EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
02. veebruar 2015. a. nr LV-IP-0030 |
| Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu Filmifondi toetus" esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib Tartu Filmifondist toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ning toetuse andmise tingimusi ja korda.
§ 2. Tartu Filmifondi toetus
(1) Tartu Filmifondi toetuse eesmärgiks on edendada professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist ja neile tootmis- ja järeltootmisteenuse osutamist Tartu linnapiirkonnas, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut ja Tartu linnapiirkonda Eestis ja välismaal.
(2) Tartu Filmifondi toetus on toetus tootjatele Tartus audiovisuaalsete teoste tootmise ja neile tootmis- ja järeltootmisteenuse osutamise kulude (edaspidi filmiprojekt) osaliseks katmiseks.
(3) Tartu Filmifondi toetus antakse tootjale filmiprojektile Tartu linnapiirkonnas tehtud dokumentaalselt tõendatavate kulutuste osaliseks tagantjärgi kompenseerimiseks.
(4) Tartu Filmifondi suurus on kuni 150 000 eurot kalendriaastas.
(5) Tartu Filmifondi rakendusüksus on sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus (edaspidi loomemajanduskeskus).
§ 3. Tartu Filmifondi toetuse määr
(1) Tartu Filmifondi toetuse arvel kaetakse kuni 20% tootja poolt Tartu linnapiirkonnas filmiprojekti tootmiseks tehtud abikõlbulikest kuludest.
(2) Abikõlbulike kulude määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
§ 4. Tartu Filmifondi toetuse taotlemine
(1) Tartu Filmifondi toetust saavad taotleda mängu-, dokumentaal- ja lühifilmide ning kvaliteet-telesarjade, mille episoodide arv on 4 või enam, tootjad.
(2) Tartu Filmifondi toetuse taotlus tuleb esitada loomemajanduskeskusele.
(3) Täpsemad nõuded taotluse esitamise tähtaja, taotluse esitaja ja taotluse sisu suhtes kehtestab linnavalitsus.
§ 5. Tartu Filmifondi toetuse taotluse menetlemine
(1) Loomemajanduskeskus kontrollib esitatud taotluse nõuetekohasust, selles esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse taotlemise tingimustele.
(2) Kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotlus ei vasta nõuetele, annab loomemajanduskeskus taotlejale tähtaja taotluse nõuetega vastavusse viimiseks.
(3) Kui taotleja ei vii taotlust nõuetele vastavaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 6. Tartu Filmifondi toetuse andmise otsustamine
(1) Tartu Filmifondi toetuse andmise otsustab loomemajanduskeskus.
(2) Toetuse andmise kohta sõlmib loomemajanduskeskus toetuse taotlejaga kaasfinantseerimislepingu, milles näidatakse ära filmiprojekti realiseerimise ajakava ja toetuse andmise ning väljamaksmise täpsemad tingimused.
§ 7. Tartu Filmifondi toetuse maksmine
Loomemajanduskeskus maksab Tartu Filmifondi toetuse välja pärast tootja poolt filmiprojekti lõpparuande ja kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu Filmifondi toetus" esitamine " juurde
Tartu Filmifondi toetuse eesmärgiks on edendada professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist ja/või neile tootmis- ja järeltootmisteenuse osutamist Tartu piirkonnas, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning reklaamida Tartut ja Tartu piirkonda Eestis ja välismaal.
Filmifondi mõjul saavad lisatulu Tartu filmitootjad, hotellid, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning paljude teistegi valdkondade ettevõtted. Tartus toodetavate filmide publikumenu korral kasvab linna rahvusvaheline tuntus ning Tartut külastavate turistide hulk.
Filmifond on pikaajalise mõjuga rahvusvaheline Tartu mainemootor, mis toob iga investeeritud euro kohta Tartu piirkonda hinnanguliselt 4-9 eurot välisraha.
150 000 euro suurune kogumaht muudaks Tartu Filmifond omalaadseks Eestis. Ida-Virumaal tegutseb küll Viru Filmifond, kuid selle maht (20-30 tuhat eurot aastas) ei ole rahvusvahelise filmitootmise puhul kahjuks konkurentsivõimeline. Samuti puudub Virumaal filmitööstuse infrastruktuur ning arvestatav filmitootmisettevõtete kohalolu.
Tartu Filmifondi asutamisel on eeskujuks teiste riikide senised kogemused.
Filmi tootmiseks sobivate võttekohtade valimisel on olulisteks kriteeriumiteks nõuetekohase infrastruktuuri olemasolu ning regiooni ja/või riigi poolt filmitööstusele pakutavad rahalised soodustused ehk finantsstiimulid. Finantsstiimulite enamlevinud mudeliks on cash-rebate skeem, mille kohaselt filmitootja poolt regioonis kantud ja abikõlbulikeks kvalifitseeruvad kulud tagastatakse filmifondi poolt tootjale 10-25% ulatuses. Finantsstiimulid on Euroopas regiooniti kasutusele võetud näiteks Inglismaal, Tšehhis, Ungaris, Lätis, Leedus, Rootsis, Saksamaal, Belgias, Iirimaal, Luksemburgis, Islandil jne. Baltikumis asutati esimene regionaalne filmifond 2010. aastal Riias.
Riia Filmifond (Riga Film Fund) käivitati Riia Linnavalitsuse ettevõtluse struktuurüksuse, täpsemalt Enterpreneurship Coordination Centereestvedamisel, eesmärgiga leida uusi võimalusi majanduse elavdamiseks kestva majandussurutise tingimustes. Tänaseks on Riia Filmifond oma pisut vähem kui nelja tegutsemisaasta jooksul kinnitanud 27 rahvusvahelise kaastootmise finantseerimise kokkulepet partneritega Suurbritanniast (3), Soomest (3), Saksamaalt (2), Taanist (2), Venemaalt (10) Tšehhist (1), Lõuna-Koreast (3), Jaapanist (2) ja Indiast (1).
Nimetatud projektidest on käesolevaks hetkeks teostunud (lõpetatud) 13. Nende Riias toodetud projektide abikõlbulikud kulud kokku ulatusid 8 miljoni euroni. Sellest 766 tuhat eurot tagastati tootjatele filmifondist. Seega jäeti pea nelja aasta jooksul piirkonna majandusse täiendavalt ~7,2 miljonit eurot välisraha, mis peamiselt liikus filmitööstuse ja sellega seotud tarneahela (majutus, toitlustus, transport, ehitus, kaubandus jms) tuludesse. Hinnanguliselt oli filmitootmise protsessi kaasatud ~300 kohalikku ettevõtet ja ~400 kohalikku töötajat.
Lisaks eelpool toodud otsestele, filmitööstuse enda poolt genereeritud majanduslikele mõjudele, tuleb ära märkida ka filmitööstusega kaudselt seotud ja kaasnevaid mõjusid. Näiteks asjaolu, et välisproduktsioonide poolt sihtkohariiki kaasa toodud võttegrupi liikmetele makstav päevaraha kulub reeglina võttekohas (mõningatel hinnangutel koguni kuni 120%). Erinevates uuringutes on täheldatud, et lisaks tootmisprojekti kuluaruandes kajastuvatele ning fondi statuudi kohaselt abikõlbulikeks kvalifitseeruvatele kulutustele jätab iga filmiprojekt regiooni lisaks veel vähemalt 10-15% ulatuses vahendeid.
Olulise välismõjuna võib välja tuua ka positiivset mõju turismile. Filmis eksponeeritud võttekohtade ning välisvõttemeeskondade isiklike muljete ja kogemuste vahendusel kasvab piirkonna tuntus. Niisamuti ei saa jätta märkimata, et filmitööstuse elavnemisega kaasneb paljude valdkonna spetsialistide erialane hõivatus ning kompetents. See omakorda töötab katalüsaatorina uute rahvusvaheliste filmiprojektide ligimeelitamiseks. Päevakohase näite võib tuua Leedust. Leedu Rahvusliku Produtsentide Assotsiatsiooni juhatuse esimehe, hr. Kestutis Drazdauskas'e, hinnangul on Leedus 2014. aastast käivitunud riiklike finantsstiimulite ja Vilniuses avatud filmistuudio koosmõjul Leedusse meelitatud täiendavalt ca 4 -5 välisprojekti.
Filmitööstuse finantsstiimulite olemasolu Lätis ja Leedus on loonud olukorra, kus suur hulk rahvusvahelises filmisektoris liikuvat raha voolab Eestist mööda, naaberriikidesse, ning Eesti kohalikud filmitootjad on leidnud end ebasoodsast konkurentsiolukorrast.
Tartu Filmifond hakkab pakkuma filmitootmise finantsstiimulit cash rebate skeemi alusel ehk tagasimaksena kuni 20% ulatuses abikõlbulikeks kvalifitseeruvatest piirkonnas kantud kuludest välis- ja kodumaistele ning rahvusvahelistele kaastootmisprojektidele või neile tootmisteenuse osutamisele Tartu piirkonnas.
Tartu Filmifondist saavad toetust taotleda rahvusvahelised ja kodumaised mängu-, dokumentaalfilmid ning kvaliteet-telesarjad episoodide arvuga enam kui 4 osa, nii tootmise kui järeltootmise faasis.
Oluliseks osutuvad esimeste kaasfinantseerimiseks väljavalitud toetusprojektide tulemused. Mida kõrgemale lendavad esimesed pääsukesed ehk mida paremini Tartu Filmifondi poolt toetatud projektidel rahvusvahelisel tasandil läheb, seda lihtsam on tegeleda fondil oma müügitegevusega hiljem.
Toetudes välisriikide kogemustele ning viitega värskelt (20.10.2014, Brüssel) avaldatud The European Audiovisual Observatory poolt tellitud Euroopa filmitööstuse finantsstiimulite uuringu tulemustele (Fiscal incentive schemes and their impact on film & audiovisual production in Europe), võib julgelt prognoosida, et Tartu Filmifondi loomisega kasvavad märgatavalt nii Tartu AV-valdkond kui Tartusse väljastpoolt saabuvate rahaliste vahendite vood. Tartu kui filmitootmise sihtkoha ülesandeks on aga tagada jätkusuutlik infrastruktuur ning kasvatada oma atraktiivust nii kodu- kui välismaiste filmitootjate suunal läbi võimeka ja jätkuvalt areneva kohaliku AV-sektori.
Tartu Filmifondi toetusi hakkab jagama SA Tartu Loomemajanduskeskus. Tartu linna eelarvest eraldatakse loomemajanduskeskusele igaaastaselt 150 000 eurot filmiprojektide sihtotstarbeliseks toetamiseks.
Filmiprojektide toetuskõlbulikkuse hindamisse kaastakse esindajad linnavalitsusest, loomemajanduskeskusest, Eesti Filmi Sihtasutusest ning samuti mõni kogemustega filmiprodutsent.
Esimene taotlusvoor korraldatakse 2015. aasta IV kvartalis, kuid filmide tootmised ning toetussummade eraldamised jäävad 2016 aastasse.
Tartu Filmifondi rahvusvahelise turundamise mehhanismid töötatakse välja koostöös Eesti Filmiinstituudi, Film Estonia, Eesti Rahvusliku Filmiprodutsentide Ühingu ja teiste erialaorganisatsioonide ning Eesti Filmitööstuse Ekspordiklastriga. Kuna 2015. aasta Cannesi filmifestivalil osaleb ka Tartu filmifondi pilootrahastuse saanud filmiprojekt Supilinna Salaselts, toimuks Tartu Filmifondi suurem rahvusvaheline tutvustusüritus just Cannesi Filmifestivalil vahemikus 13.-24. mai 2015.
Eesti rahvuslik filmitööstus on maailma mastaabis üsna miniatuurne, kuid samas on Eesti film end tõestanud läbilöögivõimelise ja kvaliteetsena maailma mainekatel filmifestivalidel. Seega saab Tartu „kasutada“ juba loodud ja loodavate filmide positiivset kuvandit ja filmidele osakssaavat tähelepanu rahvusvahelisel filmimaastikul. Eesti filmi identiteedi kaudu on Tartu Filmifondil end lihtsam rahvusvahelistel filmiturgudel nähtavaks teha. Tartu kui filmikeskuse tootmisvõimaluste tutvustamine annab omakorda teistele kohalikele filmiinstitutsioonidele ja professionaalsetele ühendustele parema baasi läbirääkimisteks rahvusvaheliste koostööprojektide osas. Kuna Tartu poolt loodavad finatsstiimulid on suures plaanis kasulikud kogu Eesti filmitööstusele, on garanteeritud, et Tartu algatuse „reklaamiagentideks“ saavad kõik Eesti filmivaldkonnaga seotud spetsialistid, kes rahvusvahelisel tasandil töötavad ja suhtlevad. Oluline on viia oma sõnum kohale kõigile asjaosalistele kohe projekti käivitamise esimeses faasis.
Euroopa filmitööstuse jaoks eksisteerib 2 peamist filmiturgu (ehk messi):
- Berliini Rahvusvahelise Filmifestivali, Berlinale, raames toimuv European Film Market (EFM), mis leiab aset igal aastal veebruaris (Berliinis, Saksamaal) ning
- Cannes'i Rahvusvahelise Filmifestivali raames toimuv Marché du Film, mis leiab aset igal aastasel maikuus (Cannes, Prantsusmaa).
Mõlemal nimetatud filmiturul osaleb praktiliselt kogu Euroopa ja Venemaa filmitööstus ning väga mitmed tegijat mujalt maailmast (Aasiast, USA'st, Kanadast.). Cannes'is aga on suurem osakaal just Euroopa välistel tootjatel ja filmiprodutsentidel, kuni suurte Hollywoodi stuudiote esindajateni välja.
Viitega Eesti Filmi Instituudi ja Lõuna-Korea filminõukogu vahel aasta tagasi sõlmitud koostöömemorandumile, on meile Aasia suunal väljasirutumise seisukohalt oluline osaleda nüüdsest ja edaspidi ka Aasia suurimal filmiturul. Busani Rahvusvahelise Filmifestivali raames toimuv Asian Film Market leiab aset oktoobris (Busan, Lõuna-Korea).
Koostas: Reigo Kuivjõgi