Õigusakti eelnõu: Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 22² lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavad kulud

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse elamuseaduse paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses eluruumi tegelikud kulud, kuid mitte üle linnavolikogu poolt käesolevas määruses kehtestatud piirmäärade.

§ 2. Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavad jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude piirmäärad

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud järgmiselt:
1) üür kuni 6,00 eurot 1 m² kohta kuus;
2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu 1,10 eurot 1 m² kohta kuus;
3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kuni 1,20 eurot 1 m² kohta kuus;
4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 6 m³ üheliikmelise pere ja kuni 4 m³ iga järgneva pereliikme kohta kuus;
5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 0,90 eurot 1 m² kohta kuus;
6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 3,00 eurot 1 m² kohta kuus. Juhul kui kuludokument sisaldab ka järgneva perioodi küttekulu, hüvitatakse see järgnevatel kuudel piirmäära ulatuses kuludokumendil näidatud summa hüvitamiseni või uue kuludokumendi esitamiseni;
7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 20,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 12,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;
8) majapidamisgaasi maksumus kuni 8,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 6,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;
9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, kuni 0,13 eurot 1 m² kohta kuus;
10) hoonekindlustuse kulu kuni 0,20 eurot 1 m² kohta kuus;
11) olmejäätmete veotasu kuni 5,75 eurot üheliikmelise pere ja kuni 3,83 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.

§ 3. Rakendussätted

(1) Tartu Linnavolikogu 7. juuni 2012. a määrus nr 69 "Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel" tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. juunist 2015.

Jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 22² lõige 6 sätestab, et arvestades sama seaduse § 22² lõike 5 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud:
1) üür;
2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
8) majapidamisgaasi maksumus;
9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
10) hoonekindlustuse kulu;
11) olmejäätmete veotasu.

SHS § 22² lg 5 alusel kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 22² lg 6 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku inimväärse äraelamise.

Käesoleval ajal kehtivad piirmäärad eluruumi alalistele kuludele on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.06.2012 määrusega nr 69 "Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel".

Uutele kululiikidele piirmäära kehtestamiseks ja kinnisvaraturu üürihindade, tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumuse ning muude teenuste ja materjalide hinnatõusu mõju hindamiseks toimetulekuraskustes isikute ja perekondade toimetulekule analüüsis sotsiaalabi osakond eluasemekulude maksumust Tartu linnas ja kehtivate piirmäärade põhjendatust toimetulekutoetuse arvestamisel ajavahemikul 01.03.-30.04.2015. Osade eluasemekulude (nt üür) arvestamisel on aluseks eluruumi suurus ja osade kulude (nt vee- ja kanalisatsiooniteenus, elektrienergia) puhul pereliikmete arv. Seega võrreldi toimetulekutoetuse taotleja esitatud tegelikke ja toetuse arvestamisel arvessevõetavaid eluasemekulusid vastavalt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile või pereliikmete arvule.

Tartu linnas taotleb toimetulekutoetust kuus keskmiselt 530 perekonda, kellest võeti analüüsi valimisse juhuslikkuse alusel 214, so 40,4% kõikidest taotlejatest.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate kulude nimetuste ja piirmäärade võrdlus hetkel kehtiva ja jõustuva SHS järgi ning ettepanekud uute piirmäärade kehtestamiseks.

Kululiik kuni 31.05.2015	Kehtiv piirmäär kuni 31.05.2015	Uus kululiik alates 01.06.2015	Ettepanek piirmäära kehtestamiseks
1. Tegelik korteriüür või hooldustasu	kuni 5,50 eurot 1 m2 kohta kuus;	1. Üür	kuni 6,00 eurot 1 m2 kohta kuus;
		2. Korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu	kuni 1,10 eurot 1 m2 kohta kuus;
		3. Korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse	kuni 1,20 eurot 1 m2 kohta kuus;
2. Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus: 2.1. kaugküttega, soojaveevarustusega eluruum 2.2. kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega) eluruum	kuni 3,00 eurot 1 m2 kohta kuus; kuni 2,50 eurot 1 m2 kohta kuus;	4. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus 5. Kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus	kuni 0,90 eurot 1 m2 kohta kuus; kuni 3,00 eurot 1 m2 kohta kuus;
3. Tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus	kuni 4 m3 üheliikmelise pere ja kuni 3 m3 iga järgneva pereliikme kohta kuus;	6. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus	kuni 6 m3 üheliikmelise pere ja kuni 4 m3 iga järgneva pereliikme kohta kuus;
4. Tarbitud elektrienergia maksumus	Kuni 20,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 12,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;	7. Elektrienergia tarbimisega seotud kulu	jääb samaks
5. Tarbitud majapidamisgaasi maksumus	Kuni 8,00 eurot üheliikmelise pere ja kuni 6,00 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;	8. Majapidamisgaasi maksumus	jääb samaks
6. Maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind	kuni 0,13 eurot 1 m2 kohta kuus;	9. Maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind	jääb samaks
7. Hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile	kuni 0,20 eurot 1 m2 kohta kuus;	10. Hoonekindlustuse kulu	jääb samaks
8. Tegelik olmejäätmete veotasu	kuni 5,75 eurot üheliikmelise pere ja kuni 3,83 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.	11. Olmejäätmete veotasu	jääb samaks

1. Üür

Tartu Kinnisvarabüroo OÜ, Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ ja Uusmaa Kinnisvara OÜ on esitanud oma prognoosi Tartu linnas paiknevate minimaalselt heakorrastatud ja remonti mittevajavate eluruumide üüri ja kõrvalkuludest 2015. a I poolaasta kohta. Andmed on aluseks sotsiaaleluasemeteenuse osutamisel ja kinnitatud Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 09.12.2014 koosoleku protokolli kantava otsusega „Prognoositavad minimaalselt heakorrastatud korterite keskmised üürihinnad ühe üldpinna ruutmeetri kohta Tartus 2015. a I poolaastal“, mille järgi olid üürihinnad Tartu linnas järgmised (eurodes):

Tubade arv	Keskmine üldpind m2 (ahi/kesk)	Ahiküte vesi ja wc korteris (üür m2 kohta)	Ahiküte vesi ja wc koridoris (üür m2 kohta)	Keskküte (üür m2 kohta eurodes)	Keskmine üür m2 kohta
Kööktuba	16/17	7,00	6,20	8,20	7,13
1	28/30	5,70	5,60	6,20	5,83
2	42/44	5,20	4,10	5,80	5,03
3	60/67	4,90	3,20	4,50	4,20
4	72/74	4,60	2,90	4,90	4,13

Kõikide eluruumide keskmiseks üürihinnaks kujunes prognoosi kohaselt 5,26 eurot 1 m² kohta. Kehtiva piirmäära aluseks on kinnisvarabüroode andmed 2012. a I poolaasta kohta, kui vastav näitaja oli 4,23 eurot.

Pereliikmete arvu järgi on taotlejatest: 1-liikmelisi peresid 56%, 2-liikmelisi 16%, 3-liikmelisi 15%, 4-liikmelisi 9%, 5-liikmelisi 2% ning 6- ja enama liikmelisi 2%. Taotlejatest moodustavad 72% ühe- ja kaheliikmelised perekonnad, millest tulenevalt on üüriturul eelistatud ühe- ja kahetoalised üürikorterid, mille üürihind ühe üldpinna ruutmeetri kohta on kõrgem kui keskmine üürihind.

Eeltoodud prognoosi alusel on ühetoaliste minimaalselt heakorrastatud korterite keskmised üürihinnad ühe üldpinna ruutmeetri kohta vahemikus 5,70-6,20 eurot (2012. a oli vastav näitaja 4,77–6,61 eurot) ja kahetoalised 5,20-5,80 eurot (2012. a 3,84–4,47 eurot).

Kehtiva piirmääraga kuni 5,50 eurot 1 m² kohta kuus kompenseeritakse lisaks üürile korterelamute hooldustasu, mille hulka arvatakse ka korterelamu renoveerimiseks võetud laenumakse (juhtudel kui korteriühistu on arvanud antud kulu hoolduskulu hulka). Toimetulekutoetuse saajatest 55% elab üüritud eluruumis ehk nende üüri ja hooldustasu on seni kompenseeritud ühe kululiigi alt. Täies mahus on jäänud kulu kompenseerimata 12,71% taotlejatest.

Toimetulekutoetus ei saa olla kinnisvaraturu üürihindade 100% katmise vahendiks, kuid peaks soodustama toimetulekuraskustes isikute toimetulekut kinnisvaraturult eluruumi üürimisel. Linna eluasemefond on piiratud ega võimalda kõikidele abivajajatele eluruumi üürile andmist. Toimetulekutoetuse saajatest elab 14% sotsiaaleluruumis ning 31% isiklikes eluruumides või eluruumi tasuta kasutamise lepingu alusel.

Uue kululiigina kehtestatakse üür, see tähendab, et kompenseeritakse vaid üüri kui asja omaniku poolt saadavat tulu eluruumi üürimisel (võlaõigusseadus). Arvestades kinnisvaraturu üürihindade jätkuvat tõusu on piirmäära tõstmine kuni 6 eurot 1 m² kohta piisav.

2. Korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu

Käesoleval ajal kompenseeritakse haldamise kulu liidetuna üürikulule. Seaduse muudatusega kehtestatakse uue kululiigina korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu (hõlmab kõiki kortermaja haldamisega seotud kulusid, nt jooksva remondi kulud). Kulu suurus sõltub osaliselt korteriühistu või haldusfirma majanduslikest otsustest (tööde tellimine jms), mistõttu ei pea kehtestatav piirmäär tagama maksimaalse kulu 100% katmist.

Toetuse saajatest esitas antud kulu 85,5%, keskmine kulu oli 0,67 eurot 1 m² kohta kuus (sh maksimaalne kulu 2,58 eurot). Piirmäära kehtestamine kuni 1,10 eurot 1 m² kohta kuus on piisav.

3. Korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse

Käesoleval ajal kompenseeritakse renoveerimiskulu liidetuna üürikulule. Seaduse muudatusega kehtestatakse uue kululiigina korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. Kulu suurus sõltub osaliselt korteriühistu või haldusfirma majanduslikest otsustest (tehtavate tööde vajalikkus, elanike maksejõud, laenu maht ja tingimused), mistõttu ei pea kehtestatav piirmäär tagama maksimaalse kulu 100% katmist.

Toetuse saajatest esitas kulu 4,2%, mille alusel oli keskmine kulu 0,60 eurot 1 m² kohta kuus (sh maksimaalne esitatud kulu 1,51 eurot 1 m² kohta kuus). Piirmäära kehtestamine kuni 1,20 eurot 1 m² kohta kuus on piisav.

4. Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus

Käesoleval ajal kompenseeritakse antud kulu kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse kululiigi raames. Seaduse muudatusega jagatakse nimetatud kululiik kaheks erinevaks punktiks, millest üks on uue kululiigina soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus.

Toetuse saajatest esitas kulu 22%, mille alusel oli keskmine kulu 0,40 eurot 1 m² kohta kuus (sh maksimaalne kulu 1,67 eurot 1 m² kohta kuus). Piirmäära kehtestamine kuni 0,90 eurot 1 m² kohta kuus on piisav.

5. Kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus

Käesoleval ajal kompenseeritakse antud kulu kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse alt. Seaduse muudatusega jagatakse nimetatud kululiik kaheks erinevaks punktiks, millest üks on uue kululiigina kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus.

Seni on lähtutud piirmäärade kehtestamisel põhimõttest, et kaugkütte ja soojaveevarustusega eluruumides elavad inimesed ei saa ise oluliselt reguleerida küttekulu, mistõttu on kehtestatud eraldi piirmäärad kaugküttega ja kaugkütteta eluruumidele.

Toetuse saajatest esitas kaugküttega ja soojaveevarustusega eluruumi kulu 75%, mille alusel oli keskmine kulu 1,58 eurot 1 m² kohta kuus (sh maksimaalne kulu 3,03 eurot 1 m² kohta kuus).

Kaugkütteta eluruumi kulu esitas 7%, mille alusel oli keskmine kulu 1,66 eurot 1 m² kohta kuus (sh maksimaalne kulu 3,08 eurot 1 m² kohta kuus).

Kaugkütte kulu puhul jäi kompenseerimata 0,6% tegelikult esitatud kulust. Kaugkütteta eluruumi küttekulu puhul jäi kompenseerimata 18,8% tegelikult esitatud kulust. Analüüsi järgi ei ole kütteliikide kulude kompenseerimisel olulisi erinevusi, mistõttu võib kaugküttega ja kaugkütteta eluruumide küttekulule kehtestada ühe piirmäära. Kaugkütteta eluruumide puhul tähendab see piirmäära tõusu, mis soodustab kulu kompenseerimist toimetulekutoetuse vahenditest ja vähendab Tartu linna eelarvest makstava täiendava sotsiaaltoetuse, st küttetoetuse maksmist.

Käesoleval ajal ei ole teada kaugkütte hindu mõjutava maagaasi ning kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega) eluruumi kütteks tarbitavate kütuste hinnatõus. Piirmäära kehtestamine kuni 3,00 eurot 1 m² kohta kuus on piisav.

6. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus

Vee kulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 92%. Kehtivat piirmäära arvestades jääb 1-liikmeliste perede puhul veekulu kompenseerimata 31% taotlejatest, 2-liikmelistel 29% ja 3-liikmelistel 39%. Tegemist on tarbimispõhise kuluga, mistõttu ei pea kehtestatav piirmäär tagama maksimaalse kulu 100% katmist. Samas on oluline tagada toetuse taotlejatele inimväärne äraelamine.

Ettepanek on muuta piirmäära esimesele pereliikmele 6 m³ ja igale järgnevale pereliikmele 4 m³, mis on Tartus kehtivaid hindu arvestades piisav.

7. Elektrienergia tarbimisega seotud kulu

Elektri kulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 92%, neist 94% kompenseeriti kulu täielikult. Kõige enam jäi kompenseerimata 1-liikmelise perekonna poolt esitatud elektri kulu, so 4,6%. Tegemist on tarbimispõhise kuluga, mida saab ökonoomse tarbimisega mõjutada.

Piirmäära tõstmine ei ole vajalik.

8. Majapidamisgaasi maksumus

Gaasi kulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 36%, neist 99% kompenseeriti kulu täielikult. Toetuse määramisel võetakse arvesse gaasiballooni ostmise kulu piirmäära ulatuses kuni selle täieliku kompenseerimiseni.

Piirmäära tõstmine ei ole vajalik.

9. Maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind

Maamaksukulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 1,4%, kulu kompenseeriti täielikult. Toetuse määramisel võetakse arvesse gaasiballooni ostmise kulu piirmäära ulatuses kuni selle täieliku kompenseerimiseni.

Piirmäära muutmiseks ei ole vajadust.

10. Hoonekindlustuse kulu

Hoonekindlustus kulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 21%, neist 93% kompenseeriti kulu täielikult.

Piirmäära tõstmine ei ole vajalik.

11. Olmejäätmete veotasu

Olmejäätmete veokulu esitas toimetulekutoetuse taotlejatest 87%, neist 94% kompenseeriti kulu täielikult. Kõige enam jäi kompenseerimata 1-liikmelise perekonna poolt esitatud kulu. Tegemist on tarbimispõhise kuluga, mida saab ökonoomse tarbimisega mõjutada.

Piirmäära muutmiseks ei ole vajadust, kuna selle suurus on piisav ning olulist hinnatõusu ei ole kaasnenud.

2015. aastal on Tartu linnale riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetuse maksmiseks 1 240 394 eurot, millele lisandub eelmise aasta jääk 101 302 eurot. Perioodil 01.01.2015 kuni 31.03.2015 on toimetulekutoetust makstud 359 806 euro ulatuses ehk 27% eelarvest. Eeldatavalt on piirmäärade muutmisest tulenev toimetulekutoetuse vahendite kulu kasv eelarvega tagatud. Vajadusel on oktoobris 2015 võimalik taotleda riigieelarvest toimetulekutoetuseks lisavahendeid.