EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
03. märts 2015. a. nr LVK-I-0089 |
Informatsioon sotsiaaltoetuste määramisest ja maksmisest 2014. aastal |
Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond toetab Tartu linna vähekindlustatud ja erivajadustega inimesi erinevate sotsiaaltoetustega lähtudes sotsiaalhoolekande seadusest ja Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud õigusaktidest. Toetuste maksmiseks kasutatakse linnaeelarvelisi ja riigieelarvest laekuvaid sihtotstarbelisi vahendeid.
1. Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetuse maksmist reguleerivad sotsiaalhoolekande seaduse §-d 22-224. Toimetulekutoetuse vahendid on sihtotstarbelised ning laekuvad riigieelarvest.
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
2014. aastal toimetulekupiir suurenes ja oli 90 eurot perepea ja 72 eurot iga järgnev perekonnaliige.
2013. a oli toimetulekupiir 76,70 eurot perepea ja 61,36 eurot iga järgnev pereliige.
Tartu Linnavolikogu 07.06.2012. a määrusega nr 69 on kehtestatud eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel.
Tabelis on 2014. aasta rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste statistika
Toimetulekutoetus | 2014 |
Toimetulekupiiri suurus esimese pereliikme kohta eurodes | 90 |
Toimetulekupiiri suurus iga järgneva pereliikme kohta eurodes | 72 |
Toimetulekutoetuse väljamakse summa kokku eurodes | 1 339 805 |
Taotluste arv aastas kokku | 6386 |
Perede arv keskmiselt kuus | 532 |
sh töötuga peresid | 234 |
sh lastega peresid | 246 |
Leibkonnaliikmeid keskmiselt kuus | 1085 |
sh lapsi | 444 |
sh töötuid | 248 |
Keskmine toetuse väljamakse kuus ühe taotluse kohta | 209 |
2013. aastal rahuldati 6495 toimetulekutoetuse taotlust ja väljamaksete summa oli 1 227 935 eurot. Toimetulekutoetuse taotluste arv 2014. aastal oli võrreldes 2013. aastaga 109 taotluse võrra väiksem. Väljamaksete summa suurenes 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 111 870 eurot.
2. Vajaduspõhine peretoetus
Vajaduspõhise peretoetuse eesmärk on vähendada suhtelises vaesuses elavate lastega perede osakaalu. Vajaduspõhise peretoetuse maksmist reguleerivad sotsiaalhoolekande seaduse §-d 225- 228. Vajaduspõhise peretoetuse vahendid on sihtotstarbelised ja laekuvad riigieelarvest.
Alates 01.07.2013. a alustasid kohalikud omavalitsused vajaduspõhiste peretoetuste väljamaksetega. Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks lapsetoetust saav laps ja kelle perekonna netosissetulek ühes kuus on alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri suurus 2014. a oli 299 eurot perepea, 149,50 eurot iga järgnev 14-aastane kuni täisealine liige ning 89,70 eurot alla 14-aastane pereliige.
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 1. juulist 2013. a kuni 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.
2014. a rahuldati kokku 1174 vajaduspõhise peretoetuse taotlust, milleks kulus 52 620 eurot. Toetust maksti kuus keskmiselt 297 perekonnale. 2013. aastal maksti toetust 264 perele. Toetuse keskmine suurus oli 14,76 eurot. 2013. a oli toetuse keskmine suurus 14,91.
3. Täiendavad sotsiaaltoetused
Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korda reguleerib Tartu Linnavolikogu 24.01.2013. a määrus nr 81 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord."
Korra alusel on toetused jaotatud perioodilisteks ja ühekordseteks toetusteks. Perioodiliste toetustega kaetakse vähekindlustatud perede kulud lastaia kohamaksule ja toidule lasteaias, gümnaasiumides ning kutseõppeasutustes. Ühekordsed toetused on mõeldud mitmesuguste hädavajalike kulude nagu abivahendid, ravimid, lastele vajalikud esemed jne osaliseks katmiseks, mida ei hüvitata teiste toetuste ja teenustega.
Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks kasutatakse Tartu linna eelarve vahendeid. Kord sätestab teatud toetuste määrade seotuse toimetulekupiiriga. Kui Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir suureneb, on võimalik suurendada ka täiendavaid sotsiaaltoetusi. Toetuse taotlust menetlev sotsiaaltöötaja hindab kodukülastuse, vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi alusel taotleja abivajadust. Otsuse toetuse määramise/mittemääramise kohta teeb korraga reguleeritud juhtudel sotsiaaltöötaja. Teatud toetuste määramise ainupädevus on sotsiaalhoolekandekomisjonil. Perioodilisi toetusi määrab sotsiaaltöötaja.
Täiendavateks sotsiaaltoetusteks ehk ühekordseteks toetusteks ja perioodilisteks toetusteks kokku kasutati 2014. aastal 482 200 eurot. Ühekordseteks toetusteks 313 157 eurot ja perioodilisteks toetusteks 169 043 eurot.
Ühekordsed toetused 01.01.2014 – 31.12.2014
Toetus | Taotlusi | Summa | Keskmine |
Erakorraline toetus | 144 | 18061 | 125 |
Kolimistoetus | 121 | 21523 | 178 |
Küttetoetus | 606 | 98337 | 162 |
Lapse toimetuleku tagamise toetus | 868 | 92850 | 107 |
Abivahendi toetus | 150 | 12056 | 80 |
Dokumenditoetus | 12 | 317 | 26 |
Ravitoetus | 540 | 23031 | 43 |
Remonditoetus | 80 | 7209 | 90 |
Aabitsatoetus | 57 | 10260 | 180 |
Tšernobõli veterani toetus | 102 | 9180 | 90 |
Eaka toetus | 10 | 1300 | 130 |
Eluruumi sisustamise toetus | 158 | 17330 | 110 |
Transporditoetus | 22 | 1703 | 77 |
Rahuldatud taotlused | 2870 | 313157 | 110 |
Ühekordseid sotsiaaltoetusi, mida makstakse vähekindlustatud või erivajadustega inimestele/peredele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks, on kõige rohkem eraldatud laste toimetuleku tagamiseks, küttetoetuseks ja ravitoetuseks.
Perioodilisteks toetusteks kasutati 2014. a koolieelsete lasteasutuste lastele ja 10.-12. klassi ning kutseõppeasutuste õpilastele toitlustamise toetuseks ja koolieelsete lasteasutuste lastele kohamaksu toetusteks 169 043 eurot.
Vähekindlustatud perede kooli- ja lasteaiatoidu toetus 2014
Toitlustamise toetus (koolis) | Saajate arv |
jaanuar - detsember | 46 |
Toitlustamise toetus (lasteaias) | Saajate arv |
jaanuar - detsember | 398 |
Kohamaksu toetus | Saajate arv |
jaanuar - detsember | 398 |
sh 50% | 99 |
sh 100% | 299 |
Kokku | 169 042,92 eurot |
Ühekordsete sotsiaaltoetuste taotluste arv on vähenenud 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 414 avalduse võrra. Väljamakse on vähenenud 9230 euro võrra.
4. Tartu linna täiendav lapsetoetus
Toetuse maksmise kord on kinnitatud Tartu Linnavolikogu 23. novembri 2006. a määrusega nr 44 ning toetuse määrad Tartu Linnavolikogu 03. detsembri 2009. a otsusega nr 29 ja Tartu Linnavolikogu 14.10.2010. a otsusega nr 129. Tartu linn maksab täiendavat lapsetoetust lapse vanemale (emale või isale) pere esimese ja teise lapse puhul kokku 512 eurot, alates kolmandast lapsest kokku 640 eurot.
Toetuse osade suurused on järgmised:
I osa lapse sünnil 64 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 48 eurot;
II osa lapse aastaseks saamisel 128 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 48 eurot;
III osa lapse 2aastaseks saamisel 320 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 32 eurot.
Tartu linna täiendavaks lapsetoetuseks kulus 2014. aastal 678 000 eurot.
Tartu linna täiendava lapsetoetuste taotluste arv ja summad 2014
sünniaasta | I osa/suurem | II osa/suurem | III osa/suurem | Taotlusi kokku | summa kokku
eurodes |
2014 | 885/220 | - | - | 1 105 | 81 280 |
2013 | - | 1032/216 | - | 1248 | 170112 |
2012 | - | - | 1077/233 | 1 310 | 426656 |
Kokku | 1 105 | 1 248 | 1 310 | 3 663 | 678048 |
5. Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale
Tartu Linnavolikogu 12.09.2013. a määruse nr 99 "Hooldajatoetuse maksmine puuetega lapse hooldajale" alusel on hooldajatoetuse määr alates 1. oktoobrist 2013. a lapse pideva hooldusvajaduse korral 100 eurot ja osalise hooldusvajaduse korral 75 eurot. Vahendid toetuse maksmiseks on sihtotstarbelised ja laekuvad riigieelarvest.
Puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust juhul, kui vanem ei saa käia tööl puudega lapse hooldamise tõttu. Iga lapse puhul viiakse läbi hooldusvajaduse hindamine, mille tulemusena selgub, kui palju ja mis toimingutes laps igapäevaselt kõrvalabi vajab, vastavalt sellele liigitub hooldusvajadus osaliseks või pidevaks.
Toetust sai 2014. aastal 73 inimest 80 lapse eest. Nendest 63 inimest said toetust osalise hooldusvajadusega lapse hooldamise eest ja 17 pideva hooldusvajadusega lapse hooldamise eest. Kulud toetuse maksmiseks olid 2014. aastal 155 950 eurot. Sellest oli 69 464 eurot hooldajatoetuseks ja 86 486 eurot sotsiaalmaksuks.
6. Hooldajatoetus
Hooldajatoetuse maksmine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrusele nr 13 "Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord." Toetust makstakse raske või sügava puudega hooldusvajadusega täiesealise isiku hooldamise eest. Hooldus seatakse ja hooldajatoetus määratakse Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna korraldusega, milles määratletakse hooldusega seotud isikud, hooldajatoetuse suurus, maksmise tähtaeg ja hooldaja kohustused. Toetust makstakse igakuiselt kolmes erinevas määras 60% (23,4 eurot), 100% (39 eurot) ja 170% (66,3 eurot) lähtuvalt abivajadusest.
Hooldajatoetuse saajaid oli 2014. a seisuga 31.12. 2413 inimest ja hooldusel olevaid inimesi oli 2481. Kulu toetuse maksmiseks 2014. aastal oli 1 375 00 eurot. Sellest 1 023 344 eurot hooldajatoetuseks ja 352 072 eurot sotsiaalmaksuks. Sotsiaalmaksu maksti 253 hooldaja eest.
7. Puuetega inimestele eluruumide kohandamise toetus
Puuetega inimeste eluruumide kohandamise toetuse määramise kord on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 20.03.2014. a määrusega nr 14. Korra alusel on toetust õigus taotleda sügava liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega isikul. Toetuse taotleja elukoha aadressina Eesti rahvastikuregistris peab olema registreeritud Tartu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse. Toetuse maksimummäär on 1800 eurot ja taotleja omaosalus on 15%.
Eluruumide kohandamise toetamiseks maksti 2014. aastal 16 146 eurot. Kohandamistoetust maksti 12-le inimesele. Toetust taotleti valdavalt vannitoa ümberehituseks duširuumiks ja eluruumi ligipääsetavaks ehitamiseks ratastooli kasutajale.