Õigusakti eelnõu: Pepleri tn 1a krundi kooskõlastamine soojussüsteemi puuraukude asukohana

6. aprillil 2015. a esitas Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond taotluse Pepleri tn 1a krundi kooskõlastamiseks soojussüsteemi puuraukude (edaspidi soojuspuuraugud) asukohana. Soovitakse rajada 25 soojuspuurauku sügavusega 70 m.

Veeseaduse § 30 lõike 1 kohaselt on puuraugu rajamiseks nõutav kohaliku omavalitsuse ehitusseaduse kohane nõusolek, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab enne kirjaliku nõusoleku taotlemist puuraugu rajamist kavandav isik kooskõlastama rajatava puuraugu asukoha kohaliku omavalitsusega. Veeseaduse § 30 lõigete 3 ja 4 kohaselt arvestab kohalik omavalitsus puuraugu kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondasid.

1. Üldplaneering
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub Pepleri tn 1a krunt kaugkütte piirkonnas, soojuspuuraukude rajamist üldplaneering ei käsitle. Tartu linna üldplaneeringu punkti 9.2.3.1 kohaselt planeeritakse ja projekteeritakse ehitis kaugküttevõrku liidetavana, välja arvatud samas punktis sätestatud juhtudel. Üheks erandiks on hooned, mille soojusvarustus projekteeritakse ökologiliselt puhtamale või vähem kohalikku õhusaastet põhjustavale (maasoojus, päikese- või hüdroenergia, biogaas ja elekter) kütteviisile.

Kaugkütteseaduse § 5 lg 4¹ kohaselt võivad tarbijad kaugküttepiirkonnas lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

2. Detailplaneering
Pepleri tn 1 ja Pepleri tn 1a kruntide detailplaneeringus on ette nähtud, et säilib olemasolev küttetorustik.
Lasteaia Pepleri tn 1a eelprojekti seletuskirjas on märgitud alternatiivsete soojusallikate osas, et esmane soojusallikas on maasoojuse ärakasutamine läbi soojuspumpade. Planeeritav soojusvõimsus Q=88kW. Planeeritav energiakogus peaks tagama 70-80% aastase soojusenergia vajadusest Ülejäänud osa võetakse kaugküttevõrgust. Seega säilib ka ühendus kaugküttega.

3. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ja alusuuringud
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 üheks olulisemaks eesmärgiks on säilitada põhjavee hea seisund ning tagada põhjaveevarude säästlik kasutamine. Samuti näeb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ette jätkata Tartu linna veevarustust põhjavee baasil.

Soojuspuuraukude rajamise osas sätestab arendamise kava järgmist:
"Soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude rajamise, kasutamise ja muude seda valdkonda reguleerivate põhimõtete sätestamiseks tuleb teostada uuringuid. Tartu Linnavalitsus tellib 2012. a uuringu, mille eesmärgiks on analüüsida soojuspuurkaevude ja -aukude rajamise ja kasutamisega seonduvat keskkonnamõju. Uuringu tulemusena peaks selguma, kas soojuspuurkaevude- ja aukude rajamine Tartus on keskkonnale ohutu, millistel tingimustel ja millistes piirkondades võiks lubada soojuspuurkaevude ja -aukude rajamist ja millised on nende olulisemad järelhoolduse ja seire toimingud. Tartu linna üldplaneeringusse ning ÜVK arendamise kavasse saab sisse viia vastavad täiendused pärast uuringu tulemuste selgumist." .

Linnamajanduse osakond tellis 2012. a uuringu "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" (edaspidi uuring). Uuringu koostas aktsiaselts MAVES, ekspert Madis Metsur omab keskkonnamõju hindamise litsentsi põhjavee valdkonnas.

Uuringust nähtub, et soojuspuuraukude rajamine linnas on teatud tingimustel võimalik ja keskkonnaohutu, kui asukoha valikul ja projekteerimisel ning soojuspuuraukude hooldamisel pidada kinni erinevatest uuringus kirjeldatud piirangutest ja soovitustest.

Asukoha piirangud tulenevad eelkõige põhjavee kasutusest ühisveevarustuses. Maasoojussüsteemide rajamine on keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel, Meltsiveski veehaarde arvutatud III sanitaarkaitsevööndis ning Kesk-Devoni veekihi Anne ja aktsiaselts Grüne Fee Eesti veehaaretest 200 m raadiuses.

Pepleri tn 1a krunt ei paikne alal, kus uuringu kohaselt oleks keelatud soojuspuuraukude rajamine.

Uuringus on esitatud soovituslikud piirangud ja kujad, milliseid tuleks detailplaneeringu koostamisel arvestada. Soojuspuuraugu asukoht peaks asuma vähemalt:
1. 5 m kinnistu piirist, soovitavalt 10 m, kui kinnistu suurus võimaldab;
2. 3 m hoone välispiirist;
3. 5 m enamikest maa-alustest torustikest;
4. 20 m naaberkinnistu soojuspuurauguni;
5. 2 m väärtusliku või kaitsealuse puu, põõsa võrast.

Kuna soojuspuuraukude rajamiseks detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole, peab linnavalitsus vajalikuks, et soojuspuuraukude projekteerimisel arvestatakse uuringus toodud soovitustega.

4. Vee-ettevõtja olemasolevad teeninduspiirkonnad
Tartu linnas on vee-ettevõtjaks määratud AS Tartu Veevärk, kelle teeninduspiirkonnaks on terve Tartu linn.

Pepleri tn 1a krundile kavandatava soojuspuurauguga kavandatakse soojuse ammutamist kinnisel meetodil ning põhjavee pumpamist ei kavandata. Pepleri tn 1a krundile ei ulatu veehaarete sanitaarkaitsealad, kuid kavandatav tegevus jääb Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumisse, Raadi-Maarjamõisa mattunud ürgoru piiridesse.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, veeseaduse § 30 lg-d 3 ja 4, Tartu Linnavolikogu 14. veebruari 2013. a määruse nr 84 "Volitus veeseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks" ja arvestades ASi MAVES uuringut „Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus“ ning taotleja 12. veebruaril 2015. a esitatud taotlust, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b :

1. Kooskõlastada Pepleri tn 1a krunt rajatavate kinnise soojussüsteemi puuraukude asukohana järgmistel tingimustel:
1.1. soojuspuuraukude rajamiseks koostatakse ehitusprojekt vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Projekti koostamisel lähtuda keskkonnaministri 29. juuli 2010. a määruses nr 37 "Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid" sätestatud nõuetest;
1.2. soojuspuuraukude koordinaadid määratakse projekteerimise käigus;
1.3. soojuspuuraukude täpse asukoha ja sügavuse määramisel lähtutakse uuringus "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" esitatud soovituslikest kujadest, sealhulgas soovitusest, et soojuspuuraugu kaugus hoone välispiirist peab olema 3 m ja kaugus kinnistu piirist peab olema vähemalt 5 m, soovitavalt 10 m. Kui soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist on alla 10 meetri, tuleb soojuspuuraukude projektile võtta külgneva naaberkinnistu omaniku(e) nõusolek(ud);
1.4. soojuspuuraukude projekteerimisel arvestatakse Narva veepidemega. Puuraukude sügavus peab olema väiksem Narva veepideme lasumissügavusest;
1.5. Kvaternaari kihid eraldatakse Kesk-Devoni kihtidest manteldusega;
1.6. soojuskandevedelikuna kasutatakse keskkonnaohutuid aineid;
1.7. projekteerimise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni, sh tehnovõrke tõeselt kajastav) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses.
1.8. projekt esitada digitaalselt e-posti aadressil aeo@raad.tartu.ee või paberkandjal Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale (aadress Küüni tn 5, III k tuba 323) läbivaatamiseks ja kirjaliku nõusoleku taotlemiseks.

2. Korraldus jõustub taotlejale teatavakstegemisest.

3. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teada saamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.