EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
02. märts 2015. a. nr LV-IP-0061 |
Tartu Linnavolikogu määruse "Avaliku koha, kus alkoholi tarbimine on lubatud, määramine" eelnõu esitamine
|
Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 55 lg 3 alusel.
§ 1. Määrata avalikuks kohaks, kus alkoholi tarbimine on 15. märtsist kuni 15. oktoobrini lubatud, Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vaheline tähistatud haljasala.
§ 2. Paragrahvis 1 nimetatud alal on lubatud vähese etanoolisisaldusega (kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti) alkohoolse joogi tarbimine.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Avaliku koha, kus alkoholi tarbimine on lubatud, määramine" eelnõu esitamine
" juurde
1. septembril 2002. a jõustunud alkoholiseaduse § 48 p 2 kohaselt oli alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas lubatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul.
Tartu Linnavolikogu on alates 2003. aastast lubanud kasutada 15. märtsist kuni 15. oktoobrini Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vahelist tähistatud haljasala piknikukohana, kus on lubatud vähese etanoolisisaldusega (kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti) alkohoolse joogi tarbimine (Tartu Linnavolikogu 19. detsembri 2002. a määrus nr 12 "Alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimine", Tartu Linnavolikogu 26. märtsi 2009. a määrus nr 113 "Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas").
1. juulil 2014. a jõustus alkoholiseaduse muudatus, mis tunnistas kehtetuks alkoholiseaduse § 48 ning seega muutus kehtetuks ka Tartu Linnavolikogu 26. märtsi 2009. a määrus nr 113.
Avalikus kohas alkoholi tarbimise regulatsioon sätestati 1. juulil 2014. a jõustunud korrakaitseseaduses. 10. jaanuaril 2015. a jõustusid korrakaitseseaduse muudatused, mis sätestasid avalikus kohas alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine tarbimine üldise keelu ja juhud, millal avalikus kohas alkoholi tarbimine on lubatud.
Korrakaitseseaduse § 55 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldkorraldusega määrata kindlaks avalikud kohad, kus on alkoholi tarbimine lubatud. Kohaliku omavalitsuse üksus ei või lubada alkoholi tarbida kohas, kus seda loetakse korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkti 5 kohaselt häirivaks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse üldkorraldusega määratud kohad, kus on alkoholi tarbimine lubatud, peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkti 5 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas tarbida alkoholi ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas ühissõidukis, koolieelse lasteasutuse, lasteaia-algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ning hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel.
Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vahelist haljasala on lubatud kasutada kohana, kus võib tarvitada vähese etanoolisisaldusega alkohoolseid jooke juba 14 aastat. Selle aja jooksul ei ole linnavalitsusele laekunud kirjalikke kaebusi, milles nõutaks selle tegevuse keelustamist. Üksikud pöördumised on olnud läheduses tegutsevatelt toitlustusettevõtetelt, kes polnud rahul, et piknikukohas viibijad kasutavad nende tualetti. Nimetatud probleemi lahendamiseks on linnavalitsus igal aastal paigaldanud piknikukohta teisaldatava tualeti tasuta kasutamiseks. Linnavalitsus kavandab paigaldada teisaldatava tualeti ka käesoleval aastal.
Korrakaitseseadusest tuleneva uue nõudena on linnavalitsusel kohustus tähistada koht, kus alkoholi tarbimine on lubatud, selgelt ja arusaadavalt.