Linnavolikogu hariduskomisjoni protokolli kohaselt tehti hariduskomisjonis järgmised otsused seoses linnavolikogule esitatava määruse "Õpetaja elutöö auhind" eelnõuga:
Otsustati:
6.1. õpetajale väljamakstava elutöö auhinna suuruseks määrata 5000 eurot, millele lisanduvad maksud;
6.2. muuta eelnõu paragrahvi 4 alljärgnevalt:
6.2.1. lõige 1 sõnastada: "(1) Esitatud taotlusi hindab maksimaalselt 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad vähemalt:";
6.2.2. lõige 1 punkt 4 sõnastada: "4) haridusosakonna esindaja";
6.2.3. lõige 1 punkt 7 sõnastada: "7) Tartu linna aineühenduste juhtide esindajad";
6.2.4. lisada lõike 1 lõppu punkt 9 järgmises sõnastuses: "9) Eestimaa Haridustöötajate Liidu ja Tartu Haridustöötajate Liidu esindaja" (poolt 5, vastu 3);
6.3. toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 9, vastu ei olnud).
Punkt 6.1. on informatiivne ja sedastab seda olukorda, mis on tavapärane stipendiumite ja toetuste puhul. St summa, mis on määruses eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatud, on netosumma.
Tulevikus on haridusosakonna ülesandeks korraldada õpetajatele elutöö auhindade väljaandmine. Linnavolikogu määrusega sätestatakse, kes peavad selles protsessis osalema. Puudub vajadus seada komisjoni liikmete arvule maksimumpiiri. Seda enam, et mõned organid on esindatud mitme esindaja kaudu (nt õpetajate aineühendused jne). Kui seada selline piir, võib see hakata piirama komisjoni moodustamist ning võib tekkida olukord, kus ei saa komisjoni töösse kaasata kõiki esindajaid, kes peaksid töös osalema.
Linnavolikogu määruse kaudu on tagatud, et komisjonis osaleksid olulisemate huvigruppide esindajad. Komisjoni koosseisu kinnitamine on tehtud ülesandeks haridusosakonna juhatajale, kes saab igale konkreetsel aastal pärida organisatsioonidelt nende esindajad ja kinnitada nii suure komisjoni, kui see on vajalik.
Õpetaja elutöö auhinda hakatakse hindama 3 kategoorias - alusharidus, üldharidus, kutseharidus. Haridusosakonnas on eraldi peaspetsialistid alusharidusele, põhiharidusele, üld- ja kutsekeskharidusele. Kuna tegemist on valdkonna juhtidega, siis peaks lisaks osakonna juhatajal olema võimalik ka neil komisjoni töös osaleda.
Tartu aineühenduste juhtidel peaks olema komisjonis rohkem kui üks esindaja, et oleksid kaetud erinevad ainevaldkonnad ja nii alus-, põhi- kui ka keskharidus. Seega on muutmisettepanek põhjendatud. Kui vastav muudatus sisse viia, siis osaleb aineühenduste nimel komisjoni töös mitu inimest ja komisjoni liikmete arvule ei saa ülemist piirarvu ette näha.
Tartu Linnavalitsus on aastaid sõlminud kollektiivlepingu ametiühingutega. Kollektiivlepingu partneriteks on Tartu Haridustöötaja Liit ja Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühing. Kuna oleme nendega pikaajaliselt koostööd teinud, siis pooldame ametiühingute esindajate kaasamist. Kuna tegemist on kahe eraldiseisva ametiühinguga, tuleb kummastki eraldi esindaja komisjoni kaasata, sest ühe esindaja nimetamine ilmselt oleks keeruline. Samuti arutati hariduskomisjonis, et mõlemad ametiühingud soovivad esindaja kaudu komisjonis osaleda.
Hariduskomisjon nimetas oma ettepanekus Eestimaa Haridustöötajate Liitu, mis on katusorganisatsioon. Osade Tartu koolide õpetajad kuuluvad Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametiühingusse, mis kuulub EHLi. Kuna eeldame, et soov oli kaasata mõlemat kollektiivlepingu sõlmimisel osalevat ametiühingut, siis muutsime organisatsiooni nimetust.
Vastav muudatus mõjutab samuti komisjoni liikmete arvu. Kokkuvõttes hakkaks komisjoni liikmetele piirarvu seadmine takistama komisjoni moodustamist.