EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
06. märts 2014. a. nr LVK-O-0067 |
| Loa andmine õppeasutuste õppekeskkonna arendamise projektis osalemiseks |
Võttes aluseks Tartu linnavara eeskirja § 9 lg 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada Tartu Linnavalitsusel osaleda juhtpartnerina õppeasutuste õppekeskkonna arendamise projektis, mis esitatakse rahastamiseks Euroopa Majanduspiirkonna programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvooru „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis” raames.
2. Projekti heakskiitmisel summas kuni 700 000 eurot, finantseerida projekti tegevusi kuni 105 000 euroga.
3. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine õppeasutuste õppekeskkonna arendamise projektis osalemiseks " juurde
Tartu Linnavalitsus on erinevatel arengukavaperioodidel tegelenud koolides vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna arendamisega.
Üheks selliseks tegevuseks oli 2008. aastal Tartumaal algatatud koostöö teise tasandi õppenõustamisteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja Hariduse Tugiteenuste Keskuse rajamiseks. Nimetatud koostöö viidi ellu Norra ja EMP finantsmehhanismist toetatud projekti "Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine - TAHTA" raames.
Selle projekti käigus alustas linnavalitsus koostööd Norra ekspertidega Lillegardeni keskusest. TAHTA raames jõudis koostöö selleni, et Norra eksperdid tutvustasid Tartumaa koolidele nende väljatöötatud õppekeskkonna ja pedagoogilise analüüsi mudelit (LP-mudel) ning koostöös anti välja LP-mudelit tutvustav raamat.
Norra partneriga lepiti kokku, et järgmise projekti raames hakatakse Tartu koolides pilootkorras juurutama LP-mudelit, see tähendab, et vastav tõenduspõhine mudel tuuakse Eestisse. Ühtlasi saab Tartu sellega õiguse ja pädevuse viia LP-mudelit ka teistesse Eesti koolidesse. Norra partnerid on valmis võimaldama meile LP-mudelit ilma litsentsitasudeta.
Jaanuaris 2014 avanes Euroopa Majanduspiirkonna programmi "Riskilapsed ja -noored" raames taotlusvoor "Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis".
Tartu Linnavalitsus soovib koostöös Norra partneriga esitada taotlusvooru projekti LP-mudeli sissetoomiseks Eestisse ja selle piloteerimiseks.
LP-mudeli kohta on võimalik lugeda: http://www.tartu.ee/tahta/webfm_send/84
LP-mudeli piloteerimine on linnavalitsuse koostatava projekti peamine tegevus, kuid lisaks sellele soovime:
1) teha koostööd teiste kohalike omavalitsuste ja riigikoolidega ning tellida õpetajatele sekkumisprogrammide alast koolitust;
2) katsetada kaasaegset õppimist toetavate õppemaastike loomist ja anda õpetajatele vastav väljaõpe;
3) tegeleda gümnaasiumiõpilaste kohanemisraskustega;
4) teha koolid avatumaks ja suurendada kogukonna panust;
5) korraldada projekti tulemuste kajastamiseks haridusnädal.
Kuna taotlused tuleb esitada 31. märtsiks 2014, kuid linnavolikogusse tuleb materjalid esitada märtsi alguses, siis ei ole käesoleval ajal võimalik esitada projekti tegevustest detailset ja rahalist ülevaadet.
Palume linnavolikogult luba koostada taotlus arvestusega, et projekti kogumaksumus on kuni 700 000 eurot ja omafinantseering kuni 105 000 eurot. Omafinantseering kaetakse 2014., 2015. ja 2016. aasta linnaeelarvest kas juba varasemalt rahastatavate tegevuste või eraldi kavandatud summana.
LP-mudeli piloteerimise ehk jätkuprojektiga on arvestatud ka Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020 koostamisel. Projekti kaudu saab Tartu linn täita järgmisi eesmärke ja võtta meetmeid:
1. ARENGUSUUND: VÕRDSETE VÕIMALUSTE LOOMINE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖKS KAASAEGSES JA TURVALISES ÕPPEKESKKONNAS
Meede 1.1.5: Turvalise füüsilise ja vaimse õppekeskkonna loomine õppeasutustes (E2, E3)
- Erinevate e- ja m-lahenduste arendamise toetamine
- Vaimse ja sotsiaalse õppekeskkonna arendamine, sh esimese tasandi tugisüsteemide võrgustiku väljaarendamine ning erinevate mudelite rakendamine
2. ARENGUSUUND: ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KONKURENTSIVÕIMELISUSE TÕSTMINE, MIS ARVESTAB LAPSE/ÕPPIJA INDIVIDUAALSUST, LOOB VALIKUVÕIMALUSED VÕIMETEKOHASEKS ÕPPIMISEKS JA EDUKAKS TOIMETULEKUKS ÜHISKONNAS
Meede 1.2.1: Õppekavade, õppesuundade ning -metoodika arendamise toetamine (E2, E5, E6)
- Õpihuvi ja õpioskuste arengut toetava õppekeskkonna väljakujundamine põhikoolides
- Gümnaasiumide kujundamine õppesuundadel põhinevateks teadmuskeskusteks
- Õppe- ja kasvatustöö mitmekesistamine õppeasutustes Tartu varamute ja tööandjate toel ning koostöövõrgustiku väljatöötamine
- Erinevatest kultuurikeskkondadest pärit laste/õpilaste õppe toetamine
Meede 1.2.2: Laste ja õpilaste arenguliste erivajaduste märkamiseks ja individuaalse arengu toetamiseks võimaluste loomine (E1, E2)
- Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine, sh pedagoogidele eripedagoogika koolituse korraldamine
Meede 1.2.5: Õppe- ja kasvatustegevuse vastavusse viimine laste/õpilaste ja ühiskonna muutuvate haridusvajadustega (E2)
- Organisatsioonikultuuri arendamine õppeasutustes, sh väärtuskasvatuse ja väärtuspõhise õpetamise toetamine
Uuringud on näidanud, et õppesisu poolest on Eesti koolid tugevad. Eesti kooli peamiseks probleemiks on suhted koolielus osalejate vahel ja asjaolu, et lapsed ei ole koolis õnnelikud. Linnavalitsuse ettevalmistatav projekt on suunatud eelkõige suhete, see tähendab sotsiaalse keskkonna parandamisele ja koolikultuuri muutmisele, kuid sellel on mõju ka füüsilisele ja vaimsele keskkonnale.
EESTI REFORMIERAKONNA, EESTI KESKERAKONNA JA SOTSIAALDEMOKRAATLIKU ERAKONNA KOALITSIOONILEPPE TARTU LINNA JUHTIMISEKS AASTATEL 2013−2017 kohaselt:
Tartu on väärikas Euroopa ülikoolilinn, mis peab saama parimaks paigaks, kus õppida ja ennast teostada. Kooliuuendust tuleb Tartus jätkata, pöörates järgnevatel aastatel peatähelepanu headele ja ühtlaselt tugevate põhikoolide arendamisele.
Suurendame Tartu rolli Eesti hariduselus, läheme koolivõrgureformilt üle haridusreformile.
Loome eeldused nutilahenduste kasutamiseks koolides, et viia õpetamine ja õppimine Tartus uude ajajärku.
Koostamisel olev projekt on suunatud eelkõige põhikoolile, kuid sellest saavad kasu ka lasteaiad ja gümnaasiumid.
