Käsitletavate peatükkide ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
1. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine, puhke ja virgestusalade määramine
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Linna rohelise võrgustiku kujundamisel on järgitud rohe- ja puhkealade struktuuri maakondlikku tasandit - Emajõe maastikulise rohekoridori säilitamine, ning ülelinnalist tasandit - ülelinnaliste üldkasutatavate haljasalade ja Emajõe rohekoridori säilitamine ja haljasmaade korrastamine (kujundamine kas pargiks või parkmetsaks).
Üldplaneeringuga määratud planeerimis- ja kasutustingimused looduslike haljasmaade osas, kesklinna ja üleminekutsoonis haljasmaade osas, ajalooliste parkide, elamurajoonide haljasmaade ning äri- ja tootmishoonete rajoonide haljasmaade osas on toiminud ning nende alusel saab jätkata planeeringu edasist elluviimist. Ülevaatamist vajab tingimus, kus väikeelamute rajamisel 600-900 ruutmeetriste kruntide puhul võib hoonestusala olla kuni 35% krundi pindalast, minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast on 50%. Nimetatud tingimuste alusel ei ole võimalik hoonestada krunte ajaloolises väljakujunenud linnakeskkonnas - miljööväärtuslikel hoonestusaladel ja vanalinnas. Seetõttu tuleb üldplaneeringu ülevaatamise ühe tulemusena määratleda tingimused, mil on lubatav üldplaneeringust erinevat lahendust või lahendust ei loeta üldplaneeringu põhilahendust muutvaks (põhilahendust muutvaks loetakse olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist).
Kavandatud rohelise võrgustiku edasiseks elluviimiseks on vaja jätkata looduslike rohumaade metsaparkideks kujundamist Annelinna ja Ihaste elamurajoonide vahel, jätkata tuleb kallasradade avamist ja korrastamist planeeringutega (möödapääs Veeteede Ameti sadamas Väike-Turu 10, kallasrada avaturust kuni Idaringtee valmiva sillani, kallasrada Lodjakojast linna piirini). Otsustada tuleb sõudespordikanali laiendamise küsimus.
Linna üldplaneeringus on peatükis 6 "Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine" juhitud tähelepanu mitmele kitsaskohale rohevõrgustiku kujundamisel. Haljasalasid napib peamiselt Emajõe paremkalda linnaosades – Ropkas, Veerikul, Tammelinnas (Uus-Tammelinna asum), Ränilinnas, Vaksalis ja Varikul. Tartu linna rohe- ja puhkealade võrgustiku probleemiks on selle katkendlikkus. Isegi Emajõe rohekoridor kesklinnas kitseneb kohati vaid mõne meetrini, mõnes kohas aga katkeb üldse (turu ja sadama aladel). Paljud rohealad on rohevõrgustikust isoleeritud. Haljastute süsteemi puuduseks eriti elurajoonides on kavandatud haljasalade või alleede rajamata jätmine ja see, et paljud rohealad on kasutamiseks korrastamata. Tõsiseks probleemiks rohealade sidumisel on raudtee, mis on takistuseks nii inimeste kui ka loomade liikumisel. Aedlinlike asumite elamukruntide haljastus ja puiesteed tagavad soodsa ning atraktiivse elukeskkonna linnaosa tasandil kuid neis piirkondades on samas vähe avalikke haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid. Haljasalasid on hõredalt Karlova linnaosas, kus asub aga rohkesti alleesid, mis siiski ei kompenseeri linnaosa elanike vajadusi puhkealadele. Annelinnas ja teistel vabaplaneeringuga korruselamualadel on rohkesti rohelisi alasid ja tänavahaljastust, kuid nende kasutamine on valdavalt korraldamata.
Puhketegevustega seonduvad kaks linna üldplaneeringu teemaplaneeringut: "Tartu Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste planeering" aastast 2003 ning "Vabaõhu mängu- ja spordiväljakud" aastast 2002. Nimetatud planeeringud on oma rolli täitnud - paadisadamate asukohavaliku järgi on rajatud sildumisalasid ja rajamisel on paadisadamad, uute mänguväljakute rajamine on toimunud planeeringule vastaval. Samas on nüüdseks nimetatud planeeringud moraalselt vananenud ja vajavad ülevaatamist.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus
P 1.2. on toodud peamised põhjused, mille tõttu vajab rohevõrgustiku linnasisese ja linna lähipiirkondade sidususe tagamiseks, parkide, jalutussuundade, kallaste, mängu- ja spordiväljakute kujundamise põhimõtete väljatöötamiseks koostamist vastavaid teemasid täpsustav teemaplaneering või nimetatud küsimused lahendada üldplaneeringu koostamisega.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused
Haljasalade säilitamine, alleede korrastamine, mänguväljakute rajamine jms. on olnud positiivne mõju sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale.
kesklinn_Yp_2014_joon5_avalik_ruum.pdf
