EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
12. juuni 2014. a. nr LVK-M-0035 |
| Puudega lapse perele sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja kord |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse §126 lg 4 alusel.
Üldosa
1. peatükk
§ 1. Üldsätted
(1) Puudega lapse perele sotsiaalteenuse osutamise kord sätestab raske või sügava puudega lapsele, tema perekonnaliikmetele ja neid toetavatele isikutele sotsiaalteenuse taotlemise, taotluse menetlemise, sotsiaalteenuste osutamise ning arendamise tingimused ja korra.
(2) Määruse eesmärk on raske või sügava puudega lapse ja tema perekonnaliikmete toimetuleku toetamine.
§ 2. Isiku omaosalus
Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna (edaspidi osakond) juhatajal on õigus kehtestada isiku omaosaluse määr sotsiaalteenuse eest tasumisel.
Sotsiaalteenused ja nende määramine
2. peatükk
§ 3. Sotsiaalteenuse määramise üldpõhimõtted
(1) Sotsiaalteenus määratakse kuni 18-aastasele isikule, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni või õppeaasta lõpuni, kellele on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud raske või sügav puue (edaspidi puudega laps).
(2) Sotsiaalteenus määratakse puudega lapsele, kelle enda ja kelle vanema, võõrasvanema või muu last kasvatava isiku, kellel on õigus saada lapse eest riiklike peretoetusi (edaspidi vanem) elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn ja kelle tegelik elukoht on Tartu linnas.
(3) Tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus ja sotsiaaltransporditeenus määratakse, kui teenuse vajadus on märgitud puudega lapse rehabilitatsiooniplaanis.
(4) Sotsiaalteenuse määramine, sealhulgas teenuse maht või sotsiaalteenuse mittemääramine otsustatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.
§ 4. Sotsiaalteenuse taotlemine
(1) Sotsiaalteenuse määramiseks esitab vanem taotluse osakonna lastekaitse spetsialistile (edaspidi lastekaitse spetsialist) aastaringselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(2) Taotlus esitatakse lastekaitse spetsialistile:
1) tugiisikuteenuse ja lapsehoiuteenuse määramiseks ajavahemikul 1.-20. detsember ja ajavahemikul 1.-20. juuni;
2) sotsiaaltransporditeenuse liiniveona määramiseks ajavahemikul 1.-20. august.
(3) Erandina võib esitada taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajast muul ajal.
(4) Taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:
1) vanema ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;
2) otsus puude raskusastme määramise kohta;
3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan;
4) eestkostjaks määramise kohtuotsus või perekonnas hooldamise leping, kui taotleja ei ole vanem või võõrasvanem.
(5) Taotluse vormi kinnitab osakonna juhataja.
(6) Kui taotleja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente või neis esineb puudusi, määrab lastekaitse spetsialist taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab lastekaitse spetsialist taotluse läbivaatamata.
§ 5. Lastekaitse spetsialisti kohustused sotsiaalteenuse määramise ettevalmistamisel
Teenuse määramiseks hindab lastekaitse spetsialist taotluse, dokumentide, vestluse ja käesolevas määruses sätestatud juhul hindamismetoodika põhjal taotleja teenuse vajadust.
§ 6. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenus on puudega lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamise teenus, mille raames määratakse lapsele tugiisik, kes abistab puudega last arendavate tegevuste läbiviimisel, vaba aja veetmisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema, vajaduse korral on puudega lapsele täiskasvanud saatjaks. Tugiisikuteenust osutatakse vastavalt lapse vajadustele lasteaias, koolis, koduses keskkonnas ja mujal.
(2) Tugiisikuteenust ei osutata lapsele erivajadustega laste koolis, lasteaias või rühmas viibimise ajal.
(3) Tugiisikuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja teistest lapsele osutatavate teenuste mahust.
(4) Tugiisikuteenuse maht on kuni 150 tundi poolaastas. Linna rahaliste vahendite olemasolul võib teenuse maht olla suurem, kui see on vajalik puudega lapse toimetuleku tagamiseks.
(5) Tugiisikuteenuse määramise kuni 150 tundi poolaastas otsustab lastekaitse spetsialist.
(6) Tugiisikuteenuse määramise üle 150 tunni poolaastas otsustab osakonna sotsiaalhoolekande komisjon (edaspidi komisjon).
§ 7. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenus on puudega lapse vanema toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamisel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse taotleja asemel puudega lapsega individuaalselt tegelev lapsehoidja kutsetunnistusega isik (edaspidi lapsehoidja).
(2) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse puudega lapse abivajadusest, vanema hõivatusest tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ja teistest lapsele osutatavate teenuste mahust.
(3) Lapsehoiuteenuse maht on kuni 150 tundi poolaastas. Linna rahaliste vahendite olemasolul võib teenuse maht olla suurem, kui see on vajalik puudega lapse toimetuleku tagamiseks.
(4) Lapsehoiuteenuse määramise kuni 150 tundi poolaastas otsustab lastekaitse spetsialist.
(5) Lapsehoiuteenuse määramise üle 150 tunni poolaastas otsustab komisjon.
§ 8. Kõrgendatud hooldusvajadusega puudega lapse lapsehoiuteenus
(1) Kõrgendatud hooldusvajadusega puudega lapse lapsehoiuteenus on ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet vajavale puudega lapsele osutatav täiendav lapsehoiuteenus.
(2) Kõrgendatud hooldusvajadusega puudega lapse lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse puudega lapse abivajadusest ja vanema toimetulekust hoolduskoormusega.
(3) Kõrgendatud hooldusvajadusega puudega lapsele lapsehoiuteenuse määramise otsustab komisjon.
§ 9. Lühiajaline hooldusteenus
(1) Lühiajaline hooldusteenus on ööpäevaringse hooldamise teenus ööpäevaringse hoolduskoormusega vanemale puudega lapse hooldamisest puhkuse võimaldamiseks. Lühiajaline hooldusteenus hõlmab toitlustamist, vajadusel sotsiaalnõustamist, rehabilitatsiooni, võimetekohast huvi- ja arendustegevust ning teisi igapäevaelu puudutavaid toiminguid.
(2) Lühiajalise hooldusteenuse määramisel arvestatakse puudega lapse abivajadust, vabade hoolduskohtade olemasolu ja võimalusel vanema soove.
(3) Lühiajalise hooldusteenuse maht on kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
(4) Lühiajalise hooldusteenuse määramise otsustab komisjon.
§ 10. Sotsiaaltransporditeenus liiniveona
(1) Sotsiaaltransporditeenus liiniveona on teenus, mis on suunatud eritransporti vajava puudega lapse sõiduks kodust haridusasutusse ja haridusasutusest koju vastavalt koostatud sõidugraafikule.
(2) Sotsiaaltransporditeenuse määramisel lähtutakse lapse puudest tingitud erivajadusest ja lastekaitse spetsialisti poolt kodukülastusel täidetud sotsiaaltransporditeenuse vajaduse hindamismetoodikast.
(3) Sotsiaaltransporditeenuse hindamismetoodika vormi kinnitab osakonna juhataja.
(4) Sotsiaaltransporditeenus määratakse õppeaastaks.
(5) Sotsiaaltransporditeenuse liiniveona määramise otsustab lastekaitse spetsialist.
§ 11. Sotsiaaltransporditeenus juhuveona
(1) Sotsiaaltransporditeenus juhuveona on teenus, mis on suunatud eritransporti vajava puudega lapse sõiduks rehabilitatsiooni- või raviasutusse, erandina sõiduks teistesse asutustesse.
(2) Sotsiaaltransporditeenuse määramisel lähtutakse lapse puudest tingitud erivajadusest ja lastekaitse spetsialisti poolt kodukülastusel täidetud sotsiaaltransporditeenuse vajaduse hindamismetoodikast.
(3) Sotsiaaltransporditeenuse hindamismetoodika vormi kinnitab osakonna juhataja.
(4) Sotsiaaltransporditeenuse juhuveona määramise otsustab komisjon.
Lõppsätted
3. peatükk
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 6. detsembri 2007 määrus nr 77 "Puuetega lastega peredele sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise kord".
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Puudega lapse perele sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja kord " juurde
Kehtiv puuetega lastega peredele sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise kord jõustus 11. detsembril 2007. Korra kehtestamise eesmärk on reguleerida riigi eraldatava raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse jääki jääva raha kasutamist puudega lastele osutatavate teenuste osutamisel ja arendamisel.
Riik eraldab kohalikule omavalitsusele raske või sügava puudega laste arvust tulenevalt raha lapsehoiuteenuse korraldamiseks. Igal aastal jääb osa eraldisest jääki, kuna kõik raske ja sügava puudega lapsed ei kasuta lapsehoiuteenust. Riigi eraldise ülejääk jäetakse eelarveaasta lõpus omavalitsuse eelarvesse puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.
Teenuste arendamise kohustus on teenuse osutajatel tulenevalt linnaga sõlmitud hanke- või muudest lepingutest. Osakond tegeleb järjepidevalt teenuste arendusega, sealhulgas aruandluse kogumise ja analüüsi, teenuse mahu piisavuse hindamise, klientide vajaduste väljaselgitamise, uute teenuste väljatöötamisega.
2013. aastal eraldati 121 000 eurot, millest jäi jääki 79 758 eurot. Prognoositav eraldis 2014. aastal on 121 000 eurot, 402 eurot ühe raske või sügava puudega lapse kohta.
Teenuseid kasutavate laste arv on teenuste ja kuude lõikes erinev. Sotsiaaltransporti kasutab ligi 50 last kuus, tugiisikuteenust kasutab ligi 40 last kuus, kõrgendatud hooldusvajadusega lapse lapsehoiuteenust vajab kuni 10 last aastas, lapsehoiuteenust prognoositavalt ligi 40 last kuus, lühiajalise hooldusteenuse tarvis on kavandatud 5 kohta, mis kevadvaheajal olid kõik kasutuses.
