Õigusakti eelnõu: Informatsioon Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelude tulemustest

Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu Linnavolikogu 16. detsembri 2010. a otsusega nr 148, et välja töötada kesklinna ruumilise arengu suunad ja selle alusel maakasutust reguleeriv planeering.

Kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal, mis toimus 19.10─19.11.2015, esitati arvukalt ettepanekuid ja vastuväiteid, mille osas Tartu Linnavalitsus võttis seisukohad Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korraldusega nr 107 ja 10.02.2016 korraldusega nr 137. Avalikud arutelud toimusid 22.02.2016 ja 26.02.2016.

Linn on seiskohal, et kesklinna ruumilise arengu kavandamine on kaasatud avalikkust märkimisväärses ulatuses. Linna on korraldanud avalikud väljapanekud kesklinna arengustrateegia koostamisel (linna kodulehel), kesklinna üldplaneeringu eskiislahenduse menetlemisel (Tartu Linnavolikogu 27.06.2013 otsus nr 500.). Planeeringut on kogu selle protsessi käigus kajastatud meedias (ligikaudu 130 kajastust). Planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute rohkuse, mitmekesisuse ja põhjalikkuse alusel leiab linn, et avalikkus on piisavas ulatuses protsessi kaasatud, avalikkuse seisukohad on välja selgitatud ning on piisavad kaalutlusotsuse tegemiseks kesklinna planeerimise sõlmküsimuste osas. Linn on nii kogu linna kui kesklinna ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadusele. Samuti arvestab linn koostatava Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Nii kesklinna üldplaneering kui selle aluseks olev kesklinna arengustrateegia rõhutavad kesklinna eelisarengut, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Kesklinna visioonis rõhutatakse muuhulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu ja alternatiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande ptk 2.1 toob välja üldplaneeringu vastavuse Leipzigi hartale, Euroopa säästva ruumilise arengu printsiipidele ja jätkusuutliku maakasutuse kavandamise põhimõtetele. Strateegilises, pikaajalise ruumilise planeerimise plaanis, mis hõlmab endas kogu Lõuna-Eesti keskusena funktsioneerimist, võimaldab planeeringulahendus koos täiendavate ehitusmahtudega saavutada laiapõhjaliselt jätkusuutliku arengu. Haljasalade vähenemine, mida kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Ka koostatav Tartu maakonnaplaneering aastani 2030+ märgib, et ehkki ehitussurve on vähendanud sidusust Emajõe kallastel Tartu linnas, on barjäär ümbritsevate looduslike alade külluse tõttu tühine.

Samuti on linn seisukohal, et lähtuvalt sõjajärgsel ajal väljaspool ajaloolist vanalinna kujunenud täiesti uus linnaehituslik struktuur, linne elanike arv võrreldes sõjaeelse ajaga on ligikaudu kahekordistunud, muutunud on kesklinna funktsioonid ja liikluskorraldus. Seetõttu ei poolda linn ajaloolise ehituskeskkonna ja tänavavõrgu taastamist, vaid soodustab planeeringuga kaasaegse, tulevikku suunatud linnaruumi kujunemist.

Planeerimisseaduse kohaselt esitatakse üldplaneering koos teabega arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta maavanemale järelevalve teostamiseks.

Lähtudes eeltoodust, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 21 lg 4, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg 5, § 17 lg-d 1 ja 2, arvestades 19.10─19.11.2015 avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid, Tartu Linnavalitsuse 04.02.2016 korraldusega nr 107 ja 10.02.2016 korraldusega nr 137 võetud seisukohti ning 22.02.2016 ja 26.02.2016 toimunud avaliku arutelu tulemusi, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. Võtta informatsioon Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelude tulemustest teadmiseks.

2. Lugeda lahendamata jäänud planeeringuvaidlusteks lisas 1 toodud arvestamata jäänud ja osaliselt arvestatud ettepanekud ning vastuväited.

3. Üldplaneeringu koostajal teha avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

4. Korrigeeritud planeering esitada koos teabega arvestamata jäänud ja osaliselt arvestatud vastuväidete kohta maavanemale järelevalve teostamiseks.

5. Tartu Linnavalitsuse esindajateks planeeringu järelevalve küsimustes määrata üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku, inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat, vanemjurist Hille Teetsov ja linnaarhitekt Tõnis Arjus.

6. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada avaliku arutelu tulemustest informatsiooni ilmumine ajalehes Postimees.

7. Korraldus jõustub ...