|
Seisukohad Tartu linna arengukavale aastateks 2013 – 2020 ning Tartu linna eelarvestrateegiale aastateks 2016-2019 laekunud ettepanekute arvestamise osas
I Tartu linna arengukava aastateks 2013 – 2020 kohta esitati avaliku väljapaneku ajal järgmised
ettepanekud Jüri Ginterilt:
Ettepanek | Linnavalitsuse seisukoht |
1.1. Täiendada Tartu linna juhtimise põhimõtteid järgmise põhimõttega:
Arengukava ülimuslikkus - linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid peavad olema kooskõlas linna arengukavaga ning selle kohta peab olema selgitus ka õigusaktis või selle õiendis. Vajadusel muudetakse enne arengukava ja seejärel võetakse vastu vastav õigusakt.
Põhjendus: Arengukava peab olema linnavalitsusele siduv, muidu pole ju mõtet arengukavaga üldse vaeva näha, kui seda nagunii ei täideta. | Mitte arvestada.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37 lõike 1 kohaselt peab linnal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatakse arengukava linna kohta ja selles esitatakse vähemalt:
1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. Nimetatust lähtuvalt peab arengukava olemuslikult olema kooskõlas muude õigusaktidega ning on nö suunanäitajaks muude õigusaktide kehtestamisel. Arengukava ülimuslikkuse põhimõtte eraldi väljatoomine ei lisa arengukavale kvaliteeti. Arengukava vastuvõtmine eeldab linnavolikogu koosseisu häälteenamust, viimane tagab suurema üksmeele saavutamise vajaduse ja rohkemate isikute arvamuse arvestamise arengukava kehtestamisel. |
1.2. Täiendada Tartu linna juhtimise põhimõtteid järgmise põhimõttega:
Seaduslikkus - linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusaktidega ning ei täideta õigusakti, kui see on vastuolus muudetud kõrgemalseisva õigusaktiga.
Põhjendus: Põhimõte välistab arengukava vastuolu seaduste ja määrustega, mis takistab seaduste ja määrustega kooskõlas olevate linnavolikogu ja - valitsuse õigusaktide vastuvõtmise. | Mitte arvestada.
Arengukava eesmärgiks ei ole reguleerida omavalitsusüksuse tegevuse õiguslikke aluspõhimõtteid. KOKS § 3 sätestab juba põhimõtted, millel kohalik omavalitsus rajaneb. Üks seaduses nimetatud põhimõtetest on seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. Arengukavasse seaduslikkuse põhimõtte järgmise kohustuse lisamine ei lisa arengukavale kvaliteeti, kuna seaduslikkuse põhimõte on kajastatud seaduse tasandil ning üldteada. |
II Tartu linna eelarvestrateegiale aastateks 2016-2019 esitati avaliku väljapaneku ajal järgmised ettepanekud Hele Pungalt:
Ettepanek | Linnavalitsuse seisukoht |
2.1. Täiendada eelarvestrateegiat investeeringutega kruusatänavate asfalteerimiseks.
Põhjendus: Strateegia kohaselt kavandatakse suur osa investeeringutest teedesse ja tänavatesse. Samas ei ole strateegias viidetki kruusatänavate olukorrale ehkki linna tänavastest on ca 30 km tänavatest seni veel asfalteerimata. Mõned valmisperioodid tagasi oli kruusatänavate asfalteerimine Reformierakonna peamisi valmislubadusi Tartus ning see eesmärk sisaldus ka eelarves.
Et kaasaegne elukeskkond võiks jõuda ka nende 10% tänavatel elavate inimeste kodutänavateni vähegi hoomatavamas tulevikus, oleks vajalik investeeringud tõsta vähemalt kriisieelsele ajale. Kui aga antud teema ei ole linnavalitsuse prioriteetide hulgas, siis tuleks see ausalt strateegias ka välja öelda. | Mitte arvestada, kuna eelarvestrateegia on neljaks eelseisvaks aastaks linna üldiseid rahastamisvõimalusi kajastav dokument ning kõiki objekte pole siin võimalik eraldi välja tuua.
Strateegilisele dokumendile kohaselt on eraldi välja toodud vaid suuremate teeobjektide ehitus nagu nt. Idaringteega seonduv tänavate ehitus ning Roosi tn, Muuseumi tee, kergliiklusteede rajamine ja veel mõned.
Kõikide muude investeeringute jaoks on lisas 1 esitatud tabelis kavandatud vahendid viimasel real: Eelpool nimetamata muud projektid kokku, kus aastateks 2016-2019 on ette nähtud vastavalt 9,6; 10,5; 15,1 ja 18,3 miljonit eurot. Nendest summadest rahastatakse ka kruusatänavate asfalteerimist.
Kruusatänavate asfalteerimine on endiselt oluline teema, millega tegeletakse ja see sisaldub ka ülesandena Tartu linna transpordi arengukavas. Milliseid tänavaid konkreetselt järgnevatel aastatel asfalteeritakse, kajastub detailsemalt iga-aastases eelarves. |
2.2. Avaldada linna kodulehel nimekiri kruusatänavatest koos tänava pikkuse, tänava tekke aja, planeeritava rekonstrueerimise aja ning järjekorra valiku põhjendusega.
Põhjendus: Asjaajamine muutuks läbipaistvamaks. Sellega säästate kodanikke, kes veel jätkuvalt soovivad jääda linnaelanikeks ja mitte kolida heakorrastatud linnalähedastesse uusarendustesse, pidevalt piinlikke järelepärimisi esitamast ning ametnikke, sama piinlikke vastuseid koostamast. | Ei ole eelarvestrateegia küsimus.
Selgitus:
Ettepanekut saab arvestada osaliselt. Linnavalitsusel on plaanis avaldada kruusatänavate nimekiri linna kodulehel. Eeldatavat rekonstrueerimise aega pole aga võimalik lisada, kuna rekonstrueerimise järjekord sõltub väga mitmetest asjaoludest, nt kas sadevee ärajuhtimine on lahendatud, kui palju paikneb läheduses üldkasutatavaid objekte, kas tänavat läbib ühistransport jms.
Konkreetne valik tehakse erinevaid asjaolusid arvestades iga-aastase eelarve koostamise ajal. |
|
Tartu Linnavalitsuse 18.08.2015 korraldus nr 896 "Seisukoha võtmine avaliku väljapaneku ajal Tartu linna arengukavale 2013-2020 ning Tartu linna eelarvestrateegia 2016-2019 projektile esitatud ettepanekute osas ning avaliku arutelu aja ja koha määramine"