Kuni 27. veebruarini 2005. a kehtinud teeseaduse § 11 lõike 3 redaktsiooni kohaselt registreeriti kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning eratee kohalikus teeregistris. Tartu linna teeregister asutati Tartu Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a otsusega nr 99.
27. veebruaril 2005. a jõustunud muudatustega täiendati teeseadust § 51 kohaliku tee mõistega (Kohalik tee on valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee) ja muudeti § 11, mille kohaselt asutati riiklik teeregister, kus registreeritakse muuhulgas ka kohalikud teed.
Riikliku teeregistri vastutav ja volitatud töötleja on Maanteeamet. Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2005. a määrus nr 199 "Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus" (edaspidi põhimäärus) sätestab teede kohta teeregistrisse kantavate andmete koosseisu, andmete kogumise, töötlemise, säilitamise ja avalikustamise korra.
Tartu Linnavolikogu 9. veebruari 2006. a otsusega nr 51 "Kohalike tänavate arvele võtmine Tartu linnas" võeti Tartu linna kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud tänavate nimekirja 454 tänavat, nimekiri on olnud käesoleva ajani riiklikusse teeregistrisse Tartu linna teede kandmise aluseks.
1. jaanuaril 2008. a jõustunud teeseaduse § 51 kohaselt on kohalik tee kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega.
Teeseadus ei sätesta, milliseid andmeid tänavate kohta nimekiri peab sisaldama. Põhimääruse § 11 lg 1 kohaselt kannab volitatud töötleja vastava tee registrisse pärast kohalike teede nimekirja saamist. Tee registrisse kandmiseks on vaja volitatud töötlejale esitada tee kohta järgmised andmed: tee number, tee nimetus ja tee pikkus.
Teeregistri ülesehituselt on teed ja tänavad üldiselt üheselt määratud. Osa tänavatest on siiski lõikudeks jaotatud, kuna üheselt ei ole võimalik tänavat nii pikkuselt kui ka muude tänavate iseloomulike suurustega kirjeldada. Eraldi tuleb registrisse kanda ka tänavatelt kruntide, hoonete juurde viivad juurdepääsuteed ja tänavate ühendusteed, millele ei ole eraldi tänava nime määratud. Samuti on moodustatud ühe tänava kohta mitu erinevat lõiku siis, kui teed asuvad ristmikel nihkes. Tartu linnas on tänavaid, kus sõidutee keskel asub eraldusriba, mis eraldab sõidusuundasid. Kuna selliste tänavate hooldus nõuab suuremat hoolduskulu, kantakse teeregistrisse eraldusribaga tänavate erinevad sõidusuunad eraldiseisvate uute tänavalõikudena.
Tartu linn ei ole sõlminud erateede omanikega lepinguid eratee avalikuks kasutamiseks. Käesoleva otsuse eelnõu lisas on esitatud kohalike teede nimekiri, milles on nii teeregistrisse varem kantud kui ka registrisse kantavad uued teed. Varemkantud teede osas ühtlustatakse teede nimetusi ja täpsustatakse teede pikkusi.
Pärast tee registrisse kandmist kannab kohalik omavalitsus teeregistrisse muud põhimääruse § 7 lõikes 2 nimetatud teed iseloomustavad andmed (tee liik, tee tüüp, katte, sõidutee ja tugipeenarde laius, katte liik jms). Seoses tänavate ehituse ja remondiga muutuvad teed iseloomustavad andmed pidevalt.
Tartu linna kohalike teede nimekirja on kantud 1038 tänavat, sealhulgas juurdepääsuteed, ühendusteed ja jalakäijate teed, kogupikkusega 335 429 m.
Teeseaduse § 16 lõike 3 kohaselt määratakse riigieelarves igaks eelarveaastaks raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks. Raha jaotuse kohalike teede hoiuks omavalitsusüksuste kaupa kinnitab Vabariigi Valitsus. Teehoiu raha jaotatakse teeregistris registreeritud kohalike maanteede ja tänavate pikkuste järgi.
Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldati Tartu linnale 2014. aastal 1 472 506 eurot, sealhulgas sihtfinantseeringu summa Võidu silla remondiks 562 173 eurot (Vabariigi Valitsuse 10.03.2014 korraldus nr 82).
