EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
08. märts 2015. a. nr LV-K-0253 |
| Osalemine projektis "4500 km of culture and traditions" |
Võttes aluseks Tartu linnavara eeskirja § 9 lg 1 p 2 ja lg 3, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Osaleda juhtpartnerina projektis "4500 km of culture and traditions", mis on esitatud rahastamiseks Põhjamaade Ministrite Nõukogule elukestva õppe programmi Nordplus Junior raames.
2. Projekti maksumus on 41 730 eurot, omafinantseering puudub.
3. Määrata projekti Tartu linna poolseks koordinaatoriks Tartu Raatuse Kooli direktor Toomas Kink, kes omab punktis 1 nimetatud projekti raames Tartu linna nimel allkirjaõigust.
4. Korraldus jõustub ...
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Osalemine projektis "4500 km of culture and traditions" " juurde
Projekti nimi ja number
VP-15-0032 - 4500 km of culture and traditions - 
Lühikokkuvõte
Projektis osalevad 2 kooli – Tartu Raatuse Kool ja Hvaleyrarskóli Hafnarfjörðurist, Islandilt. Linnulennult asuvad need koolid teineteisest 4500 km kaugusel. Projekti üheks eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas sedavõrd suur kauguse vahe on võrreldav ka meie riikide ja rahvaste kultuuridevahelise erinevusega. Projekti sihtrühmaks on 27 14-16 aastast noort inimest kummastki koolist. Plaanis on kaks mobiilsust. Üks Eestis, teine Islandil. Fookus saab olema ennekõike kultuuritraditsioonidel, mida kannavad põlvest põlve mõlema partnerriigi perekonnad. Lisaks sellele õpitakse rohkem tundma oma ja projektipartneri kodulinnu, sealset kultuuritausta, arhitektuuri jms.
Projektitaotlus sisaldab ka eraldi õpetajatele suunatud eesmärke. Need puudutavad kahe riigi koolisüsteemide võrdlust, töötube erinevate õppemeetodite tutvustamiseks, tundide andmist teises koolis jne.
Eesmärk ja alleesmärgid
Projekti peamiseks eesmärgiks on anda osalevatele Eesti ja Islandi lastele võimalus teineteisega kohtumiseks, suhtlemiseks, koos töötamiseks ning avastamiseks, kas nelja ja poole tuhande kilomeetrine vahemaa kahe linna vahel on sama suur ka meie kultuuris ja traditsioonides.
Projekti kahe mobiilsuse ja nende vahelise aja jooksul on planeeritud erinevaid fookuseid, kuid üheks peamiseks on kindlasti perekond. On just perekond see kooslus, mis iseloomustab ühte kultuuri kõige paremini. Võrdleme, kuidas on perekond ajas muutunud, kuhu ta on täna teel, milline on perekonna roll ühiskonnas ja kultuuris, millised on inimestevahelised suhted perekonnas, kuidas perekonnad elavad, millised on perekondlikud traditsioonid, väärtused, sotsiaalsed normid, majanduslik heaolu, kelle sõna perekonnas kõige enam maksab, mitu põlvkonda perekonnas koos elavad, millised on suhted vanema ja noorema generatsiooni vahel, kui demokraatlikud on peresuhted jne.
Institutsionaalsel tasandil on mõistagi peamiseks eesmärgiks heade suhete loomine Islandi kooliga, mis ideaalis vormub pikemaajaliseks koostööks. Õpilaste tasandil on kahtlemata suurim eesmärk avardada nende silmaringi, et nad mõistaksid kui oluline on koostöö erinevate riikide ja rahvaste vahel tänases avatud maailmas, andes samas kõikidele võimaluse säilitada nende enda kultuur ja väärtused.
Mida rohkemad õpilased saavad võimaluse selles projektis osalemiseks, seda tugevamad on sidemed koolide ja riikide vahel, seda enam mõistavad nad teineteise eesmärke, huve, hoiakuid jne. Just see on igasuguse koostöö, sh rahvusvahelise, aluseks.
Seega võimaldab projekt pöörata tähelepanu õpilaste tolerantsuse ja austuse kasvule teineteise kultuuri suhtes, nagu ka arendada arusaama omaenda identiteedist ja selle olulisusest.
Eesmärgiks on ka järgnevate oskuste arendamine:
- vaatlus ja analüüs
- infootsing ja - töötlus
- kriitiline mõtlemine
Käesolev projekt seab muuhulgas eesmärgiks:
- suhtlemis- ja koostööoskuste arendamise, vastutustunde
- huvi tõusu oma maa kultuuri, traditsioonide ja ajaloo vastu
- positiivsete emotsioonide saamise
- huvi tõusu mõlema osaleva maa vastu
- meeskonnatöö oskuste tõusu
- sisukate ja huvitavate tegevuste läbiviimise
Tegevused
Juuni-september 2015
Ettevalmistused esimeseks mobiilsuseks. Detailse tegevusplaani väljatöötamine. Õpilased loovad oma kaaslastega esimesed omavahelised kontaktid, luuakse ühine Facebooki grupp. Õpilased viivad läbi intevjuud oma vanemate ja vanavanematega. Iga õpilane valmistab ette video või esitluse oma perekonna loost.
Oktoober-november 2015
Esimene mobiilsus Islandile. Esitlused, töö- ja õpitoad, muuseumikülastused, osalemine tundides, kultuuriprogramm jne. Detailid projektitaotluses.
Oktoober 2015 - märts 2016
Õpilased uurivad iseseisvalt edasi neid teemasid ja objekte, mis neile projektis enim huvi pakuvad. Samuti jätkatakse omavahelist suhtlust Skype, e-posti ja Facebooki kaudu. Läbi selle arendatakse oma inglise keele oskust, suhtlemisoskust ja -julgust, saavutatakse usalduslik side oma uute sõpradega.
Aprill 2016
Teine mobiilsus Eestisse. Esitlused, töö- ja õpitoad, muuseumikülastused, osalemine tundides, kultuuriprogramm jne. Detailid projektitaotluses.
Peale igat mobiilsust toimub ka projekti tulemuste hindamine. Täpsem sisu projektitaotluse evalveerimise osas.
Mai-juuni 2016
Projekti lõpparuande jaoks materjali kogumine, selle kirjutamine. Mõlemal partneril on oma rollijaotus ja vastutus.
Osalevatele õpetajatele on plaanis praktilised töötoad, sh töövarjuks olemine ja töövahetus. Teemad on järgnevad:
1. Õppimist toetav hindamine
2. Üldpädevused
3. Andekad õpilased
4. Aktiivõppe meetodid
Tulemused
Mõned valitud lühiajalised tulemused:
- õpilastel on arenenud inglise keeleoskus ja suurenenud huvi teiste keelte vastu, suhtlemisoskus teisest kultuurist pärit inimestega, sotsiokultuurilised oskused
- suurenenud enesekindlus ja avatus
- arenenud loovus, teadlikkus, esinemisoskus
- suuremad teadmised kahe riigi perekondlikest traditsioonidest
- kahe kultuuri parem tundmine väga erinevates aspektides, nt toit, laulud, tantsud, muusika, sport, kunst, loodus jne.
- parem kohanemisvõime, tolerantsus, motivatsioon ja initsiatiivikus
- suurem paindlikkus teisest kultuurist pärit inimeste mõistmiseks
- osalenud õpetajad jagavad oma praktilist kogemust teiste õpetajatega, mis omakorda julgustab neid olema rohkem loovad, innovatiivsed, pidevalt parandades oma õpetamise kvaliteeti
Mõned valitud pikaajalised tulemused:
- õpilased leiavad endale uusi sõpru, nende enesekindlus tõuseb ning nad on avatumad suhetes teisest kultuurist pärit inimestega
- inglise keele oskuse tõus
- kognitiivse õppimise läbi mõistetakse paremini oma rahvusliku pärandi olulisust
- õppetöö kvaliteedi tõus
- loomulik keskkond muutub õpilastele õppimise keskkonnaks
- kultuuridevahelise teadlikkuse ja avatuse tõus
- koolidevaheline koostöö areneb uuteks projektideks.
Eelarve
Projekti kogumaksumus 41 730 eurot
Tartu linna omaosalus 0 eurot
Toetus Tartu linnale 41 730 eurot
Sildfinantseerimise vajadus
Jah
Eelarve peamiste kululiikide lõikes
Õpilaste mobiilsuskulud kokku: 35 640 eurot
Õpetajate mobiilsuskulud kokku: 6 090 eurot
Rahastaja
Swedish Council for Higher Education (UHR) Box 45093, 104 30 Stockholm
Põhjamaade Ministrite Nõukogu elukestva õppe programm Nordplus Junior
Partnerid
Projekti (Tartu linna) koordinaator: Rene Leiner, Tartu Raatuse Kooli õppearendusjuht (rene.leiner@raatuse.tartu.ee, tel: +3725265395, Skype: rene.leiner)
Projektijuht ja tema kontaktandmed: Rene Leiner vt eelmist punkti
Projekti meeskonnaliikmed ja nende tööülesanded: Tartu Raatuse Kooli õpetajad
Partnerid: Hvaleyrarskoli (Hafnarfjörður, Island)
Projekti seos linna arengudokumentidega
Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020
Tähtajad
Projekti esitamine: 2. märts 2015
Projekti elluviimine: 1.09.2015 - 31.08.2016