EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
11. november 2014. a. nr LV-IP-0328 |
| Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna jäätmekava 2015-2020" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 59 lg 1 alusel.
§ 1. Tartu linna jäätmekava 2015 - 2020 võetakse vastu vastavalt lisale.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna jäätmekava 2015-2020" eelnõu esitamine " juurde
Vastavalt jäätmeseadusele on kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks jäätmekava koostamine. Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks (jäätmeseaduse § 39). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu (jäätmeseaduse § 59).
Jäätmekava esitati seisukohavõtuks ka Keskkonnaameti Jõgeva Tartu regioonile ja Tartu maavanemale. Keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni seisukoha kohaselt vastab Tartu linna jäätmekava 2015-2020 jäätmeseaduses toodud nõuetele.
Tartu maavanem esitas seisukohad, kus soovitati kasutada parema kvaliteediga aluskaarti korraldatud jäätmeveo joonisel ning tehti ettepanek täpsustada infot, mis puudutab Uuskasutuskeskust.
Jäätmekava täiendati vastavalt märkustele.
Tartu linna jäätmekava eelnõu oli avalikul väljapanekul ajavahemikul 7. oktoober- 20. oktoober 2014. a.
Avaliku väljapaneku kestel ettepanekuid või vastuväiteid kava kohta ei laekunud.
Avaliku väljapaneku kestel juhtis Humana Estonia OÜ tähelepanu asjaolule, et rõivaste ja jalatsite äraandmise ja taaskasutusse/ümbertöötlemisele suunamist ei ole jäätmekavas piisavalt kajastatud. Jäätmekava täiendati järgmise lõiguga (lk 27, ptk 4.2.2):
Kogumis- ja käitlusvõrgustik vajaks optimeerimist ka tekstiilijäätmete osas. Kuigi esmatähtis on siin vältida kasutatud rõivaste ja jalatsite muutumist jäätmeteks kasutatud rõivaste kogumise ja edasimüügi süsteemi kaudu, võib tekstiil-materjalide ümbertöötlemisvõimaluste tekkimisel korraldada ka nende kogumist jäätmejaamades ja paigaldada ka kogumiskonteinerid. Kogumiskonteinerite paigaldamiseks on võimalik alates 2015. aastast taotleda toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest.
Jäätmekava menetlemisel linnavolikogus juhiti tähelepanu, et oluline on tagada elanikkonna hea teenindamine jäätmejaamades. Jäätmekava lk 26 täiendati lõiguga järgmises sõnastuses:
Jäätmete ringlussevõtu ja sortimise edasiarendamisel on oluline ka kliendi-sõbraliku teenindamise tagamine. Lisaks inimeste regulaarsele teavitamisele ja nende ettepanekutega arvestamisele tuleb tagada, et kogumispunktid-jäätmejaamad teavitatud lahtiolekuaegadel tegelikult töötavad, neis on piisavalt jäätmete vastuvõturessurssi ja teenindajaid (seda saab Tartu linn reguleerida nt hanketingimuste kaudu). Oluline on ka elanike endi senisest teadlikum käitumine – kui kogumispunkt on mõeldud kindlale jäätmeliigile, siis ei tohi sinna tuua muid jäätmeid või seda risustada.
Tartu linna jäätmekava 2015-2020 koostamisel on lähtutud jäätmeseaduses esitatud nõuetest ning riigi jäätmekavast 2014-2020. Jäätmekava koostamise protsessis osales konsultandina OÜ Hendrikson & Ko (konsultant Juhan Ruut).
Jäätmekavas tuuakse välja perioodi (2015-2020) põhieesmärgid:
I Jäätmetekke vältimine ja vähendamine.
II Võtta jäätmed ringlusesse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel.
III Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning
järelevalvet.
Iga eesmärgi juures on toodud ka meede ja tegevused, samuti mõõdikud eesmärkide täitmise seiramiseks.