EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
29. september 2014. a. nr LV-K-1083 |
| Osalemine projektis "Eesti keele täiendav õpe Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja Valgamaa
Kutseõppekeskuse erinevate erialade eesti keelest erineva emakeelega õpilastele" |
Võttes aluseks Tartu linnavara eeskirja § 9 lg 1 p 1 ja lg 3, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Osaleda projektis "Eesti keele täiendav õpe Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja Valgamaa
Kutseõppekeskuse erinevate erialade eesti keelest erineva emakeelega õpilastele", mis esitatakse rahastamiseks Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed ”Keeleõppe arendamine 2011-2013”programmi raames.
2. Projekti heakskiitmisel summas 17 904 eurot, omafinantseering puudub.
3. Määrata projekti koordinaatoriks Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus, kes omab punktis 1 nimetatud projekti raames allkirjaõigust.
4. Korraldus jõustub ...
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Osalemine projektis "Eesti keele täiendav õpe Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja Valgamaa
Kutseõppekeskuse erinevate erialade eesti keelest erineva emakeelega õpilastele" " juurde
Projekti nimi ja number
VP-14-0091 - Eesti keele täiendav õpe Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja Valgamaa
Kutseõppekeskuse erinevate erialade eesti keelest erineva emakeelega õpilastele - 
Lühikokkuvõte
Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel toime tulla nii igapäevastes kui ka tööalastes toimingutes ja situatsioonides, aga ka orienteeruda Eesti kultuuriruumis, aidata kursuslastel praktiseerida eesti keeles kõnelemist, saada teadlikuks oma erinevate uskumuste soodustavast või piiravast toimest, samuti saada tuge oma isiklikele arusaamadele ja identiteedile.
Eesmärk ja alleesmärgid
Täiendava eesti keele õppe (edaspidi keeleõpe) korraldamise eesmärk:
1.1 töötada välja erinevate erialade õpilastele sobiv lõimitud keele- ja erialaõppe kursus, koostada selle läbiviimiseks õppematerjalid, töötada välja vastav õppekava ning nende alusel viia läbi õppetöö;
1.2 luua aktiviseeriv ja arendav õpikeskkond, mis:
- annab osalejale võimaluse kogeda aktiivset ja iseseisvat mõtlemist ergutavaid õppemeetodeid ning tutvuda õpilaste õppimist iseloomustavate seaduspärasustega;
- suunab osalejat rakendama oma teadmisi ja keelelisi oskusi igapäevaelus ning õpingutes, arutlema saadud kogemuste üle ning kavandama sellest lähtuvalt oma edasisist tegevust.
1.3 pakkuda õpilastele intensiivset keeleõpet aktiivõppe meetodeid kasutades ning Eesti kultuuri tutvustavaid programme, millega kaasnevad õppereisid erinevatesse Eesti maakondadesse ning mis hõlmavad muuhulgas võõras keele- ja kultuuriruumis toimetulekupädevuste kujundamist ning eesti kultuuri mõistmist teise kultuuri läbi.
Tegevused
Õppemeetodid:
1. Psühhodraama on isiksuse ja grupi arendamise meetod, mille abil osalejad analüüsivad draamas kasutatavate võtete abil (nt situatsioonide läbimängimine) üksikisikute, gruppide, süsteemide ja organisatsioonide probleeme, unistusi, püüdlusi ja suhteid. Osalejad saavad võtta erinevaid rolle.
Psühhodraama on uus kogemus. Meetod võimaldab keelt õppida läbi tegutsemise, annab julguse olla spontaanne. Võtmeteguriks on ühise keele leidmine. Esimene tähtis asi koostöös on praktilisus, oma keel ning veendumus, et inimesed tahavad tegutseda ja on valmis alustama kohe. Ei ole vaja suurt, tunde kestvat soojendust või teoreetilist arutelu. Kasutades keeleõppes psühhodraama meetodit, on õpilased aktiivsed, neil on põnev, erutav, naljakas ja õppimine ei meenuta millegagi tüütut koolitundi. Keele õppimine toimub läbi uue õppevahendi – improvisatsiooni. Võime improviseerida on universaalne ja kõik, kes ennast suudavad keeleliselt väljendada, saavad seda teha ka kehaliselt ja hääleliselt. Improvisatsioon on süsteemne ja õpitav intuitiivne mõtlemine. Õppides keelt psühhodraama meetodil, lisandub areng isiksuslikul tasandil.
2. Muuseum kui uus õppemeetod keeleõppes. Õppekäigud toimuvad koos eesti emakeelega õppuritega. Kogemus on näidanud, et eesti keelest erineva emakeelega õppurid kardavad eesti keeles rääkida ja sõprade leidmine uues koolis on raskendatud. Õppekäikude eesmärgiks on õppuritele tugiisikute leidmine ja integratsiooni ning koolisulatumise protsessi kiirendamine, samuti Eesti kultuuriruumi tutvustamine ja kogemusõppe abil uute teadmiste lisandumine ja keelepädevuse areng.
Tulemused
Korraldada eesti keele õpe, mis vastab Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja Valgamaa Kutseõppekeskuse õppurite vajadustele 2014/2015. õppeaastal ning saavutada õpilaste pädev keele- ja toimetulekuoskus 2014. aasta lõpuks.
Eelarve
Projekti kogumaksumus 17 904 eurot
Tartu linna omaosalus 0 eurot
Toetus Tartu linnale 17 904 eurot
Sildfinantseerimise vajadus
jah
Eelarve peamiste kululiikide lõikes
Maksumus kokku 17 904,00 (seitseteist tuhat üheksasada neli eurot 00 senti). Maksumus ühe osaleja kohta:
a) Valga Kutseõppekeskuse õpilane = 24*7,46=179,04 eurot (Valga KÕK õpilased kokku = 20*179,04=3580,80 eurot)
b) Tartu Kutsehariduskeskuse õpilane = 40*7,46=298,40 eurot (Tartu KHK õpilased kokku = 30*298,40=8952,00 eurot)
c) Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilane = 24*7,46=179,04 eurot (Ida-Virumaa KHK õpilased kokku = 30*179,04=5371,20 eurot)
Rahastaja
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Programm ”Keeleõppe arendamine 2011-2013”
Tegevus „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe”
Meeskond
Projekti koordinaator: Andrus Mõttus
Projektijuht ja tema kontaktandmed: Tartu KHK kutseõpetaja Ellen Aunin, Tel 5331 4393, E-post: ellen.aunin@khk.ee
Projekti meeskonnaliikmed ja nende tööülesanded: Tartu KHK kutseõpetaja Kati Toobal
, Tartu KHK projektide koordinaator Margus Pekk
, Tartu KHK projektispetsialist Veronika Kupri.
Tähtajad
Projekti esitamine: oktoober 2014
Projekti elluviimine: oktoober 2014 - detsember 2014