Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule otsuse "Aardla tn 23e // Aardla tn 23h krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" eelnõu esitamine

Osaühing KT TRANS ja Tomar Haldus OÜ on linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale esitanud Aardla tn 23e // 23h krundi detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku eesmärgiga krunt jagada ja määrata ehitusõigus äri- ja tootmisotstarbeliste ca 700 m² suuruste hoonete püstitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu, asukohaga Raekoda, Tartu 51003, planeeringu koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus, asukohaga Raekoda, Tartu 50089. Detailplaneeringu koostaja selgub hiljem.

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsioon kahjuliku välismõjuta väike- ja äriettevõtete maa (äri- ja tootmismaa). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek näha krundi kasutamise sihtotstarvetena ette ühel moodustuval krundil 50% ärihoonete, 50% tootmishoonete ja teisel moodustuval krundil 100% ärihoonete maa. Planeeringu koostamise algatamise ettepanek on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 3 kohaselt korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 10 tuleb analüüsida, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 13 punkt 1 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust tööstuspiirkonna arendamise korral.

Võimaliku olulise keskkonnamõju selgitamiseks on lähtudes KeHJS § 6 lg 3 toodud kriteeriumitest koostatud järgmine eelhinnang:

1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
1.1 Maakasutus, looduskeskkond, kultuuriväärtused
Aardla tn 23e // 23h krunt pindalaga 11173 m² asub Ropka linnaosas. Krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve on ärimaa ja tootmismaa. Krundil paiknev olemasolev hoone on jagatud kaheks eraldiseisvaks hooneks ─ aadressil Aardla 23h asub 2-korruseline 1329,7 m² suuruse ehitisealuse pindalaga kauplus-töökoda ja Aardla 23e aadressil 4-korruseline 1685 m² suuruse ehitisealuse pindalaga büroo-laohoone.
Planeeringuala vahetus ümbruses on krundid äri- ja tootmis- ning teenindushoonetega, põhjast piirneb planeeringuala Pauluse kalmistuga, lõuna pool üle Aardla tänava paikneb Ropka linnaosa elamute maa ja idast ning läänest piirab kvartalit Võru tänav ja raudtee.
Krundil kehtib Tartu Linnavalitsuse 14. aprilli 1998. a korraldusega nr 1188 kehtestatud Aardla 23 detailplaneering, mille järgi on tootmismaa sihtotstarbega krundile kavandatud kaks planeeritavat 1-4 korruselist hoonet, krundi täiehitusprotsent on 40% (4474 m²). Kehtiva detailplaneeringu ehitusõigust ei ole Aardla tn 23e // 23h krundi osas täielikult ellu viidud.
Aardla tn 23e // 23h krundi jagamist planeering ette ei näe ja sellest soovist tulenevalt koostatakse krundile uus detailplaneering.
Planeeritav krunt asub riikliku ajaloomälestise Pauluse kalmistu kaitsevööndis. Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 9¹ tuleb detailplaneering koostada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi arvestades, kui planeeritaval alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Tartu linna muinsuskaitse komisjon on asunud seisukohale, et käesoleva detailplaneeringu koostamiseks ei ole muinsuskaitse eritingimused vajalikud. Planeeringuga kavandatav ei muuda oluliselt välja kujunenud ruumilist keskkonda ega sulge vaadeldavust.
Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, EELISe andmetel kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi.

2. Kavandatava tegevuse iseloom
Hoonestatud krunt soovitakse jagada kaheks arvestades olemasoleva hoone reaalosadeks jagamise piiri ja hooneosadele väljastatud kasutuslubasid ning määrata ehitusõigus äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete püstitamiseks. Ettepaneku kohaselt soovitakse ehitada kuni kaks 2-korruselist ca 700 m² suurust äri- ja tootmishoonet. Parkimine lahendatakse krundil, juurdepääs on määratud teeservituudiga läbi naaberkruntide.

Planeeritavale alale äri- ja tootmishoonete kavandamine ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt järgmisi võimalikke mõjusid:
− vee, pinnase, õhu saastatus;
− müra;
− vibratsioon;
− valguse levik;
− soojuse eraldumine;
− kiirguse eraldumine;
− lõhna teke;
− mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;
− piiriülene mõju.
Planeeritav tegevus ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju. Tegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, jäätmed käideldakse vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt avariiolukordade esinemise võimalust.

Kuna planeeritav ala asub Ropka tööstuse linnaosas ning ümbruskonnas on samuti äri- ja tootmismaa funktsiooniga krundid, siis planeerimise tulemusel olukord oluliselt ei muutu, st ei lisandu teadaolevalt uusi funktsioone ja tegevusi, mis võiksid oluliselt mõjutada sotsiaalset ja/või looduskeskkonda. Eeltoodust tulenevalt on linnavolikogu seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole KeHJS mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus ja planeeringule ei ole vajalik KSH algatamine.

Linnavalitsus on küsinud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet märgib, et eelhinnangu kohaselt ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus.

Linnavalitsus on seisukohal, et planeeringu koostamisele võib asuda korralduse punktis 4 toodud lähtetingimustel.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 10 lg 5, § 12 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 1 p 3, § 34 lg 1, § 35 lg 1, lg-d 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 13 p 1 Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 4 p 7 ja lg 6, § 36 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Keskkonnaameti esitatud seisukohta, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Aardla tn 23e // 23h krundi detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda krundi jagamise ja ehitusõiguse määramise võimalusi äri- ja tootmishoonete püstitamiseks.

2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt otsuse lisale "Aardla tn 23e // 23h krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem".

3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.

4. Planeering tuleb koostada arvestades järgnevaid seisukohti:
4.1. Planeeringu joonised - olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused - anda mõõtkavas M 1:500.
4.2. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt:
4.2.1. krundi kasutamise sihtotstarve - ärimaa ja tootmismaa;
4.2.2. hoonete suurim lubatud arv ja ehitusalune pindala määrata planeeringuga;
4.2.3. hoonete absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades olemasoleva Aardla tn 23h hoone kõrgust.
4.3. Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. detsembri 2012. a määrusele nr 78 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
4.4. Juurdepääsud, manööveralad ja parkimine lahendada lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2003 "Linnatänavad". Planeeringu eelne haljastuse osakaal peab säilima.
4.5. Planeeringuga käsitleda lume ladustamise võimalusi krundil.

5. Planeering kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega ja Muinsuskaitseametiga. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega.

6. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.

7. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

8. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.