);
29 476 eurot muuseumidele majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine, sh:
13 525 eurot Linnamuuseumis uue püsinäituse arhitektuurse ja sisekujundusliku eskiisprojekti eest tasumiseks (lisaks linna investeerimiseelarves kinnitatule), töötajate turundus- ja avalike teenuste osutamisega seotud koolituskuludeks ning administreerimiseks, muuseumikogude ümberkolimiseks;
15 951 eurot Mänguasjamuuseumi töötajatele klienditeenindusega seotud koolitusteks, hoones jooksevremondi kuludeks, õuemaja kohandamine külastajate puhkealaks, uue omalavastuse "Väike prints" lavastamiseks;
27 500 eurot kultuuriürituste eelarvesse antavad toetused, sh:
5 000 eurot SAle Eesti Lennundusmuuseum Eesti Lennupäevad 2016 organiseerimise ja läbiviimise toetuseks,
5 000 eurot kirjandusfestivali Prima Vista toetuse (esialgses eelarves 25 000 eurot) täiendamiseks,
5 000 eurot toetus Tartu üliõpilasmaja MTÜle üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus 2018 ettevalmistamiseks;
4 200 eurot Emajõe festivali ürituste mitmekesistamiseks - nt Emajõe regatt mudelpaatidele, casting kalapüük, paadimeeste osavussõidud, kalapüügivõistlus ja töötoad lastele jne;
4 000 eurot toetus Eesti Kultuuri Koja konverentsile "Kultuur + haridus = haritus", mis toimub Tartus, Eesti Rahva Muuseumi ruumides oktoobri viimasel nädalavahetusel.
2 500 eurot meeskooride liikumise “Ärkamisaeg” arendamiseks ning Tartu koori käivitamiseks;
1 800 eurot linna päeva sisustamiseks ooperiprogrammidega (nt Rüütli tn rõduooper, ooperisümbioosid).
15 800 eurot muu vabaaeg ja kultuur kuludeks, sh:
10 000 eurot Eesti kirjanduse Seltsile Tartu UNESCO kirjanduslinna tiitliga kaasnevateks tegevusteks
5 800 eurot Koostöös Islandi Sotsiaaluuringu ja -analüüsi Keskusega uuringu "Euroopa noored 2016. sõltuvusainete tarvitamine ja sotsiaalsed faktorid" teostamiseks. Uuring hõlmab 1200 Tartu 15-16 aastast koolinoort ning toimub aastatel 2016-2017.
46 863 eurot on kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks, sh:
545 eurot laste muusika- ja kunstikoolidele,
27 062 eurot laste huvialamajadele ja -keskustele, sh
10 000 eurot saadi täiendavat toetust projektile HUKK-AP, mille raames arendatakse ja laiendatakse huvitegevuse ja -hariduse võimalusi riskigruppi kuuluvatele noortele (vanuses 7.-17. a);
4 500 eurot laekus linnavarade osakonnale kahjunõude katteks, mis suunati Anne Noortekeskuse jooksevremondi katteks;
12 562 eurot aasta alguse vahendite arvel avati kulude eelarve projektidele EVS 2015/2016, Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste ja Suurenda oma võimalusi "Noortekeskused noorte liikuvuse ja kultuuridevahelise õppe edendamiseks",
3 820 eurot raamatukogule, sh:
2 540 eurot Kultuuriministeerium eraldas teavikute soetamiseks kavandatust rohkem vahendeid (esialgne eelarve 100 185 eurot),
1 280 eurot praktika juhendamise tasuks ja ürituste korraldamiseks;
11 038 eurot muuseumidele aasta alguse jäägi arvel projektide Eestlased Siberis 1940-60, KGB kongide muuseumi ülekuulamiste tuba, Albumi - Tundmatu Pallas väljaandmine, Üle Jõe projekti välitööd ning Anna Raudkats oma ajas ja tänases päevas,
4 398 eurot noorsooprojektidega kaasnevateks koolituskuludeks;
3 022 488 eurot haridusele, sh:
763 539 eurot võetakse kasutusse, sh:
148 258 eurot lasteaedadele, sh:
47 807 eurot Linnavarade osakonna poolt 2016. aastal remonditavate rühmaruumide (lasteaedades Pääsupesa, Mõmmik, Sass, Ristikhein ja Rukkilill) sisustamiseks,
12 000 eurot lasteaedade töötajate töötervishoiuarstile suunamiseks eesmärgiga kindlustada 1/3 töötajate arstlik kontroll,
6 000 eurot lasteaedade ja haridusosakonna esindajate koolituseks Rootsis k a märtsis,
2 875 eurot õppekava toetavate projektide ja ülelinnaliste ainesektsioonide töö toetamiseks eelmisel aastal kasutamata vahendite arvel;
79 576 eurot lasteaedade majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine, sh toitlustamiseks 65 623 eurot. Ülejäänud vahendid suunatakse koolitusele, ruumide ülalpidamisele, inventari hooldusele, õppevahendite soetamiseks, ürituste korraldamiseks;
443 281 eurot põhi- ja üldkeskharidust andvatele koolidele, millest
61 470 eurot esimeste klasside mööbli väljavahetamine vastavalt vajadusele,
22 870 eurot seoses ujumisõpetuse muudetud korraldusskeemiga ja vastavalt hankelepingule avatakse 2015. a kasutamata vahendid kasutamiseks 2015/2016. õppeaasta II poolaastal,
17 225 eurot õppekava rakendamist toetavad projektid ja koolide praktikumid eelmise aasta kasutamata vahendite arvel,
12 000 eurot koolide töötajate töötervishoiuarstile suunamiseks eesmärgiga kindlustada 1/3 töötajate arstlik kontroll,
9 934 eurot koolijuhtide palgafondi puudujäägi katmine, lahkumishüvitised,
1 000 eurot koolide töötajate töötervishoiualaseks koolituseks,
318 782 eurot koolide majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine, sh personalikuludeks 100 263 eurot, hoonete ja ruumide ülalpidamiseks 100 389 eurot ja, inventari soetamiseks 49 016 eurot ja ürituste korraldamiseks 27 298 eurot. Ülejäänud 41 816 eurot suunatakse administreerimiseks, koolituseks, infotehnoloogiale ja meditsiinikuludeks;
150 280 eurot Kutsehariduskeskuse majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine, sh 100 000 eurot kinnistute, hoonete majandamiskuludeks ja 50 280 eurot inventari soetuse ja hoolduse kuludeks.
11 660 eurot koolitoidu vahendeid majandamiseelarve aasta alguse jääkide arvel, millest suunatakse toitlustamiseks 11 366 eurot Maarja Koolis ja ruumide ülalpidamiskuludeks 294 eurot M. Reiniku Koolis,
19 995 eurot Kutsehariduskeskuse õpilaskodu 2014. a majandamiseelarve jääk suunatakse ruumide ülalpidamiskuludeks
10 060 eurot hariduse abiteenusteks, sh:
6 690 eurot kriisinõustajaga töölepingu jätkamiseks,
3 370 eurot Hariduse Tugiteenuste Keskuse majandamiseelarve aasta alguse jäägi suunamine personalikuludeks;
210 000 eurot linnavarade osakonnale haridusasutuste avariiremontide esialgse eelarve (223 000 eurot) täiendamiseks. Vahendid kavandatakse kahe kooli amortiseerunud õppeklasside ja kuue lasteaia rühmade ja tualettruumide remondiks.
2 258 949 eurot on kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel, sh:
16 215 eurot lasteaedade eelarves, sh:
1 831 eurot riik eraldas kavandatust enam toetust lasteaedade pedagoogide koolituseks (eelarve kokku 37 783 eurot),
14 384 eurot avati erinevate projektide rahastamiseks aasta alguse jääkide arvel,
1 538 114 eurot põhi- ja üldkeskharidust andvatele koolidele, sh:
1 222 225 eurot saadi kavandatust enam riigi toetusfondist ja lähtudes õpilaste arvust 10.01. seisuga on tehtud ka ümberpaigutusi tegevusalade lõikes,
83 065 eurot saadi rohkem vahendeid SAlt Innove põhikoolide keelekümblusõpilastele ja uussisserändajast õpilastele eestikeelse õppe korraldamiseks. Lepingu maht esialgsesse eelarvesse kinnitatud 146 420 euro asemel 229 485 eurot.
36 226 eurot saadi kavandatust enam vahendeid Haridus- ja teadusministeeriumilt IB-õppe korraldamiseks M. Härma Gümnaasiumis,
17 091 eurot saadi kavandatust enam vahendeid vanglaõppe korraldamiseks linna koolide poolt (lepinguline maht 178 197 eurot),
179 507 eurot on avatud aasta alguseks kasutamata projektide vahendeid, millest suuremad: Raatuse Koolile Põhjamaade Ministrite Nõukogult saadud vahendid 50 896 eurot projektile Are We More Similar or Different 2014-2016(Tegemist on 8-12-aastaste õpilastele ja algklasside õpetajatele mõeldud mobiilsusprojektiga, kus osalevad 6 erinevat kooli Taanist, Rootsist, Soomest, Lätist, Leedust ja Eestist. Projekti koordineerib Tartu Raatuse Kool) ja H. Treffneri Gümnaasiumile SAlt Archimedes saadud vahendid 40 156 eurot projektidele Õpetajate ja laiendatud juhtkonna Euroopa-suunaline õpiränne 2015-2017, Impact of Sciences and technologies in the lives of Europeans (Projekti sihiks on arendada õpilaste huvi ja teadmisi teaduse ja tehnoloogia arengu mõjude suhtes eurooplaste elus kolmes suuremas valdkonnas: taastuvenergia allikas ja uued materjalid; kommunikatsioonivahendid; toit) ja Together Everyone Achieves More (T.E.A.M- Projekti temaatika hõlmab erinevaid prioriteete, näiteks ettevõtlik ellusuhtumine ja vastavate oskuste edendamine, osalejate põhi- ja üldoskuste arendamine uuenduslike õpimeetodite kaudu, digitaalne ja võõrkeelepädevus, õpetajate teadmiste ja oskuste (sh. tõhusamate õpetamismeetodite) arendamine, et paremini hakkama saada mitmekesise tausta ja erineva päritoluga õppijaskonnaga, kaasaegse ühiskonna ja sellega seonduvate probleemide mõistmine erinevate õppimisviiside rakendamise kaudu). 43 996 eurot avati linna finantseerimiseelarvesse keele-, IB-õppeks ja riigi toetusfondist hariduskuludeks saadud, kuid kasutamata vahendeid.
662 886 eurot avati kutshariduskeskusele, sh:
801 773 eurot 2015. aastal kasutamata vahendeid ja riik eraldas kavandatust enam kutseõppe koolitustellimuse täitmiseks. Aasta alguse jääkidest oli:
431 887 eurot koolitustellimuse vahendeid, kuna Haridus- ja teadusministeerium kandis 2015/2016 õppeaasta II poolaasta õppetoetused summas 340 222 üle 2015. a detsembri lõpus. Vahendid suunati õppetoetusteks.
369 886 eurot erinevate jätkuprojektide rahastamiseks, millest suurimad on kuni 31.05.2017. a kestev projekt Improving the Quality of Traineeship(204 685 eurot - projekti eesmärgiks on parandada oluliselt praktilise õppe kvaliteeti 34 spetsialisti (kutseõpetajad ja praktika koordinaatorid) õpirände kaudu, mille abil tuuakse asutusse uut kompetentsi õppe- ja rakenduskavade koostamiseks, praktikate kvaliteetseks korraldamiseks ja hindamiseks) ja kuni 31.05. 2016. a kestev projekt Promoting Worplace Based Learning (71 439 eurot - projekti eesmärk on tõsta oluliselt kooli ja ettevõtete teadlikkust õpipoisiõppe ettevalmistamise ja rakendmaise osas õpirände kaudu).
-138 887 eurot Seoses aasta lõpus üle kantud toetusega eraldati koolitustellimuse täitmiseks vähem 132 377 eurot, millest suunati 6510 eurot öömaja kuludesse.
13 710 eurot avati taseme alusel mittemääratleva hariduse kuludeks avalike suhete osakonnale Haridus- ja teadusministeeriumi poolt keelehooldekuludeks eraldatud vahendeid;
18 982 eurot 2015. a riigipoolne toetus koolitoidule jäi kasutamata 30 448 euro ulatuses. 2016. a tiigi toetusfondist eraldati koolitoidule kavandatust 11 466 eurot vähem.
6 510 eurot öömaja eelarve suureneb Kutsehariduskeskusel Haridus- ja teadusministeeriumi koolitustellimuse lepingule . Esialgne maht 125 209 eurot, eraldatud 131 719 eurot vastavalt öömaja kasutajate arvule.
2 532 eurot hariduse abiteenuste eelarves on avatud Maavalitsuselt eelmisel aastal saadud 2900 eurot lasteaedades ja koolides esmaabikoolituste korraldamiseks ja vähenenud (368 eurot) on riigipoolne toetus koolijuhtide ühistegevuse kuludeks;
264 584 eurot sotsiaalsele kaitsele, sh:
170 820 eurot võetakse kasutusse, sh:
30 000 eurot puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutustele. 2015. a detsembris jäi osa arveid tasumata, millega ei ole arvestatud k a eelarves ning igapäevaelu toetamise teenusel on kavandatust rohkem isikuid.
51 880 eurot muu puuetega isikute sotsiaalne kaitse, sh:
22 480 eurot isikliku abistaja teenuse mahu kasvu katteks. Esialgne eelarve 142 120 eurot.
10 000 eurot pultide ostuks linnaliini infotabloo häälteavituse käivitamiseks 100-le vaegnägijatele hinnaga 200 eurot;
10 000 eurot tegevustoetus ettevõtetele, kes puudega isikute tööhõive parandamise eesmärgil peavad kohaldama töökoha, et võtta tööle puudega isik.
9 000 eurot sihtfinantseerimine MTÜ Tartu Maarja Tugikeskusele intellektipuudega noorte toetamiseks tugiisiku näol. 2016 aasta eelarvest rahastatakse tegevust (9600 eurot) projektipõhiselt 10-15 isikule, tegelik vajadus on 25-30 isikule;
71 424 eurot avatakse eakate hoolekandeasutustele, sh:
3 540 eurot Päevakeskus Kaldale riigilt saadud elektriautode ümberregistreerimise riigilõivukuludeks, projektori soetamiseks saali loengute, infopäevade ja koosolekute läbiviimiseks, arvutitarkvara Office 2016 soetamiseks;
67 884 eurot majandamiseelarve aasta alguse jääke, sh:
1 228 eurot Päevakeskusele Kalda koolituskuluks ja võimlemismattide soetamiseks,
2 304 eurot Tähtvere Päevakeskusele külmiku ja printeri soetamiseks,
64 352 eurot Hooldekodule põhiliselt eriotstarbelise inventari (invavahendid) soetamiseks, ruumide jooksevremondiks ja voodivarustuse uuendamiseks;
2 560 eurot muudeks eakate hoolekandekuludeks (aukodanikele makstava toetusfondi täiendamiseks);
6 151 eurot avatakse Laste Turvakodule majandamiseelarve aasta alguse jääke valvekaamerate paigaldamiseks, ruumide jooksevremondiks ja hoolealuste koolituskuludeks;
8 805 eurot avatakse asutusele Varjupaik, sh:
5 000 eurot kinnistu ülalpidamiskuludeks seoses hooldusteenuse kallinemisega riigihanke alusel.
3 805 eurot majandamiseelarve aasta alguse jääke keldrikorruse jooksevremondiks ja madratsite ning madratsikatete soetamiseks;
93 764 eurot on kasutusse võetud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks ja sponsorite sihtannetuste realiseerimiseks, sh:
-1 439 eurot muu puuetega inimeste sotsiaalse kaitse eelarves, sh:
21 283 eurot aasta alguse kasutamata riikliku hoideteenuse vahendid 17 847 eurot ja riigi toetusfondist eraldatud laste hooldajatoetuse 3436 eurot suunati hoideteenuse korraldamiseks ja laste hooldajatoetuse maksude tasumiseks,
-22 722 eurot riigi toetusfondist eraldati puudega lapse hooldajatoetuseks kavandatust vähem esialgne eelarve 126 884 eurot, eraldati 104 162 eurot);
-243 135 eurot vähendati muu perede ja laste sotsiaalne kaitse eelarvet. Riigieelarve toetusfondist vajaduspõhiseks peretoetuseks vahendeid ei eraldatud (eelarve oli kavandatud 2015. a tasemel 416 561 eurot) ja aastavahetuseks jäi kasutamata lisaks esialgses eelarves kavandatule (109 643 eurot) veel 173 426 eurot, mis avati toetuste maksmiseks.
338 338 eurot on suurendatud toimetulekutoetuse eelarvet, sh on suunatud toetuse maksmiseks ja administreerimiseks kasutamata aasta algus jääki 75 792 eurot. Kokku koos esialgsesse eelarvesse kavandatud jäägiga jäi 2015. aastal kasutamata 177 094 eurot. Riigieelarve toetusfondist eraldati kavandatust rohkem 262 546 eurot. Kokku on vahendeid toimetulekutoetuse maksmiseks 2016. aastal 1 680 034 eurot (2015. a täitmine 1 209 704 eurot). Eelarve kasv on tingitud toimetuleku- toetuse piirmäära tõusust 90 eurolt 130-le eurole.
Investeerimistegevuse kuludeks (vt Lisa 4) suunatakse kokku 1 973 267 eurot, millest on kasutusse võetud 492 396 eurot linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 alusel. Investeerimistegevuse eelarvet täiendatakse valdkondade ja objektide lõikes vastavalt määruse lisale 4, sh:
36 981 eurot üldvalitsemiskulude eelarves, sh:
45 000 eurot Raekoja kellamängu laiendamiseks,
10 788 eurot eelmisest aastast ületulev leping arhitektuuri ja ehituse osakonna arhiiviruumide riiulite remondiks,
-18 807 eurot Riigi Kinnisvara AS lepingu k a mahu vähenemine;
464 752 eurot majanduse eelarves, sh:
220 952 eurot suunatakse uutele objektidele, sh:
170 485 eurot maa ost linnarahva puhkeala säilitamiseks. Pikaajaliste läbirääkimiste tulemusena on omanikud nõus müüma Sangviini 17 kinnistut, mis üldplaneeringu kohaselt on üldkasutatav maa väärtusliku metsaga.
11 500 eurot Koostöös arendajatega Püssirohukeldri sissesõidutee rekonstrueerimiseks,
10 000 eurot Annelinna linnaosa kõnniteede rekonstrueerimine riigieelarvelise toetuse arvel (avatud LV 22.02.2016. a korraldusega nr 188),
15 000 eurot Bussijuhtide puhkepaviljoni Zoomeedikumi busside lõpp-peatuses Kretutzwaldi 62 WC ja kööginurga rajamine,
13 967 eurot K. Luige monumendi rajamine.
Lisatakse nimistutesse:
Jalg- ja jalgrattateed Turu 8 roheala kergliiklustee (2015. II lisaeelarve objekt. Projekteerimise leping sõlmitud.)
Teede ja tänavate rekonstrueerimise projekteerimise nimistusse (nimistu esialgse eelarve seletuskirjas) lülitatakse täiendavalt Kapsa t, Kreutzwaldi-Tuglase ristmik ja Adra-Künni-Vao tänavad.
243 800 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahu muutmine:
eurodes
objekti nimetus | esialgne eelarve | võtta täiendavalt kasutusse | täpsustatud eelarve |
Kastani (Kuperjanovi - Riia), Tiigi - Vaksali | 250 000 | 50 000 | 300 000 |
Ülikooli tn rekonstrueerimine (Vallikraavi-Lossi) | 450 000 | 50 000 | 500 000 |
Struve tn | 100 000 | 25 000 | 125 000 |
Parkla rajamine tasuta parkimiseks (Uus 63d) | 100 000 | 65 000 | 165 000 |
Kaarsilla remondi projekteerimine | 50 000 | 11 800 | 61 800 |
Koostöö võrguarendajatega | 100 000 | 50 000 | 150 000 |
Jalg- ja jalgrattateede projekteerimine | 150 000 | 6 000 | 156 000 |
Kroonuaia-Emajõe fooride rekonstrueerimine | 45 000 | -14 000 | 31 000 |
Kastani (Kuperjanovi - Riia), Tiigi - Vaksali ja Struve tn rekonstrueerimiste kallinemine on seoses sajuveekanalisatsiooni väljaehitamisega;
Ülikooli tn rekonstrueerimine (Vallikraavi-Lossi) eeldatav ehitusmaksumuse suurenemine tulenevalt tänavakatendite valikust;
Parkla rajamine tasuta parkimiseks (Uus 63d) - objektil on nime muutus - Esialgses eelarves oli "Killustikparkla rajamine...". Täiendavad vahendid on vajalikud, sest kavandatud killustikparkla asemel tuleb täislahendusega parkla - asfaltkate, valgustus ja tehnovõrgud.
Kaarsilla remondi projekteerimise kallinemine läbiviidud hanke tulemusel.
Koostööks võrguarendajatega on lisavahendite vajadus seoses AS Tartu Veevärk suuremahuliste sademevee- ja kanalisatsiooni töödega Tähe tänavale magistraaltoru rajamisel;
Jalg- ja jalgrattateede projekteerimise eelarve täiendamine on vajalik nimistusse lisanduvate objektide tõttu:
a) Sõpruse silla käsipuud ja kõnnitee remondi projekt,
b) linnaliste piirkondade meetme objektid Raudtee tn (Riia-Ringtee) kergliiklustee ja Riia-Kase põik-
Ülenurme-Võru kergliiklustee projekteerimine;
Kroonuaia-Emajõe fooride rekonstrueerimise maksumuse vähenemine hanke tulemusel.
2 400 eurot keskkonnakaitse valdkonnas, sh:
22 400 eurot suunatakse uutele objektidele, sh:
15 075 eurot Jõekohvikute vee-, elektri-, kanalisatsioonitrasside rajamine;
7 325 eurot Vanemuise trepid koostöös Teatriga Vanemuine.
-20 000 eurot olemasolevate investeerimisobjektide nimetuste ja mahu muutmine:
eurodes
objekti esialgne nimetus | esialgne eelarve | muutmine | täpsustatud eelarve |
Riiamäe platsi rekonstrueerimine | 45 000 | -20 000 | 25 000 |
Objekti maksumus vähenes korraldatud hanke tulemusel.
155 698 eurot elamumajanduse valdkonnas, sh:
65 698 eurot suunatakse uutele objektidele:
25 000 eurot kalmistute andmebaasi loomiseks,
12 500 eurot Emajõeäärsete paviljonide elektritoide ja liitumine,
10 992 eurot avalike välitualettide projekteerimine eelmisel aastal sõlmitud lepingu alusel, mille järgi peab projekt valmima märtsis tasumise tähtajaga 31.03.16. Eelmisel aastal kasutamata vahendite jääk avati kasutamiseks Linnavalitsuse 08.03.16. a korralduse nr 218 alusel.
10 000 eurot Kitsas tänav. Koostöös arendajatega paigaldatakse valgustus,
7 206 eurot Raadi kalmistu kivisillutis.
90 000 eurot suurendatakse olemasolevate objektide mahtu:
eurodes
objekti nimetus | esialgne eelarve | muutmine | täpsustatud eelarve |
Linnale kuuluvate korterite remont | 60 000 | 60 000 | 120 000 |
Linnale kuuluvate elamute remont | 280 000 | 30 000 | 310 000 |
Linnale kuuluvad korterid on väga halvas seisus. Aastas vabaneb umbes 50-60 korterit, mis kõik vajavad remonti enne uute üürnike majutamist;
Linnale kuuluvate elamute remondi täiendav vajadus seoses Rahu 8 hoone kohandamisega liikumispuuetega inimestele sobivaks - liftišahti ehitus, lifti paigaldus ja invanõuetele vastava sissepääsu ehitamine.
104 621 eurot vabaaja ja kultuuri valdkonnas, sh:
64 721 eurot suunatakse uutele objektidele, sh:
20 000 eurot ABC Kinnisvarateenuste OÜle Aparaaditehase hoovi vaba aja veetmise keskuse loomiseks. Linnapoolne toetus on küsitud avalike atraktsioonide osaliseks väljaehitamiseks.
11 400 eurot Vana tapamaja värava restaureerimine. Värav on muinsuskaitsealune objekt, töö teostatakse linnamajanduse ja arhitektuuri- ja ehituse osakonna koostööna,
33 321 eurot Telleri kabeli katuse remondiks on loodetav toetus (leping on veel sõlmimata) 31 185 eurot Muinsuskaitseametilt. Linnapoolne omaosalus 2136 eurot. 2015. a teostati kabeli rekonstrueerimise projekteerimine.
39 900 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahtu muudetakse SAle Tähtvere Puhkepark antavate toetuste osas:
objekti nimetus | esialgne eelarve | muutmine | täpsustatud eelarve |
galeriide, raadiomaja ja laulukaare katuse remondiks | 28 000 | 15 000 | 43 000 |
Tähtvere Skatepargi uuendamiseks | 69 600 | 24 900 | 94 500 |
Investeerimisobjekti Galeriide ja raadiomaja katuse remondiks nimetust on muudetud, kuna
linnavarade osakonna poolt tellitud ekspertiisi vajab parendustöid ka Laulukaare katus.
Skatepargi uuendamise esialgsesse eelarvesse ei olnud küsitud vahendeid pargi aluspinna rekonstrueerimiseks. Võetud hinnapakkumiste alusel läheb territooriumi asfaltkattega tasandamine maksma 24 900 eurot.
1 192 716 eurot hariduse valdkonnas, sh:
-49 415 eurot lasteaedade investeerimiskulude eelarve muutmised olemasolevate objektide mahtudes, sh:
objekti nimetus | esialgne eelarve | võtta täiendavalt kasutusse | täpsustatud eelarve |
Kesklinna Lastekeskus (linna vahendid) | 862 000 | -350 000 | 512 000 |
Lasteaedade rekonstrueerimine | 488 000 | 117 000 | 605 000 |
Lasteaedade rühmade remondid | 300 000 | 117 511 | 417 511 |
Lasteaedade mänguväljakute ja õuepaviljonide korrashoid | 70 000 | 37 274 | 107 274 |
Lasteaedade köökide remondid ja köögiseadmete ost | 390 000 | 28 800 | 418 800 |
Kesklinna Lastekeskuses alustatakse töödega suvel, mistõttu ei jõuta kõiki kavandatud tegevusi ellu viia (kokku koos saadava toetusega (1 627 000 eurot);
Lasteaedade rekonstrueerimise eelarve täiendamine on vajalik, kuna Maarjamõisa lasteaia hoone katuse rekonstrueerimistööde- ja omanikujärelevalve hangete tulemusel on objekti ehitusmaksumus kallinenud. Lasteaias Rukkilill on lisandunud köögiploki remondile lasteaia vajunud ja täielikult amortiseerunud saali põranda rekonstrueerimine ja I korruse koridori remont, küttesüsteemi uuendamine;
Lasteaedade rühmade remondi eelarvet täiendatakse eelmisest aastast ületulevate lepingute mahus ning remonditavate lasteaedade nimistusse (esialgse eelarve seletuskirjas) lisatakse ka LA Sass, kus plaanitakse kahe rühma ja rühmade kööginurkade remont ja sisustamine;
Lasteaedade mänguväljakute ja õuepaviljonide korrashoiu eelarve kasvab eelmisest aastast ületulevate lepingute mahus;
Lasteaedade köökide remontide ja köögiseadmete ostu eelarvet on suurendatud Linnavalitsuse 09.02.2016. a korraldusega nr 135, millega võeti kasutusse Ettevõtluse Arendamise SAlt saadud toetus Lasteaia Krõll köögi rekonstrueerimiseks.
294 506 eurot põhikoolide rekonstrueerimiseks on esialgses eelarves kavandatud kokku 1 497 000 eurot. Käesoleva eelnõuga taotletakse täiendavaid vahendeid järgmistele koolidele:
Tamme Koolile (Tamme pst 24a), et remontida ka külgmise tiiva I korruse klassid ja rajada soklikorrusele õpperuum.
Hansa Koolile (Anne 63), kuna kooli õpilaste hulka on lisandunud erivajadustega (käitumishäiretega) lapsi ja on vajalik nendele lastele individuaalõpperuumide ehitamine A korpuse I ja II korrusele.
Karlova Koolile (Lina 2) ja Kesklinna Koolile (Kroonuaia 7) lisandub eelmisest aastast ületulev jääk,
Forseliuse Kool (Tähe 103). Lisaks kavandatule soovitakse remontida 5-6 amortiseerunud klassiruumi;
Kivilinna Kool (Kaunase pst 71) lisatakse põhikoolide rekonstrueerimise nimekirja. Kavas on rekonstrueerida hoone A-korpuse I-III korruse WCd. Ehitatakse unisex boksid analoogselt hoone IV korrusele ehitatud WC-dega.
134 841 eurot suurendatakse Nooruse 9 koolihoone rekonstrueerimise eelarvet, sh:
183 841 eurot avati uue investeerimisobjektina Nooruse 9 koolihoone rekonstrueerimine Linnavalitsuse 19.01.2016. a korraldusega nr 51 2015. a kasutamata vahendid tööde lõpetamiseks, kuna töövõtja ei täitnud tähtaegselt võetud kohustusi;
-49 000 eurot täiendava muudatusena vähendatakse objekti eelarvet - tööde maht kujunes oodatust väiksemaks;
99 960 eurot täistsüklikoolide osas on lisatud investeerimiskulude eelarvesse täiendavate objektidena, sh:
9 960 eurot Masingu Kooli (Riia 10) uute ruumide rekonstrueerimiseks 2015. aastal Rootsi eraisikult saadud toetuse arvel (Linnavalitsuse 09.02.16 korraldus nr 135);
90 000 eurot Descartes'i Kooli ja Hansa Kooli ühise spordiväljaku rekonstrueerimine Haridus- ja teadusministeeriumilt saadud toetuse arvel (Linnavalitsuse 22.02.16 korraldus nr 188).
385 000 eurot suunatakse Kutsehariduskeskuse objektidele, sh:
260 000 eurot Kutsehariduskeskuse hoone (Põllu 11a) rekonstrueerimiseks, millest
180 000 eurot oodatava Haridus- ja teadusministeeriumilt toetuse arvel,
80 000 eurot linnapoolne kulu (lisaks esialgsele eelarvele, mis on 100 000 eurot), Põllu 11a amortiseerunud keldri ja I korruse vahelagede lammutus ja uute ehitus. Kuna amortiseerunud vahelaed asuvad köögiploki ja söögisaali osas, kaasneb sellega kogu köögiploki rekonstrueerimine ning söögisaali remont.
50 000 eurot ühiselamu (Põllu 11c) remondiks Kutsehariduskeskuse majandustegevuse aasta alguse vahendite arvel;
75 000 eurot masinate ja seadmete soetamiseks majandamiseelarve aasta alguse jääkide arvel. Esialgne eelarve 9 650 eurot.
327 824 eurot muudeks haridusinvesteeringuteks, sh:
180 000 eurot uue objektina M. Reiniku kool Riia 25 staadionihoone. Projekt Osyris raames rahastas Euroopa Komisjon M. Reiniku Kooli staadionihoone ehitamist k a 130 000 euro ulatuses, mis avati kasutamiseks Linnavalitsuse 26.01.2016 korraldusega nr 81. Ehitustöödega alustatakse suvel 2016, lõpetatakse 31.05.2017. Eelnõusse on lülitatud k a omaosalus 50 000 eurot.
147 824 eurot olemasolevate objektide eelarvete täiendamiseks, sh:
objekti nimetus | esialgne eelarve | muutmine | täpsustatud eelarve |
Koolide spordiväljakud ja staadionid | 170 000 | 45 000 | 215 000 |
Ettekirjutuste täitmine | 280 000 | 94 824 | 374 824 |
Haridusasutuste territooriumide korrashoid | 130 000 | 8 000 | 138 000 |
Lisa haridusasutuste spordiväljakute ja staadionidele on vajalik Karlova Kooli staadionile uue ca 300m2 suuruse varjualuse ehitamiseks, kus kool saab õues kehalise kasvatuse tunde läbi viia ka vihmase ilma korral ning M. Reiniku Kooli staadionil valgustuse rekonstrueerimiseks.
Ettekirjutuste täitmiseks on avatud Linnavalitsuse 09.02.2016 korralduse nr 135 alusel 2015. a koolide tuletõkkeuste paigaldajalt 2015. a laekunud leppetrahv 24 824 eurot. Täiendavad 70 000 eurot on vajalikud eelmisel aastal sõlmitud lepingute katteks. 2015. a kasutati ettekirjutuste täitmiseks 421 318 eurot.
Territooriumide korrashoidu suurendatakse 8000 eurot, et Lasteaiale Midrimaa rajada 5 parkimiskohta Elektrilevilt ostetud maa-alale.
16 099 eurot sotsiaalse kaitse investeerimistegevuseks, sh:
18 799 eurot lülitatakse eelnõusse uute investeerimisobjektidena, sh:
6 000 eurot Kohandatud eluruumide eskiisprojekti koostamine - Jaamamõisa 38 eskiisi asemel;
6 000 eurot Eskiisi koostamine Jaama 72 II korruse kohandamiseks lasteaiale;
2 820 eurot Tähtvere Päevakeskusele majandusinventari soetus - ahi Metos Chef 240 soetatakse 12 aastat vana ahju asemele asutuse majandustegevuse aasta alguseks kasutamata vahendite arvel.
3 979 eurot Laste Turvakodu õueala inventari soetamine. Asutusele sponsoritelt 2015. a laekunud vahendid avati kasutamiseks Linnavalitsuse 09.02.2016.a korraldusega 135.
-2 700 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahu muutmiseks
eurodes
projekti nimetus | esialgne eelarve | muutmine | täpsustatud eelarve |
Hooldekodule majandusinventari soetus | 3 500 | 7 300 | 10 800 |
Sotsiaalmaja (Jaamamõisa 38) eskiis | 10 000 | -10 000 | 0 |
Hooldekodu vajab siibripesu- ja profi pesumasinat, mis soetatakse majandustegevuse aasta alguseks kasutamata vahendite arvel.