Osakondade poolt esitatud info põhjal esitab linnavalitsus ülevaate linna osalemisest eraõiguslikes juriidilistes isikutes.
Linnamajanduse osakond
MTÜ Tartumaa Jäätmearendus
MTÜ Tartumaa Jäätmearendus asutati 2009. aastal Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme valla poolt kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusega seotud ülesannete lahendamiseks. MTÜ tegevuse ülesandeks on algatada ja läbi viia projekte jäätmekäitluse efektiivseks ja keskkonnasäästlikuks korraldamiseks, sealhulgas jäätmete laialdasemaks taaskasutuseks tingimuste loomiseks. Üheks oluliseks ülesandeks on taotleda toetusi eelnimetatud projektide elluviimiseks nii riiklikest kui Euroopa Liidu toetusmeetmetest
MTÜ eestvedamisel on ellu viidud kaks projekti:
1. Tartu piirkonna jäätmejaama rajamine. 2011. aastal valmis jäätmejaam aadressiga Turu tn 49, mis toimib tõrgeteta. Jäätmejaamas võetakse piirkonna elanikelt vastu erinevat liiki jäätmeid, sh suuremõõtmelisi jäätmeid, elektroonikaromusid, ohtlikke jäätmeid, klaasijäätmeid, paberi- ja kartongjäätmeid, pakendijäätmeid, aiajäätmeid jms.
2. 2013. aastal viidi lõpule Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatud meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ projekt „Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamine“. Projekti raames rajati:
- ümberlaadimisjaam, mis sisaldab jäätmete sorteerimis- ja vahelaohoonet, jäätmete ümberlaadimisjaama hoonet ja seadmeid ning kõvakattega platse nende hoonete teenindamiseks;
- biojäätmete käitluskeskus aunkomposteerimise seadmetega, mis tagab kontrollitava, kaetud ja aeroobse komposteerumise protsessi.
Projekti tulemusena muutuvad toimingud keskuses oluliselt keskkonnasõbralikumaks: 1) jäätmete vaheladustamine ja ümberlaadimine toimub hoonetes, millega välditakse lendprahi teke, sademetest tulenev nõrgvee teke ning lindude juurdepääs jäätmetele. 2) biojäätmete käitlemine on efektiivne ning vähesema keskkonnamõjuga (kaetud ja kontrollitav tehnoloogia.
OÜ Polli Prügila
Polli Prügila OÜ on asutatud eesmärgiga rajada Lõuna-Eesti vajadusi arvestav kaasaegsetele nõuetele vastav jäätmekäitluskeskus koos ladestusalaga (prügila) ja muud jäätmekäitluskohad ning neid opereerida. Polli Prügila OÜ soovis taotleda prügila rajamiseks toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, toetuse saamise eeltingimuseks oli omavalitsuste osalus selles osaühingus.
Polli Prügila OÜ osanikud on MTÜ Lõuna Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus,
Tartu linn, Viljandi linn, Valga linn ja Karksi vald.
Polli Prügila OÜ on viimastel aastatel olnud kahjumis. Kuna Keskkonnainvesteeringute Keskus ei andnud Polli Prügila OÜle toetust, ei olnud võimalik alustada intensiivselt jäätmete kogumissüsteemi arendust. Võrreldes rahastamistaotluse esitamise aegsete oludega on käesoleval ajal olukord jäätmemajanduses oluliselt muutunud ning Tartu linnal puudub otsene vajadus Polli ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamiseks.
Eelnimetatud asjaolusid arvestades on Tartu linn otsustanud lõpetada osaluse Polli Prügila OÜs (alus: Tartu Linnavalikogu 21. veebruari 2014. a otsus nr 53). Varem on osaluse lõpetamise otsused on teinud Valga Linnavolikogu ja Viljandi Linnavolikogu. Karksi vald ei ole avaldanud soovi Tartu linna osa omandada, Mittetulundusühing Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus on nõus ostma Tartu linna osa 1 euro eest.
AS Tartu Veevärk
AS Tartu Veevärk on 100 % Tartu Linnavalitsuse omandis olev ettevõte ning ainuke vee-ettevõte Tartu linnas. AS Tartu Veevärk on kantud äriregistrisse 18.04.1997.a registrikoodiga 24006243 ja asukohaga Tähe 118, Tartu.
Ettevõtte põhitegevus on vee tootmine, puhastamine ja tarbijate veega varustamine ning reovee ja sademevee ärajuhtimine ja puhastamine.
AS Tartu Veevärk on Tartu Linnavolikogu 10.05.2001.a otsusega nr 339 määratud vee-ettevõtjaks Tartu linnas. Lisaks eeltoodule osutab ettevõte ühisvärgi ja kanalisatsiooniteenust mitmes Tartu linnaga piirnevas lähivallas, mis on liidetud Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.
Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2014. aasta tegevuskavas on ette nähtud 5 juunil k.a. ülevaate esitamine ASi Tartu Veevärk tegevusest ja 2013.a. majandusaasta aruandest ning arengukava täitmisest 2013. aastal.
Ettevõtluse osakond
Osakonna tihedam koostöö toimub eelkõige SA Tartu Teaduspark ja Tartu Loomemajanduskeskusega. Mõlemad saavad ka linna eelarvest toetust. Loomemajanduskeskus tegevustoetust ja Teaduspark investeeringute toetust.
Ettevõtluse arendamise seisukohalt on mõlemad sihtasutused väga vajalikud ja arengulised ülesanded fikseeritud ka ettevõtluslinna arengukavas. Ettevõtluse osakond monitoorib arenguliste eesmärkide täitmist igal aastal.
Mõlemad sihtasutused on aktiivselt haaratud erinevatesse ühistegevustesse. Võtavad osa ettevõtluse osakonna poolt korraldatavatest ümarlaudadest, võtavad aktiivselt osa ettevõtluse nädala korraldamisest.
Ettevõtluse osakonna arendustöötajad osalevad inkubatsiooniettevõtete äriplaanide kaitsmisel ning samuti erinevate rahvusvaheliste projektide tegevuste täideviimisel.
Linnavarade osakond
SA Tartu Eluasemefond
Tartu Eluasemefond asutati 1992. aastal eesmärgiga laenude kaudu võimaldada elamistingimuste parandamist Tartu linnas. Sihtasutusena tegutseb eluasemefond alates 1997. aastast.
Täna täidetakse põhikirjalisi eesmärke alljärgnevate toodete pakkumise kaudu:
1) eluasemefondi nõukogu poolt kinnitatud sihtgruppidele laen eluaseme ostmiseks, ehitamiseks ning renoveerimiseks/rekonstrueerimiseks. Laenu väljastatakse alates 1992. aastast;
2) õigusjärgsele omanikule tagastatud maja üürnikele eluaseme ostmiseks laen, ostmise toetus ning teise eluruumi ümberasumiseks kolimistoetus. Väljastatakse Tartu Linnavolikogu määruse alusel alates 1997. aastast;
3) kinnistu omanikele laen ühisveevärgi ja/võ –kanalisatsiooniga liitumiseks. Väljastatakse alates 2001. aastast Tartu Linnavolikogu määruse alusel;
4) renoveerimislaen 3-16 korteriga korterelamutele. Väljastatakse eluasemefondi nõukogu kinnitatud korra alusel alates 2012. a.
Lisaks on Tartu Eluasemefond tegevusaja jooksul täitnud teisi alljärgnevaid ülesandeid:
1) Tartu linna omandis olevate lammutamisele kuuluvate eluruumide elanikele eluaseme ostmiseks laenu ja teise eluruumi ümberasumiseks kolimistoetuse pakkumine, Tartu Linnavolikogu määruse alusel ajavahemikus 2001-2008;
2) koostöös SA Kredex ühistute rekonstrueerimistoetuse ja tehnilise ülevaatuse toetuse taotluste menetlemine perioodil 2003-2006;
3) koostöös Eesti Migratsioonifondiga väljarändetoetuste väljastamine ajavahemikus 1993-1998.
Tartu Eluasemefondi tegevus on võimaldanud elamistingimusi parandada sotsiaalselt vähekindlustatud gruppidel ning see on aitanud kaasa laiapõhjalisemale – rohkem sotsiaalseid gruppe hõlmavale elamumajanduse arengule Tartu linnas.
Tartu linna eelarvest on vahendeid taotletud peamiselt tagastatud eluruumide elanikele laenude ja toetuste andmiseks ning laenude kustutamiseks. 2013-2014 ei ole Tartu Eluasemefond eelarvest vahendeid taotlenud. Tegevuskulud kaetakse laenude intressituludest ja muudest tuludest (teenustasud jms).
Ajavahemikus 1992-2013 on väljastatud 2949 laenu ja 882 toetust. Laenuportfelli maht 31.12.2013 seisuga ca 2,04 miljonit eurot, laenu kustutamise kohustusi tulevikus ca 121 tuhat eurot. Käibevahendeid 76 tuhat eurot.
Tervishoiuoskond
Tervishoiuosakond ei ole esindatud linna osalusega raviasutuste nõukogudes, mistõttu ei oma osakond ülevaadet asutuste kohta. SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja OÜ Tartu Linna Polikliinik on linn esindatud sihtasutuse nõukogus (volikogu esindajad). SA Tartu Kiirabi linna esindajat nõukogus ei ole.
Sotsiaalabi osakond
Vaimse Tervise Hooldekeskus SA
Sihtasutuse põhitegevuseks 2013. a oli psüühiliste erivajadustega inimeste elukvaliteedi parandamine.
SA tegevust kavandab ja korraldab Tartu Linnavalitsuse poolt määratud nõukogu. SA juhatuse liige Indrek Sooniste. 2012. a majandusaasta aruannet auditeeris FIE Inga Kuusik. SA osutab eakatele ööpäevaringset hooldamist Nõlvaku Hooldekeskuses aadressil Nõlvaku 12, päevahoidu Annelinna Päevahoolduskeskuses aadressil Kaunase pst 22, koduhooldust ja koduõendust eaka kodus. Tööealistele osutab SA rehabilitatsiooni, igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise, toitlustamise, pesupesemise ja sauna teenust aadressil Staadioni 52 , isiku elukohas osutatakse toetatud elamise teenust.
Tartu Perekodu Käopesa SA
SA Tartu Perekodu Käopesa eesmärgiks on vanemliku hoolitsuseta jäänud laste heaolu ja turvatunde tagamine peresüsteemses asenduskodus, lähtudes iga lapse seaduslikest huvidest ja õiguste kaitsmisest. Asenduskoduteenus on sotsiaalteenus, mille nõuded ja sisu on kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses § 151 kuni § 1510.
Tartu maavanema 28.06.2013 korraldusega nr 1/1- 390 otsustati lõpetada Väikelastekodu Käopesa (registrikood 70003081) tegevus alates 30.09.2013. a ning anda asenduskodu teenuse osutamise funktsioon alates 01.10.2013 üle Tartu linnale. Tartu Linnavolikogu 14.06.2013 otsusega nr 486 asutati selleks SA Tartu Perekodu Käopesa.
SA Tartu Perekodu Käopesa tegevust juhib nõukogu. Nõukogu esimees on Triin Anette Kaasik ja nõukogu liikmed 2013. aastal olid: Margot Fjuk, Maie Erin, Aime Koger ja Merike Kaunissaare. Tartu linn andis oma eelarvest 2013. aastal 7236 eurot, sihtasutuse juhataja ja raamatupidaja kahe kuu töötasuks koos maksukuluga. Nõukogu liikmetele tasu ei makstud.
Perioodil 01.09.-30.09.2013 tegutsesid Väikelastekodu Käopesa ja sihtasutus paralleelselt ning koostöös planeeriti tegevusi seoses asutuse tegevuse lõpetamisega ja asenduskodu teenuse osutamise funktsiooni ning asutuse vara sihtasutusele üleandmisega. Sihtasutus võttis alates 01.10.2013 üle kõik Väikelastekodu Käopesa varad.
Asutuse igapäevatöö on asenduskoduteenuse pakkumine ning lastega seotud probleemide lahendamiseks korraldati koostööd erinevate asutustega. Aasta lõpuga viibis asutuses teenusel kokku 54 last. Riiklikul hoolekandel viibis 49 last: 27 poissi ja 22 tüdrukut, 5 lapse asenduskoduteenuse finantseerijaks oli Tartu linn. 54 teenusel viibivast lapsest 41 on raske või sügava puudega lapsed.
Asenduskoduteenuse pearaha kehtestatakse iga aasta Vabariigi Valitsuse määrusega ja 2013. aastal maksis riik või linn iga puudega ja alla 3-aastase lapse eest 1023 eurot ja 3- ja vanema lapse eest 640 eurot ühes kalendrikuus. Pearaha eest peab katma asutuse tööjõukulud, kommunaalkulud ja lapse ülalpidamiskulud (toit, meditsiin, hügieen, õppevahendid, koolitus, riided, huvitegevus).
Probleemidena näen täna asutuse pere- ja hoolduskasvatajate madalat palgataset, mis on takistuseks kvalifitseeritud personali leidmiseks ja hoidmiseks. Samuti on peremajade ülalpidamiskulud osutunud planeeritust suuremaks. Riigi ja omavalitsuse nõudlus ja seaduse kirjeldus soosib täna selgelt peresüsteemsest asenduskoduteenust, kuid asenduskodu pearaha maksmise süsteem on koostatud institutsionaalse asenduskoduteenuse ülalpidamise kulusid silmas pidades. Lähtuvalt seaduse nõuetest ja laste huvidest on täna asenduskoduteenuse osutamine ilma sponsorluseta keeruline ülesanne.
Haridusosakond
Koostööd haridusvaldkonnas on linna osalusega asutustega mitmesugust, aga see koostöö toimub tavaliselt otse koolidega või on nende asutuste tegevus suunatud otse õpilastele. Linna HO tasandil seda üldjuhul ei vahendata.
Sel aastal muutus koostöö formaat Loodushariduskeskusega - linn tellib nüüd loodushariduslikku aktiivõpet linna koolidele läbi riigihanke. Paljude asutuste või organisatsioonidega tehakse koostööd läbi õppekava toetavate projektide konkursi.
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Keskkonnahariduskeskus pakub otse koolidele mitmeid loodusharidusega seotud programme.
Koos Tartu Ülikooliga võitis Tartu keskkonnahariduskeskus kõigile vanuseastmetele mõeldud loodusainete aktiivõppe programmide riigihanke Tartu üldhariduskoolide õpilastele (periood 01.01.2014 - 31.08.2015, kogumaksumus 24 185 eurot).
SA Teaduskeskuse AHHAA
AHHAA pakub mitmekesist valikut loodusteadustega seotud projektidest ja programmidest.
AHHAA osaleb aktiivselt Tartu „Teadlaste öö“ programmis ja korraldab suviseid teaduslaagreid õpilastele. Spetsiifilist Tartu koolidele või õpilastele suunatud tegevust teaduskeskusel ei ole.
AHHAA on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskusele (ärikorraldus, sekretäri-eriala, rekreatsioon), Tartu üldhariduskoolidest teeb süstemaatilisemat koostööd teaduskeskusega Tamme Gümnaasium.
Rahandusosakond
OÜ Anne Saun
Põhikirjaline eesmärk: OÜ Anne Saun põhitegevuseks on saunateenuste osutamine ja saunateenustega kaasnevate kaupade müük.
Lepingu alusel toetab linn laste, õpilaste, pensionäride ja vähekindlustatud linnakodanike saunapiletite hinnavahe katmist ning neile mõne tasuta ja soodushindadega saunapäeva korraldamist (RO kaudu) ning investeerimist saunaruumide rekonstrueerimiseks (LVO kaudu).
AS Tartu Turg
Põhitegevusaladeks on turukaubanduse organiseerimine, tasuliste turuteenuste osutamine ning ruumide rentimine. Eelarvest ei toetata. Nõukogus volikogu liikmed.
Linnavarade osakond
Tartu Elamuhalduse AS
Tartu Elamuhalduse AS asutati 2001a Tartu Eluruumide haldamise Asutuse baasil ja ettevõte hakkas AS-ina tegutsema alates 2002.a. Ettevõte loodi Tartu linnale kuuluvate elamute ja eluruumide haldamiseks ning elamureformi sujuvamaks läbiviimiseks Tartu linnas sooviga, et kortermajad saaksid isemajandamisele ( korteriühistutele) üle minna. Mõne aja möödudes aga selgus, et kõik korterelamud ei soovigi minna isemajandamisele ega soovigi moodustada korteriühistut. Mistõttu paljud korterelamud jäid ettevõtte hallata/hooldada, milledele lisandusid veel Tartu linna omanduses olevad sotsiaalmajad, üksikud korterid kortermajades jm. pinnad. Tartu linna elamuid ja eluruume haldas lepingu alusel ettevõte aastatel 2002-2012.a., seega kümme aastat. Käesolevaks ajaks on ettevõtte hooldada (läbi riigihanke) Tartu linna ahiküttega sotsiaalmajad ja ahiküttega üksikud korterid erinevates kortermajades ning Tartu linna kaks avalikku wc-d.
Ettevõte pakub hetkel järgmisi teenuseid:
- elamute haldamine ja hooldamine (sisaldab kõiki elamute juures vajaminevate tööde ja tegevuste korraldamist, korteriomanike üldkoosolekute läbiviimist jms.)
- avariivalveteenus
- juriidiline teenus (konsultatsioon, võlgade menetlemine, kohtutes esindamine jne.)
- raamatupidamisteenus
- teeme väiksemaid ehitus- ja remonditöid
- mehhaaniline lumetõrje, lumetõrje katustelt jm.
- korstnapühkimisteenused
- haljastustööd
- sise- ja väliskoristus
- mitmed erinevad teenused, nagu kanalisatsiooniummistuste likvideerimine, külmunud torude lahtisulatamine jms.
