Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Määrus |
Teema: | Tartu linna 2016. aasta eelarve |
Reg. number: | LVK-M-0101 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 17.11.2015 |
Koostaja: | Külli Lust |
Ettekandja: | Kajar Lember |
Esitab: | linnavalitsus, 17.11.2015 istungi protokoll nr 81 |
Juhtiv komisjon: | Rahanduskomisjon |
Komisjonid: | Arengu- ja planeerimiskomisjon Hariduskomisjon Kultuurikomisjon Linnamajanduskomisjon Linnavarakomisjon Sotsiaalkomisjon |
Seosed: | Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Hariduskomisjoni protokoll nr 26: Linnamajanduskomisjoni protokoll nr 26: Arengu- ja planeerimiskomisjoni protokoll nr 31: Sotsiaalkomisjoni protokoll nr 22: Rahanduskomisjoni protokoll nr 24: Linnavarakomisjoni protokoll nr 22: Kultuurikomisjoni protokoll nr 23: Rahanduskomisjoni protokoll nr 25: |
Õigusakt: | Tartu Linnavolikogu 18.12.2015 määrus nr 101 "Tartu linna 2016. aasta eelarve" |
Failid: | Lisa 1 2016 eelarve eelnõule.pdf ( 130 kb ) Lisa 2 2016 eelarve eelnõule.pdf ( 138 kb ) Lisa 3 2016 eelarve eelnõule.pdf ( 165 kb ) Lisa 5 2016 eelarve eelnõule.pdf ( 80 kb ) Lisad 1-5 2016 eelarve eelnõule.xlsx ( 53 kb ) Lisa 4 2016 eelarve eelnõule.pdf ( 28 kb ) Tartu_Linnavolikogu_Maarus_2015_LVK-M-0101.pdf ( 26 kb ) Muudatusettepanekud.pdf ( 126 kb ) Seletus.pdf ( 221 kb ) Tartu_Linnavalitsus__2015__88.pdf ( 12 kb ) Muudatusettepanekud_rahanduskom.pdf ( 127 kb ) 2016. a eelarve seletuskiri.pdf ( 1561 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
MÄÄRUS | |
Tartu |
17. november 2015. a. nr LVK-M-0101 |
Tartu linna 2016. aasta eelarve |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lõike 2 alusel ja Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 20 punktide 1-3 alusel.
§ 1. Tartu linna 2016. aasta eelarve
Tartu linna 2016. aasta eelarve kogumaht on 148 868 514, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-5
§ 2. Kohustuste võtmise lubamine
(1) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu või emiteerida võlakirju investeeringute katteks kokku kuni 11 687 130 euro ulatuses.
(2) Linnavalitsusel lubatakse võtta lühiajalist arvelduslaenu 2016. aasta jooksvate kulude katteks kuni 5 100 000 euro ulatuses.
(3) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kuni 2 500 000 euro ulatuses.
§ 3. Muud eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused
(1) Välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimise suurimaks lubatud mahuks määratakse 3 200 000 eurot.
§ 4. Reservfond
Reservfondi suuruseks määratakse 500 000 eurot.
§ 5. Kulude eelarve vahendites ümberpaigutuste tegemine
Linnavalitsusel lubatakse teha kulude eelarve vahendites ümberpaigutusi vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanis tehtavatele muudatustele.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.
Esimees | |
Eelarve kulude mahust 75% on kavandatud põhitegevuseks, 19% investeeringuteks ning 6% finantseerimistegevuseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab nõude, mille kohaselt peab omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus olema aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne.
Eelarve eelnõu kohaselt kujuneb põhitegevuse tulemiks 2016. a 9 225 091 eurot.
2016. a on planeeritud kaasata laenuna 11 687 130 eurot, millest 8 324 200 eurot kulub olemasolevate finantskohustuste refinantseerimiseks ning 3 362 930 eurot investeeringute rahastamiseks. Võlakohustuste teenindamiseks on kavandatud 753 822 eurot.
Linna laenukohustused koos avaliku ja erasektori partnerlusprojektidest tulenevate kohustuste jäägiga ning faktooringu kohustusega moodustavad 2016. a lõpuks 58 792 366 eurot ehk 48% põhitegevuse tuludest. Planeeritava ning maksimaalse võimaliku netovõlakoormuse vahe on ligi 12 miljonit eurot.
Tulud
Linna 2016. a põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 121 388 486 eurot, kasv käesoleva aasta täpsustatud eelarvega võrreldes on 4%. Tuludest moodustavad maksutulud 54%, sh riiklikud maksud 53% ja kohalikud maksud vaid 1%. Linna peamisteks tuludeks on üksikisiku tulumaks 64 200 000 eurot, maamaks 700 000 eurot, linnaasutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 17 072 153 eurot, riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad sihtotstarbelised toetused 35 921 120 eurot. Investeerimistegevuse tulude laekumisena on planeeritud 12 979 868 eurot, millest põhivara müük moodustab 890 000 eurot (maa müük 810 000 eurot ning linnale kuuluvate korterite müük 80 000 eurot). Põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist on kavandatud 11 874 868 eurot, millest suuremad summad lähevad linna teede ja tänavate ehitusse (9 447 540 eurot) ning lasteaedade rajamisse (2 265 000 eurot). Võrreldes käesoleva aastaga toetused vähenevad seoses viimaste aastate suurima objekti Tartu idapoolse ringtee ehituse mahu vähenemise tõttu. 15 000 eurot on kavandatud intressitulusid ning 200 000 eurot linna osaluse müügist Tartu Elamuhalduse Aktsiaseltsis.
Kulud
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 112 163 395 eurot. Kulud on kavandatud ligikaudu 2015. a täpsustatud eelarve tasemel. Põhitegevuse kulude osatähtsus on 75% eelarvest. Üle poole põhitegevuse kuludest moodustavad hariduse valdkonna kulud. 2016. a eelarvest läheb linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste personalikulude kasvuks ühtekokku 1,9 miljonit eurot. See on ulatuslik kasv, mis puudutab paljusid Tartu linnavalitsuse süsteemis töötavaid inimesi. Põhitegevuse tulud ületavad kulusid 9 225 091 euro võrra, mis näitab, et KOFSi kriteerium on täidetud ning nimetatud ülejäägi saab suunata investeerimistegevuseks.
Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 28 380 919 eurot. Investeeringud moodustavad linnaeelarve kuludest 19%. Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linna omafinantseeringu vahendid 16 499 501 eurot (58%) ja toetused 11 881 418 eurot (42%). Järgmisel aastal on tavapärasemast suuremad investeeringud kavandatud linnasiseste teede ja tänavate korrastamiseks.
2016. a eelarve seletuskiri.pdf
=========================
Parandusettepanekud
I Linnavolikogu liige Ants Kask (01.12.2015):
Peetri tiigi (kohalike elanike seas nimetatud ka juudi tiigiks) süvendamine ja korrastamine - 70,0 tuh eurot.
Katteallikas: Tartu Maratoni monumendi rajamine - 70,0 tuh eurot.
Põhjendus:
Aastaid hooldamata, haisev ja hundinuiadega ehitud allikatoiteline mudatiik asub Peetri ja Roosi tänava ristmiku ja linna poolt eelarvelise toetuse saanud vana 19. saj. rajatud juudi surnuaia vahetus läheduses. Heakorrastamine on vajalik, kuna mööda rekonstrueeritavat kõnniteedega Roosi tänavat hakkavad liikuma arvukad ERM-i külastajad ja turistid. Jalutades ja toredat ning atraktiivset ümbrust uudistades võib suur osa neist sattuda äärmiselt silmariivavale, mis rikub linna mainet. Juba kümmekond aastat tagasi pöördusid ka ümbruskonna elanikud linna poole palvega tiigi korrastamiseks.
II Linnavolikogu liige Jüri Ginter (07.12.2015):
Suurendada hariduse investeeringute artikli 09110 Koolieelsed lasteaasutused (lisa 3), Lasteaiad (lisa 4) kulu Lasteaedade rühmade remondid 70000 euro võrra vähendades majanduse investeeringute muu majanduse kulu Tartu Maratoni monumendi rajamine 70000 euro võrra.
Põhjendus: Tartu Maratoni monument ei ole seotud majanduse arenguga. Kui monumendi järgi on suur vajadus ja sellele on suur rahva toetus, siis sobiks see kaasava eelarve projektiks. Ka pole 45. toimumine Tartu Maratoni ümmargune juubel. 70000 euro eest on võimalik mitu lasteaia rühma tuba korda teha. See vähendab ebavõrdsust lasteaedade vahel. Samuti oleks see üks argument lasteaiakoha tasu lahtisidumiseks töötasu alamäärast ja peatada lasteaiakoha tasu edasine tõus koos töötasu alammäära tõusuga. Linn peab kokkuhoidlikumalt majandama, kuna linna laenukoormus on niigi suur ja suureneb järgmisel aastal rohkem kui kolme miljoni euro võrra 58,5 miljoni euroni.
Suurendada hariduse investeerimise kulusid (lisa 1) artiklit 09800 Muu haridus Ettekirjutiste täitmine 100000 euro võrra vähendades üldiseid valitsussektori teenuseid (lisa 1) artiklit 01112 Linnavalitsus (lisa 3) 100000 võrra.
Põhjendus: Ettekirjutused on tehtud, kuna koolide ruumid ei vasta nõuetele ning on seetõttu ohtlikud nii õpilastele kui õpetajatele. Linna üldised valitsussektori teenused on 9 % (ligi 800000 eurot) suuremad, kui eelarvestrateegias ette nähtud. Linn peab kokkuhoidlikumalt majandama, kuna linna laenukoormus on niigi suur ja suureneb järgmisel aastal rohkem kui kolme miljoni euro võrra 58,5 miljoni euroni ning laenukohustuste intressi- ja korralduskulud on juba 640000 eurot.
Suurendada vaba aeg ja kultuur (lisa 1) artiklit 08209 Seltsitegevus 50000 euro võrra linnaosaseltside tegevuse toetamiseks vähendades üldiseid valitsussektori teenuseid (lisa 1) artiklit 01112 Linnavalitsus (lisa 3) 50000 võrra.
Põhjendus: Tartu linnas on aktiivselt tegutsema hakanud linnaosaseltsid. Linna strateegilistes dokumentides on korduvalt rõhutatud detsentraliseerimist ja kaasamist, seega tuleb osa linnavalitsemise ressursse anda linnaosaseltsidele. Nende tegevuse toetamine võimaldab linnaosaseltsidel omaosalust erinevates projektidel ja mitmekorrastada seda raha linna arengu huvides. Linna üldised valitsussektori teenused eelarves on 9 % (ligi 800000 eurot) suuremad, kui eelarvestrateegias ette nähtud. Linn peab kokkuhoidlikumalt majandama, kuna linna laenukoormus on niigi suur ja suureneb järgmisel aastal rohkem kui kolme miljoni euro võrra 58,5 miljoni euroni ning laenukohustuste intressi- ja korralduskulud on juba 640000 eurot.
Suurendada eelarveartiklit 08106 – Noortekeskused 135 000 eurot 25 000 EURi võrra vähendades üldiseid valitsussektori teenuseid (lisa 1) artiklit 01112 Linnavalitsus (lisa 3) 25 000 võrra.
Põhjendus: Anne Noortekeskus (Uus 56) hoone vajab remonditöid, eelkõige küte ja veesüsteemide uuendamist. Hinnanguliselt on tööde maksumus 50 000 EURi, mis on kavandatud ka eelarvestrateegias.
Ühtlustada eelarve ja selle lisade sõnastust.
III linnavalitsuse ettepanekud ja seisukohad:
Tartu_Linnavalitsus__2015__88.pdf Muudatusettepanekud.pdf Seletus.pdf
Muudatusettepanekud koos rahanduskomisjoni seisukohtadega:
Muudatusettepanekud_rahanduskom.pdf