EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
01. juuni 2015. a. nr LV-IP-0164 |
| Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna arengukava muutmisettepanekute ja eelarvestrateegia projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine |
Võttes aluseks Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 11 lg 1 ja § 12 lg 4 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 18. septembri 2014. a määrusega nr 35 "Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020 uue redaktsiooni kinnitamine ja Tartu linna eelarvestrateegiat 2015-2018 vastuvõtmine", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks „Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020“ muutmisettepanekud vastavalt lisale 1 ja suunata need avalikule väljapanekule.
2. Kiita heaks „Tartu linna eelarvestrateegia 2016-2019“ projekt vastavalt lisale 2 ning suunata see avalikule väljapanekule.
3. Määrata avaliku väljapaneku kestuseks 2. juuli - 5. august 2015 ja avaliku väljapaneku kohaks Tartu linna veebileht.
4. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu otsuse "Tartu linna arengukava muutmisettepanekute ja eelarvestrateegia projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine " juurde
Arengukava muutmine
Vastavalt Tartu linna arengudokumentide koostamise korrale vaatab linnavalitsus igal aastal üle Tartu linna arengukava ja esitab vajadusel volikogule ettepanekud selle muutmiseks.
Linnavalitsus esitab Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020 muutmiseks 21 ettepanekut, mis koos põhjendustega on esitatud eelnõu lisas 1. Ettepanekud on esitatud arengukava valdkondade kaupa, järgides arengukava ülesehitust. Arengukavasse soovitakse lisada 8 uut ülesannet ja jätta välja 2 ülesannet. Üks ettepanek on seotud vajadusega viia arengukava kooskõlla Arengustrateegia Tartu 2030ülevaatamisel tehtud muudatustega. Ülejäänud ettepanekud on seotud ülesannete sõnastuse korrigeerimisega.
Hariduse valdkonda puudutav ettepanek on seotud ühe ülesande sõnastuse täiendamisega - lisatud on täiendkoolitusasutuste arengu toetamine, mis annab neile paremad väljavaated lisarahastuse taotlemisel.
Elukeskkonna valdkonda puudutavad 3 ettepanekut, millest kaks on seotud infotehnoloogiliste lahenduste arendamisega ning üks puudutab harrastuskalapüügi võimaluste arendamist.
Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonda puudutab 9 ettepanekut. Uute ülesannetena soovitakse lisada sotsiaalmajutusteenuse võimaluste loomist toimetulekuraskustes ja eluasemeprobleemidedega perekondadele ning sotsiaaltranspordi arendamist. Ülejäänud ettepanekud on seotud olemasolevate ülesannete sõnastuse täpsustamise/täiendamisega. Neist olulisim täiendus on seotud esmatasandi tervisekeskuste arendamise vajadusega.
Kultuuri, spordi ja noorsootöö valdkonda puudutab 7 ettepanekut. Uute ülesannetena soovitakse lisada Euroopa kultuurilinnade võrgustikuga liitumist, Tartu kultuurielu kajastavate meediaväljaannete ja -kanalite toetamist, Tartu Spordiakadeemia tegevuse arendamist ning Linnaraamatukogu hoone renoveerimist. Kuna Anne Noortekeskuse uue hoone ja selle juurde ekstreemspordihalli rajamine ei ole lähiajal reaalne lisarahastusvõimaluste puudumise tõttu, siis on need kaks ülesannet asendatud uue sõnastusega - Anne Noortekeskuse kaasajastamine - mis võimaldaks renoveerida Anne Noortekeskuse praegust hoonet ning vajadusel alustada ka uue hoone ehitusega, kui selleks peaksid võimalused avanema.
Välja soovitakse jätta kultuurivaldkonna arengustrateegia koostamine, kuna valdkonna arendamise üldised põhimõtted ja arengusuunad kajastuvad ühe alapeatükina üldisemas dokumendis Arengustrateegia Tartu 2030, mida iga 4 aasta tagant kaasajastatakse. Välja soovitakse jätta ka loomemajanduse isemajandavate komplekside arendamine, kuna see dubleerib ettevõtluse peatüki pisut üldisemas sõnastuses olevat ülesannet.
Kõiki valdkondi puudutav ettepanek tuleneb Arengustrateegia Tartu 2030 ülevaatamisel tehtud muudatustest, ning on seotud peamiselt valdkondade nimetuste ning visiooni ja eesmärkide sõnastuse muudatustega. Strateegia ülevaatamisel otsustati muuta ka kahe alamvaldkonna asukohta - kodanikuühiskonda puudutav osa viidi elukeskkonna peatükist hooliva linna peatükki ning turismi puudutav osa viidi loova linna peatükist ettevõtluse peatükki, kuhu nad sisuliselt paremini sobivad. Nimetatud muudatustega tuleb kooskõlla viia ka linna arengukava.
Eelarvestrateegia uuendamine
Lisaks Tartu linna arengukava muudatusettepanekutele esitab linnavalitsus uuendatud eelarvestrateegia projekti aastateks 2016-2019, mis on esitatud lisas 2.
Eelarvestrateegia annab rahalised orientiirid linna võimaluste kohta arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks, on aluseks iga-aastasele eelarve koostamisele ja võimaldab selgemalt aru saada omavalitsuse võimekusest teha investeeringuid ning võtta laene ja muid kohustusi. Kuna strateegia koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta tarbeks, siis vaadatakse see igal aastal üle ja viiakse kooskõlla eeldatavate finantsvõimalustega.
Käesolev eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 alusel. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks, samuti eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, olulisemad tegevused investeerimistegevuse eelarveosas, investeeringute kogumaksumuse prognoos ja võimalikud finantseerimisallikad, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus.
Eelarvestrateegia on koostatud vastavalt tunnustatud fiskaalpoliitika põhimõtetele juhindudes Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse sätetest ning OECD nõuannetest Eestile. Olulisemad üldist majanduskeskkonda puudutavad eeldused põhinevad Maailmapanga, IMFi, Consensus Economicsi, OECD, Euroopa Komisjoni, rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosidel. Prioriteetide seadmisel on lähtutud arengukavalistest eesmärkidest.
Tartu linn seisab vastamisi mitmete väliskeskkonnast tulenevate probleemidega. Ülemaailmne majanduskriis ja valglinnastumine on vähendanud oluliselt linna tulubaasi, mistõttu on Eestis esinevast kõrgest fiskaaltsentralismist tingitud linna madal finantsautonoomia veelgi kannatanud. Eelarvestrateegia lähiaastate finantsplaanis on püütud leida optimaalne viis maksimeerida tartlaste elukeskkonna arengut lähtudes nimetatud probleemide poolt seatud kitsendustest.
Perioodi iseloomulikuks tunnuseks on rohked investeeringud haridusse ja infrastruktuuri. Investeerimist vajavate objektide hulk ületab tuntavalt rahalisi võimalusi. Oluline on efektiivne välisrahastuse kaasamine Euroopa Liidu struktuurifondide näol, milles Tartu on seni olnud edukas. Ülaltoodud väliskeskkonnast tulenevate probleemide kombinatsioon investeerimist vajavate objektide rohkusega tingib vajaduse rahastada osa investeeringuid laenuvahenditest. Laenukoormuse kasv on hoitud mõõdukas ning see ei halvenda linna finantsvõimekust. Eelarvestrateegia prognoosi põhjal suudab Tartu säilitada suhteliselt (arvestades üldist majanduskeskkonda) hea finantspositsiooni ning kõrge investeeringute osakaalu kogukulude suhtes. Investeeringute osakaal püsib ligi viiendikuna kogukuludest.
Arengukava muudatusettepanekute ja uuendatud eelarvestrateegia heakskiitmisel tuleb need suunata avalikule väljapanekule, mille ajal on kõikidel huvilistel võimalus nende kohta arvamust avaldada või täiendavaid ettepanekuid esitada.
