Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2014. a I lisaeelarve" eelnõu esitamine

TARTU LINNAVALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS
Tartu	27. märts 2014. a. nr LV-IP-0117
Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2014. a I lisaeelarve" eelnõu esitamine

KUULATI:	ettekannet
OTSUSTATI:	1. Kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2014. a I lisaeelarve" eelnõu; 2. Ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Kajar Lember.

Juhataja:
	Protokollija

Lisa Tartu Linnavalitsuse Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0117 juurde

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 3 alusel.

§ 1. Tartu linna 2014. aasta I lisaeelarve kogumaht on 4 033 803 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-4.

Lisa 1.pdfLisa 2.pdfLisa 3.pdfLisa 4.pdf



---

Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2014. a I lisaeelarve" eelnõu esitamine " juurde

Linna I lisaeelarve mahuks on kavandatud 4 033 803 eurot, millest on linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel avatud kasutamiseks
625 099 eurot, täiendavalt avatakse 3 408 704 eurot, millest linnavalitsuse osakondade ja asutuste 2013. a majandustegevusest laekunud vahendite aasta alguse jääk 699 964 eurot.

KOFS §26 lg 4 punktid 3 ja 4 sätestavad, et lisaeelarvet ei pea koostama, kui sissetulekud suurenevad ja/või vähenevad ja samas mahus ka kulud suurenevad ja/või vähenevad. Sama § lg 6 sätestab, et linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist. Selle alla kuuluvad aasta alguse jääkide avamised lepinguliste kohustuste täitmiseks uude aastasse ületulnud projektide ja investeerimisobjektide teostamisel.
Eelarve muutmised on vormistatud alljärgnevate linnavalitsuse korraldustega:

http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2014011400056

2. Tartu LV 21.01. 2014 korraldus nr 87 Tartu linna 2014. a eelarve muutmine

http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2014012100087

3. Tartu LV 28.01.2014 korraldus nr 113 Tartu linna 2014. a eelarve muutmine

http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2014012800113

4. Tartu LV 11.02.2014 korraldus nr 166 Tartu linna 2014. a eelarve muutmine

http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2014021100166

5. Tartu LV 18.02.2014 korraldus nr 194 Tartu linna 2014. a eelarve muutmine

http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2014021800194

6. Tartu LV 11.03.2014 korraldus nr 259 Tartu linna 2014. a eelarve muutmine
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2014031100259

7. Tartu LV 25.03.2014 korraldus nr 298 Tartu linna2014.a eelarve muutmine
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2014032500298

8. Tartu LV 01.04.2014 korraldus nr 320 Tartu linna 2014. a eelarve muutmine

http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVK2014040100320

TULUD (vt määruse lisa 1 ja 2)
Põhitegevuse tulud kasvavad 176 966 eurot, sh:
400 000 eurot maksutulud. Üksikisiku tulumaksu on laekunud I kvartaliga kinnitatud eelarvest, 55 300 000 eurost, 26,1%. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kasv 10,4%. Sarnaselt eelmise aastaga veab kasvu palkade tõus, hõive on eelmise aasta esimeste kuudega võrreldes veidi kahanenud. Kui eelmisel aastal panustas kasvu eelkõige erasektor, siis käesoleva aasta esimestel kuudel on tulu rohkem deklareerinud avalik sektor.
90 000 eurot kaupade ja teenuste müük. Täiendav renditulu on kavandatud lähtuvalt Tartu linna ja OÜ Tartu Veekeskuse vahel sõlmitud äriruumi rendilepingu punktist 3.1.3., mille alusel poolte vahel peetud läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et rendi suuruseks 2014. aastal on 90 000 eurot, millele lisandub käibemaks ja mis tasutakse võrdsetes osades 9 kuu jooksul.
-313 034 eurot saadavad toetused, sh:
563 037 eurot saadavad sihtotstarbelised toetused (avatud kasutamiseks linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 alusel) sh:
15 852 eurot majanduse valdkonnale, sh:
10 887 eurot linnakantseleile projekti UPSIDE kuldeks,
4 965 eurot linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale aadressandmete korrastamiseks;
1 534 eurot elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonnale matusetoetusena;
3 750 eurot tervishoiu valdkonnale tervistedendava projekti "Kodu- ja vabaaja vigastuste vältimine Tartu linnas" kuludeks;
11 656 eurot vabaaja ja kultuuri valdkonnale, sh:
1 652 eurot Lille Majale Noorte Improfestivali korraldamiseks ja tööpraktika juhendamiseks,
- 1 363 eurot raamatukogu teavikute soetuseks (-1501 eurot) ja tööpraktika juhendamiseks (138 eurot),
9 771 eurot Tiigi Seltsimaja erinevate projektide rahastamiseks, sh 6300 eurot Tartu Laulupidu, 3150 eurot Tartu rahvusvähemuste festival, 196 eurot rahvarõiva- ja villapäevad, 125 eurot jõululinn Tartu 2013,
1 596 eurot muuseumide erinevate projektide rahastamiseks, sh 1000 eurot näitus "Kunst, arhitektuur, vabamüürlus....", 237 eurot perevihik, 200 eurot kirjanike muuseumide ühisnäitus J. Liivist, 159 eurot tööpraktika juhendamine;
526 450 eurot hariduse valdkonnale, sh:
343 282 eurot kutsehariduskeskusele kutseõppe korraldamiseks,
130 362 eurot vanglaõppe korraldamiseks (Kroonuaia Kool ja Täiskasvanute Gümnaasium),
35 748 eurot koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolituseks,
11 748 eurot keelehooldekuludeks avalike suhete osakonnale;
5 310 eurot õpilaste ainealaste olümpiaadide, võistluste ja õpilasürituste korraldamiseks ning õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevuse kuludeks haridusosakonnale,
3 795 eurot sotsiaalse kaitse valdkonnale asutusele Varjupaik tööharjutusprojekti kuludeks;
-876 071 eurot saadavad mittesihtotstarbelised toetused, sh:
-1 425 726 eurot on vähendatud riigi toetusfondist saadavaid toetusi linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja Vabariigi Valitsuse 17.03.2014. a määruse nr 39 alusel, sh:
-1 592 727 eurot hariduskulud,
-117 680 eurot puuetega laste hooldajatoetus ja vajaduspõhine peretoetus;
284 681 eurot toimetulekutoetus;
549 655 eurot kuulub avamisele, sh:
588 201 eurot riigi tasandusfondist saadav toetus on vastavalt Vabariigi Valitsuse eelnimetatud määrusele linna eelarvesse kinnitatust (4 416 624 eurot) suurem;
-38 546 eurot riigi toetusfondist saadav haridusasutuste investeerimistoetus on esialgses eelarves kavandatust (268 801 eurot) väiksem.

Investeerimistegevuse tulud kasvavad 407 506 eurot, sh:
-290 000 eurot põhivara müük. Eelarvesse kavandatud maa müük 560 000 eurot ei ole arvestades investorite vähest huvi ja hetke majanduskeskkonda realiseeritav;
697 506 eurot põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, sh;
165 000 eurot on avatud linnavalitsuse korraldusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 alusel Linnavarade osakonnale Loodusmaja sisustamiseks;
532 506 eurot kuulub avamisele, sh:
432 506 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.03.2014. a korraldusele nr 82 teede hoiuks eraldatud vahendeid. Linna esialgses eelarves 1 040 000 eurot, saadav toetus 1 472 506 eurot;
100 000 eurot Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala eelarvesse on kinnitatud toetus Tartu linna kergliiklusteede rajamiseks. Leping on sõlmimisel.
Likviidseid varasid suunatakse kulude katteks kokku 3 449 331 eurot, sh:
1 322 788 eurot on avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks ja investeerimiskulude tegemiseks, sh:
827 eurot üldiste valitsussektori teenuste valdkonnas, sh 500 eurot kultuuriosakonnale ja 327 eurot sotsiaalabi osakonnale;
15 514 eurot majanduse valdkonnas, sh linnakantseleile 8514 eurot, ettevõtluse osakonnale 5402 eurot ja linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale 1598 eurot;
17 648 eurot vabaaeg ja kultuuri valdkonnas, sh:
3 870 eurot linnavarade osakonnale investeerimiseks Loodusmaja sisustamisel,
4 666 eurot Lille Majale,
3 828 eurot Anne Noortekeskusele,
2 518 eurot kultuuriosakonnale,
767 eurot Raamatukogule,
721 eurot Linnamuuseumile,
640 eurot Mänguasjamuuseumile,
350 eurot I Muusikakoolile,
283 eurot Tiigi Seltsimajale,
5 eurot Lastekunstikoolile;
1 066 096 eurot hariduse valdkonnas, sh:
783 168 eurot Kutsehariduskeskusele kutseõppe korraldamiseks ja sellega seotud projektide rahastamiseks sh 191 664 eurot investeerimiseks. Avatud aasta alguse jäägist laekus 199 007 eurot 20. detsembril 2013. a koolitoidu toetuseks 2013/2014 õppeaasta II poolaastaks.
111 403 eurot linnavarade osakonnale investeeringuteks, sh 42 443 eurot Veeriku Kooli, 28 071 eurot Kunstigümnaasiumi, 28 696 eurot LA Meelespea ja 12 193 eurot LA Kelluke 2013. a alustatud remondi lõpetamiseks;
171 525 eurot haridusosakonnale ja tema hallatavatele asutustele järgmiste tegevusalade lõikes:
6 634 eurot lasteaedadele,
34 004 eurot põhihariduse otsekuludeks,
8 452 eurot üldkeskhariduse otsekuludeks,
101 957 eurot põhi- ja üldkeskhariduse kaudseteks kuludeks,
1 326 eurot täiskasvanute gümnaasiumi kaudseteks kuludeks,
800 eurot õpilaskodule (Maarja Kool),
18 352 eurot hariduse abiteenusteks (Hariduse Tugiteenuste Keskus);
222 703 eurot sotsiaalse kaitse valdkonnas, sh:
215 975 eurot sotsiaalabi osakonnale, sh:
106 238 eurot vajaduspõhiseks peretoetuseks,
79 758 eurot riikliku hoideteenuse korraldamiseks puuetega lastele,
25 762 eurot toimetulekutoetuse maksmiseks,
4 217 eurot puuetega laste hooldajatoetuseks;
6 728 eurot erinevate projektide rahastamiseks, sh:
4 464 eurot Laste Turvakodule,
1 171 eurot Varjupaigale,
1 093 eurot Hooldekodule.
2 126 543 eurot kuulub avamisele, millest linnakassa jääk 1 426 579 eurot ja struktuuriüksuste ja nende hallatavate asutuste majandustegevusest saadud vahendite jääk 699 964 eurot.
Linnakassa jäägi kujunemine on esitatud järgnevas tabelis:
eurodes


Majandamistegevusest 2013. aastal saadud vahendite aasta alguse jääk 699 964 eurot on avamiseks järgmiste struktuuriüksuste lõikes:

KULUD (vt määruse lisa 1, 3 ja 4)
Põhitegevuse kulud (Lisa 3) kasvavad 1 689 188 eurot.
Lisatud tabel seletuse lisa.xls annab ülevaate lisaeelarve kujunemisest - lisaeelarve kogumahust on avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 6 alusel 9% e 153 162 eurot. Avatakse täiendavalt finantseerimiseelarve aasta alguse kasutamata jäägi, täiendavalt riigi tasandusfondist saadava toetuse, üksikisiku tulumaksu ja renditulude suurendamise arvel 941 961 eurot ja osakondade ning nende hallatavate asutuste majandustegevusest saadud vahendite aasta alguseks kasutamata vahendite arvel 585 065 eurot.

44 320 eurot üldised valitsussektori teenused, sh:
46 896 eurot kuulub avamisele, sh:
16 310 eurot volikogu põhimääruskomisjoni ja kaasava eelarve komisjoni kuludeks,
30 562 eurot linnamajanduse osakonnale 1. märtsist k a rakendatud kahe peaspetsialisti personalikuludeks,
24 eurot haridusosakonna majandamiseelarve jääk suunatakse koolituskuludeks;
-2 576 eurot vähendatud eelarvet linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel, sh:
-3 076 eurot Sotsiaalabi osakonna eelarves vähendati seoses riigipoolse toetuse vähenemisega vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamiskulusid;
500 eurot avati kultuuriosakonna projekti "Youth Democracy - learning and doing! Volume II" lähetuskuludeks;
243 034 eurot majandus, sh:
211 668 eurot kuulub avamisele, sh:
1 105 eurot linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna majandamiseelarve jäägi avamine maade erastamisega seotud toiminguteks,
200 000 eurot linnamajanduse osakonnale asfaltkattega tänavate jooksevremondi eelarve (esialgne eelarve 605 000 eurot) täiendamiseks,
9 000 eurot arhitektuuri- ja ehitusosakonnale ideekonkursi "Annelinna avalik- ja aktiivsusruum" võidutööde premeerimiseks ja ehitiste ekspertiisiks,
1 563 eurot ettevõtluse osakonna poolt ettevõtjatele korraldatud kursustest osavõtutasuna laekunud majandamiseelarve aasta alguse jäägi suunamine koolituste korraldamisega seotud kuludeks;
31 366 eurot avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide teostamiseks saadud vahendite (sh eelmisel aastal saadud) arvel, sh:
19 401 eurot linnakantseleile (projekt UPSIDE),
6 563 eurot linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale aadressandmete korrastamiseks,
5 402 eurot ettevõtluse osakonnale (restoranide koostööprojekt);
-27 280 eurot keskkonnakaitsekulude vähendamine (linnamajandusosakonna eelarves), sh:
-22 000 eurot linnapuhastuse talihoolduse kokkuhoid,
-8 280 eurot vähendatakse olmejäätmeveo ja elanikkonna teavitamise kulusid, et avada investeerimiseelarves infosüsteemi EVALD tarkvara soetamiseks,
3 000 eurot Anne kanali äärde rajatavate tualettide hoolduskuludeks;
1 534 eurot elamu- ja kommunaalmajanduse kuludes on avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 alusel omasteta isikute matusekuludeks;
3 750 eurot tervishoiu kuludes on avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 alusel tervistedendava projekti teostamiseks;
237 630 eurot vabaaja ja kultuuri kuludeks, sh:
212 196 eurot kuulub avamisele, sh:
14 528 eurot laste muusika- ja kunstikoolide majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine personalikuludeks, pillide ja õppevahendite soetuseks, ürituste korraldamiseks, sh:
12 402 eurot I Muusikakoolile,
2 017 eurot Lastekunstikoolile,
109 eurot II Muusikakoolile;
15 090 eurot laste huvialamajade ja keskuste eelarves, millest:
6 132 eurot avatud noortekeskustele (Tähe noorteklubi ja MTÜ Spordiklubi AK Rahinge) lisatoetuseks,
8 958 eurot linna huvialamajade majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine põhiliselt ruumide majandamiskuludeks ja ürituste korraldamiseks, sh:
5 757 eurot Anne Noortekeskusele,
3 201 eurot Lille Majale;
30 000 eurot noorsootöö ja spordiprojektide eelarvesse kavandatud Rally Estonia Euroopa meistrisarja etapi "Tartu Rally 2014" toetuse täiendamiseks (eelarvesse kinnitatud 30 000 eurot, linnalt taotletud 90 000 eurot),
5 422 tuh eurot linna raamatukogu majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine personalikuludeks ja teavikute soetamiseks,
215 eurot Tiigi Seltsimaja majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine ruumide ülalpidamiseks ja ürituste korraldamiseks,
24 159 eurot muuseumide majandamiseelarve aasta alguse jääkide avamine põhiliselt personalikuludeks, ruumide ülalpidamiseks ja ürituste korraldamiseks, sh:
17 492 eurot Mänguasjamuuseumile põhiliselt asutuse 20. juubeliga seotud ürituste korraldamiseks,
6 667 eurot Linnamuuseumile;
6 070 eurot muinsuskaitsealaste õiendite ja registrite koostamiseks arhitektuuri- ja ehituse osakonnale. Esialgses eelarves on uuringuteks 8700 eurot;
75 000 eurot kultuuriürituste eelarvesse filmi "Supilinna salaselts" tootmise toetuseks ja filmifondi loomiseks. Arvestades filmi tootmise eelarvet (1,33 miljonit eurot) on kaalutud linnavalitsuse poolset toetamist kuni 150 000 euro ulatuses. Filmiprojekti arendamiseks on “Supilinna salaselts” saanud toetust ka Eesti Kultuurkapitalilt ja Eesti Filmi Instituudilt;
41 712 eurot Sihtasutusele Teater Vanemuine toetuse täiendamine 2013. aastal kasutamata toetuse ulatuses. Esialgse eelarve maht 92 033 eurot.
25 434 eurot on avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks ja sponsorite sihtannetuste realiseerimiseks ning tööpraktika korraldamiseks, sh:
355 eurot laste muusika- ja kunstikoolidele,
10 146 eurot laste huvialamajadele ja -keskustele,
-596 eurot raamatukogule - Kultuuriministeerium eraldas teavikute soetamiseks kavandatust vähem vahendeid,
10 054 eurot Tiigi Seltsimajale,
2 957 eurot muuseumidele,
2 518 eurot muu vabaaja ja kultuuri kuludeks - projekti "Youth Democracy - learning and doing! Volume II" raames ürituste korraldamiseks;
704 483 eurot haridusele, sh:
1 007 731 eurot kuulub avamisele, sh:
285 076 eurot lasteaedadele, sh:
95 000 eurot Kesklinna Lastekeskuse üürikulu rendipinnal Eerika tee 1,
40 000 eurot lasteaedade õpetajate palgafondi reserviks kindlustamaks katte atesteerimistega kaasnevale palgatõusule,
8 700 eurot esialgsesse eelarvesse kavandati kõrgelt kvalifitseeritud vanempedagoogide ja pedagoog-metoodikute palgatõusuks 5%. Lisavahendid kindlustavad neile teistega võrdse palgatõusu protsendi;
5 735 eurot õppekava toetavate projektide ja ülelinnaliste ainesektsioonide töö toetamiseks;
135 341 eurot lasteaedade majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine, sh toitlustamiseks 129 835 eurot. Ülejäänud vahendid suunatakse koolitusele, ruumide ülalpidamisele, inventari hooldusele ja meditsiinikuludeks;
582 779 eurot põhi- ja üldkeskharidust andvatele koolidele, millest
179 702 eurot koolide juhtide riigi poolt antava palgafondi (956 598 eurot) täiendamiseks,
150 000 eurot tugispetsialistide palgafondiks - riigi toetusfond on ette nähtud vaid pedagoogide töö tasustamiseks,
13 164 eurot Miina Härma Gümnaasiumi IB õppe koordinaatori töötasu maksti varem riigi toetusfondi vahenditest. Lepingu järgi kuulub tasumisele linna eelarvest.
12 164 eurot sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide palk on seotud õpetajate palgaga. Täiendavad vahendid kindlustavad spetsialistidele kuutöötasu alammäära 800 eurot,
227 749 eurot koolide majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine, sh hoonete ja ruumide ülalpidamiseks 92 977 eurot, personalikuludeks 41 152 eurot, ürituste korraldamiseks 25 679 eurot ja inventari soetamiseks 23 007 eurot. Ülejäänud 44 934 eurot suunatakse administreerimiseks, koolituseks, lähetuseks, infotehnoloogiale ja õppevahenditele.
117 494 eurot kutseõppe kaudseteks kuludeks majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine, sh 59 445 eurot hoonete ja ruumide ülalpidamiseks, 20 201 eurot õppevahendite soetamiseks ja koolituste korraldamiseks, 15 470 eurot inventari hoolduseks ja soetuseks. Ülejäänud 22 378 eurot jaotuvad personali-, masinate ja seadmete ülalpidamise, tootmis- ja vabaaja ürituste korraldamise kulude vahel;
16 769 eurot Kutsehariduskeskuses taseme alusel mittemääratletava hariduse majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine õppevahendite soetuseks ja koolituseks,
100 eurot Kutsehariduskeskuses koolitoidu majandamiseelarve aasta alguse jääkide suunamine materjali tootmiseks,
-12 716 eurot Kutsehariduskeskuse õpilaskodu 2013. a majandamiseelarve täitmisel tekkis ülekulu kütte- ja elektrikuludes, mis taastatakse k a laekumiste arvel;
18 229 eurot hariduse abiteenusteks, sh:
18 016 eurot e-keskkonna ARNO arenduskuludeks - 2013. a sõlmitud lepingu järgi osutab OÜ Piksel teenust sprintide kaupa ja valmib 2014. a märtsiks;
213 eurot Hariduse Tugiteenuste Keskuse majandamiseelarve aasta alguse jäägi suunamine ruumide ülalpidamiskuludeks;
-303 248 eurot on vähendatud hariduse eelarvet linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel, sh:
7 697 eurot lasteaedade eelarves, sh:
1 063 eurot riik eraldas kavandatust enam toetust lasteaedade pedagoogide koolituseks,
6 634 eurot avati erinevate projektide rahastamiseks (põhiliselt õppevahendite soetamiseks ja koolituseks) ja sponsorite sihtannetuste realiseerimiseks (põhiliselt ruumide korrastamiseks ja inventari soetamiseks);
- 1 211 519 eurot riik eraldas vahendeid põhi- ja üldkeskharidust andvatele koolidele kavandatust vähem ja seni kehtinud põhimõtetest erinevalt, millest tulenevalt jaotuvad kulud kõigi koolide vahel otse- ja kaudseteks kuludeks ning käesoleva eelnõuga tehakse ka tegevusalade vahel vahendite ümberpaigutused. Otsekulud on toetusfondist personalikuludeks eraldatud vahendid. Kaudsed kulud on koolilõuna ja õppevahendite soetamise kulud;
825 882 eurot avati 591 504 eurot 2013. aastal kasutamata vahendeid ja riik eraldas kavandatust enam kutseõppe koolitustellimuse täitmiseks. Aasta alguse jääkidest suunati toetusteks 218 741 eurot (sellest koolitoidu toetus 199 007 eurot), 233 312 eurot õppevahendite soetamiseks (2013. a õppetöökodade poolt korraldatud hangetega ei saadud sobivaid pakkumisi) ja 139 451 eurot erinevate jätkuprojektide rahastamiseks. Ka kutseõppe kulud jaotuvad erinevate tegevusalade vahel vastavalt riikliku kutseõppe koolitustellimuse täitmiseks sõlmitud lepingutele.
-34 422 eurot riigipoolne toetus koolitoidule oli kavandatust väiksem;
85 452 eurot öömaja eelarve suureneb Kutsehariduskeskusel Haridus- ja teadusministeeriumi poolt eraldatud 120 652 eurot ulatuses. Samas ei ole riigi toetusfondis ette nähtud toetust Maarja Kooli õpilaskodule (linna esialgses eelarves 36 000 eurot). Aasta alguse kasutamata jääke avati Maarja Koolile 800 eurot;
23 662 eurot hariduse abiteenuste eelarves avati:
18 352 eurot Hariduse Tugiteenuste Keskusele 2013. a laekunud vahendeid puuetega lastele rehabilitatsiooni teenuse projektile (projekt lõppes 31.03.2014),
5 310 eurot laekus linna eelarvesse õpilaste ainealaste olümpiaadide, võistluste ja õpilasürituste korraldamiseks ning õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevuse kuludeks.
482 717 eurot sotsiaalsele kaitsele, sh:
85 815 eurot kuulub avamisele, sh:
48 963 eurot muu puuetega inimeste sotsiaalse kaitse eelarves, sh:
40 463 eurot puudega laste hooldajatoetuseks vastavalt Tartu Linnavolikogu 01.10.2013. a määrusele nr 99, mille alusel tõsteti toetuse määra100 euroni. Riigipoolne toetus ei kata vajadust.
-14 000 eurot invatakso teenus osutus hanke tulemusel odavamaks,
9 000 eurot suurendatakse toetust puudega inimestele korterite kohaldamiseks. Olemasolev eelarve 11 000 eurot, mille jaotamiseks on otsused tehtud. Kaks taotlust on otsustamisel. Toetuse andmise korda muudeti - taotleja omaosalust vähendati 25%-lt 15%-le, maksimaalne summa tõsteti 1600-lt 1800-le eurole ja taotlusi võib esitada aastaringselt.
6 000 eurot üleminekuks invatakso teenuse elektroonilisele järelvalvesüsteemile. Vajalik luua andmebaas ja andmete vahetuse mudel;
3 500 eurot toetus Pimedate Ühingule ruumide küttekulude katteks. Eelnevatel aastatel on eraldatud reservfondist.
3 000 eurot liikumis- ja nägemispuudega inimeste kogemusnõustamiseks. Kogemusnõustamine ei ole veel riiklikult rahastatava rehabilitatsioonisüsteemi osaks. Sotsiaalabi osakond soovib teenuse toimimist testida sõlmides lepingu 3000 euro ulatuses MTÜ-ga Händikäpp kogemusnõustamise tunnihinnaga 14,85 eurot.
30 167 eurot avatakse eakate hoolekandeasutuste majandamiseelarve aasta alguse jääke, sh:
253 eurot Päevakeskusele Kalda inventari soetuseks,
8 581 eurot Tähtvere Päevakeskusele inventari soetuseks,
21 333 eurot Hooldekodule eriotstarbelise inventari, hooldusvahendite ja ravimite ning uute rehvide soetuseks;
5 223 eurot avatakse Laste Turvakodule majandamiseelarve aasta alguse jääke inventari soetamiseks;
-7 800 eurot muu perede ja laste sotsiaalse kaitse kuludes vähendatakse hangete tulemusel eelarvet perekülastusteenusele 4800 eurot ja laste nõustamisteenusele 3000 eurot;
7 451 eurot avatakse Varjupaiga majandamiseelarve aasta alguse jääke ruumide ülalpidamiskuludeks ja jooksevremondiks, inventari ja eririietuse soetamiseks, bürookuludeks;
1 811 eurot muuks sotsiaalsete riskirühmade kaitseks, sh:
4 914 eurot täiendav toetus toidupanga ruumide ülalpidamiskuludeks seoses uute ruumidega,
-8 103 eurpt vähendatakse hangete tulemusel eelarvet tugiisikuteenusele 6092 eurot ja vältimatu abi teenusele 2011 eurot,
5 000 eurot avatakse uuringuks, et selgitada välja teenustevajadus sõltlastele. Pakkumuste alusel lepingu sõlmimiseks eraldati vahendid reservfondist, lisaeelarve jõustumisel reservfondi vahendid taastatakse;
396 902 eurot on avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõige 4 ja 6 alusel erinevate projektide rahastamiseks ja sponsorite sihtannetuste realiseerimiseks, sh:
43 512 eurot suurendati muu puuetega inimeste sotsiaalse kaitse kulusid, sh:
79 758 eurot aasta alguse kasutamata riikliku hoideteenuse vahendid suunati hoideteenuse korraldamiseks kõrgendatud hooldusvajadustega lastele ja toetuseks TÜ Kliinikumi Lastefondile kogemusnõustamise korraldamiseks,
4 217 eurot aasta alguse kasutamata tasandusfondist puudega lapse hooldajatoetuseks saadud vahendid suunati hooldajatoetuse maksmiseks,
-40 463 eurot riigi toetusfondist eraldati puudega lapse hooldajatoetuseks kavandatust vähem, mida kompenseeritakse käesoleva lisaeelarve raames linna vahenditest;
1 093 eurot suunati koolituslähetuse kuludeks majandamiseelarvesse koolitusprojekti rahastuseks saadud vahendid;
4 464 eurot Laste Turvakodule eelmisel aastal saadud toetuste jääk suunati erinevate projektide rahastamiseks ja sponsorite sihtannetuste realiseerimiseks,
32 424 eurot suurendati muu perede ja laste sotsiaalne kaitse eelarvet, sh:
106 238 eurot jäi 2013. aastal kasutamata riigieelarve toetusfondist saadud vajadusepõhise peretoetuse vahendeid, mis suunati 2014. a peretoetuse maksmiseks;
-73 814 eurot riigieelarve toetusfondist eraldati 2014. a vajaduspõhiseks peretoetuseks kavandatust vähem - linna esialgsesse eelarvesse kavandati 129 839 eurot, riik eraldas arvestades 2013. a kasutamata jääki 56 025 eurot. Kokku on linna eelarves vajaduspõhiseks peretoetuseks vahendeid 162 590 eurot;
4 966 eurot on avatud asutusele Varjupaik aasta alguse kasutamata jääki ja täiendavalt laekunud vahendid lepingujärgseteks tööharjutusprojekti kuludeks;
310 443 eurot on suurendatud toimetulekutoetuse eelarvet, sh on suunatud toetuse maksmiseks ja administreerimiseks kasutamata aasta algus jääki 25 762 eurot ning täiendavalt riigieelarve toetusfondist saadud vahendeid 284 681 eurot.

Investeerimistegevuse kuludeks suunatakse kokku 2 343 885 eurot, millest on avatud 471 937 eurot linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 alusel. Investeerimistegevuse eelarvet täiendatakse valdkondade ja objektide lõikes vastavalt määruse lisale 4, sh:
270 eurot üldvalitsemiskulude eelarves. Linna Keskraamatukogu majandamiseelarve aasta alguse jäägist suunatakse 270 eurot väikebussi kasutusrendi lepingu pikendamisega kaasnevate intresside tasumiseks;
830 173 eurot majanduse eelarves, sh:
1 360 173 eurot suunatakse uutele objektidele, sh:
802 173 eurot olulisema objektina on Võidu sild. Riik eraldas vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.03.2014. a korraldusele nr 82 teede hoiuks kokku 1 472 506 eurot, millest on sihtfinantseering Võidu silla rekonstrueerimiseks 562 173 eurot. Linna 30%-line osalus on 240 000 eurot.
195 000 eurot Pargi tn seoses AS Tartu Veevärk poolt teostatavate torustiku ehitustöödega. Kuna teekatet peab tõstma ja kõnniteid parandama, asendatakse tänavakatte taastamine rekonstrueerimisega;
100 000 eurot Vaksali tn pikendusele parkla rajamise I etapp Tartu Näituste ja Laululava ürituste tarbeks,
100 000 eurot Kergliiklustee EMÜ-Supilinn, mis on lülitatud eelnõusse kergliiklusteede programmi raames riigilt saadava toetuse arvel,
50 000 eurot Tähtvere spordipargi asfalteeritud rulliraja parendamine,
50 000 eurot Kalevi 13 remont - hoone avariilise kivikatuse II etapi tööd - kirde, loode ja edelapoolse külje rekonstrueerimine,
40 000 eurot Sanatooriumi, Nooruse, Teaduse tn projekteerimine seoses Tamme Gümnaasiumi ja TÜ linnaku ehitamisega,
15 000 eurot Kesk kaar tn rekonstrueerimise projekteerimine - pärast AS Giga ja AS Tartu Veevärk poolt tehtavaid trassiehitustöid on otstarbekas tänavakate rekonstrueerida,
8 000 eurot Raekoja plats 18 invatõstuki paigaldamine (hoone vastavusse viimiseks invanõuetega kindlustamaks puuetega inimeste pääsemise II ja III korrusele);
-530 000 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahu muutmine:
eurodes

objekti nimetus	esialgne eelarve	muutmine	täpsustatud eelarve
Muuseumi tee koos kergliiklusteedega (Narva mnt-Roosi)	540 000	-330 000	210 000
Roosi tn koos kergliiklusteedega (Muuseumi tee- Jänese)	443 000	-200 000	243 000

ERMi ehitamisel on otsustamata kütteliigi valik, millest tulenevalt lükkuvad edasi trassi- ja teedeehitused. Muuseumi tee ehituseks ei ole veel kaasrahastamise otsust Tartu vallalt.

171 703 eurot keskkonnakaitse valdkonnas, sh:
16 050 eurot suunatakse uutele objektidele, sh:
8 280 eurot Infosüsteemi EVALD tarkvara soetus jäätmekäitluse andmebaasi loomiseks,
7 770 eurot linnupeletite soetus - on planeeritud osta 3 peletit koos paigaldusega tutvumiseks ja veendumaks nende efektiivsuses. Ostutellimuse esitamiseks eraldas linnavalitsus vahendid reservfondist, lisaeelarve jõustumisel reservfondi vahendid taastatakse;
155 653 eurot olemasolevate investeerimisobjektide nimetuste ja mahu muutmine:
eurodes

objekti esialgne nimetus	objekti uus nimetus	esialgne eelarve	muutmine	täpsustatud eelarve
Anne kanali tualettide projekteerimine	Anne kanali tualettide projekteerimine ja ehitus	15 000	+53 000	68 000
Mänguväljaku rajamine	Kogu pere mängu- ja spordiväljak (Kaunase 58a)	64 000	+102 653	166 653

Anne kanali äärde paigaldatakse üks WC, rekonstrueeritakse vee- ja kanalisatsioonitrass vetelpäästehooneni, ehitatakse alused ja paigaldatakse kolm kahekohalist konteiner-välitualetti.
Mänguväljaku ehitamise asemel otsustati ehitada mängu- ja spordiväljak ning eelarvet täiendatakse vastavalt läbiviidud hankele.

46 000 eurot elamumajanduse valdkonnas suurendatakse olemasoleva objekti mahtu:
eurodes

objekti nimetus	esialgne eelarve	muutmine	täpsustatud eelarve
Linnale kuuluvate elamute remont	60 000	+46 000	106 000

Vahendid suunatakse ehitus-remonttööde teostamiseks linnale kuuluvates tervikelamutes.

193 300 eurot vabaaja ja kultuuri valdkonnas, sh:
177 000 eurot on avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 alusel ja täiendatakse:
eurodes

objekti nimetus	avatud §26 alusel	vajab täiendamist	täpsustatud eelarve
Tartu Loodusmaja (Lille 10)	168 870	+8 130	177 000

Tartu Loodusmaja ehituse lõppmakseteks ja sisustamiseks on avatud vahendid SA-lt KIK saadavate toetuste (165 000 eurot) ja aasta alguseks kasutamata vahendite (3870 eurot) arvel. Objekti lõplikuks valmimiseks on vaja veel täiendavalt 8130 eurot.
16 300 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahu muutmine:



objekti nimetus	esialgne eelarve	muutmine	täpsustatud eelarve
II Muusikakool (Kaunase pst 23)	20 000	+10 000	30 000
Anne Noortekeskus (Uus 56)	22 000	+6 300	28 300


Anne Noortekeskuses vahetatakse aknaid, II Muusikakoolis küttesüsteemi magistraaltorustikku.

952 439 eurot hariduse valdkonnas, sh:
303 067 eurot on avatud linnavalitsuse korraldustega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 alusel, sh:
111 403 eurot 2013. a eelarvesse kinnitatud, kuid kasutamata investeerimisvahendid lähtudes sõlmitud lepingutest objektidele, milliseid polnud 2014. a eelarvesse kinnitatud, sh:
12 193 eurot Lasteaed Kelluke (Kaunase pst 69),
28 696 eurot Lasteaed Meelespea (Ilmatsalu 24a),
42 443 eurot Veeriku Kool (Veeriku 41),
28 071 eurot Kunstigümnaasium (Aianduse 4).
191 664 eurot 2013. a kasutamata ja täiendavalt saadud vahendite suunamine Kutsehariduskeskuse järgmistele investeerimisobjektidele:
63 331 eurot Kutsehariduskeskus (Põllu 11),
43 333 eurot Kutsehariduskeskus (Kopli 1a),
85 000 eurot Kutsehariduskeskusele masinate ja seadmete soetus.
279 983 eurot suunatakse uutele objektidele, sh:
110 000 eurot Lasteaed Poku (Anne 69) - hoone amortiseerunud katuse rekonstrueerimine,
60 000 eurot Kesklinna Lastekeskuse (Eerika tee 1) asenduspinna juurde on vajalik rajada lastele mänguväljak, lasteaia ruumid vajavad sisustust ning köögi üleviimisel on vaja juurde köögisisustust,
34 983 eurot Põllu 11 parkla ja platside rajamine Kutsehariduskeskuse omatulude aasta alguse jäägi arvelt tegevusala Taseme alusel mittemääratletav haridus eelarves,
30 000 eurot Lasteaedade köökide sisustamine - amortiseerunud seadmete ja sisustuse asendamine,
25 000 eurot mänguväljaku ehitamine loodavatele laste hoiurühmadele,
20 000 eurot Karlova Koolile (Lina 2) klaveri ostuks. Praegune 31 aastat aktiivses kasutuses olnud klaver on täielikult amortiseerunud;
369 389 eurot olemasolevate investeerimisobjektide mahu muutmine:

Täiendavad vahendid suunatakse:
Ventilatsioonide korrastamine lasteaedade köökides - täiendavalt LA Kelluke ja LA Midrimaa,
Lasteaed Ploomike - Terrasside ümberehitamise tulemusel tekkivate lisaruumide ehitus-remonttööde teostamiseks,
Forseliuse Kool - Hoone sokli hüdroisolatsiooni ja täiendava soojustamise eelarve täiendamiseks,
Karlova Kool, Kivilinna Gümnaasium ja Descartes'i Lütseum- rekonstrueeritavatesse ruumidesse sisustuse ning seadmete ostuks,

jäägi arvel Põllu 11 A vundamendi hüdroisolatsiooni ehitamiseks ja Põllu 11C projekteeri-
miseks. Kokku koos KOFSi §26 alusel avatud vahenditega investeeritakse Põllu 11 õppe-
korpustesse 257 678 eurot,
Ettekirjutuste eelarve täiendamine.

150 000 eurot sotsiaalse kaitse valdkonnas kavandatakse vahendid uuele objektile:

Annelinna uue piirkonnakeskuse rajamine (Anne 44) kaheaastase projektina. Anne 44 hoonestusõigusega rentnikuks on OÜ Anne Saun, kes korraldab piirkonnakeskuse rajamise koos saunaruumide rekonstrueerimisega (esialgses eelarves 150 000 eurot).


Lisad 1_4.xlsx