EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
04. märts 2014. a. nr LVK-O-0061 |
| Tartu linna jäätmekava aastateks 2015-2020 koostamise algatamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 3 p 2, jäätmeseaduse § 39 lg 1 ja Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 14 lg 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Tartu linna jäätmekava aastateks 2015-2020 koostamine.
2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu linna jäätmekava aastateks 2015-2020 koostamise algatamine " juurde
Jäätmeseaduse § 39 lg 1 kohaselt koostatakse jäätmehoolduse arendamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava.
Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 14 lg 2 kohaselt algatab valdkondliku arengukava koostamise linnavolikogu oma otsusega, § 14 lg 4 kohaselt kinnitab linnavalitsus valdkondliku arengukava koostamise ajakava, koostamise täpsema korralduse ning juhtrühma koosseisu.
Arengukava koostamise võimalik ajakava on järgmine:
1) aprill - konsultandiga hankelepingu sõlmimine, juhtrühma koosseisu ning arengukava koostamise ajakava kinnitamine linnavalitsuse poolt;
2) mai - september - jäätmekava koostamine, töökoosolekud
3) oktoober - jäätmekava projekt linnavolikogus, avalikule väljapanekule suunamine
4) november - jäätmekava avalik väljapanek
5) detsember- jäätmekava esitamine linnavolikogule
Hetkel kehtiv Tartu linna jäätmekava on koostatud perioodiks 2010-2014. Riigi tasandil on koostamisel riigi jäätmekava perioodiks 2014-2020, kava on läbinud avaliku väljapaneku etapid ning on hetkel kooskõlastamise staadiumis.
Jäätmeseaduse § 39 lg 2 kohaselt käsitletakse jäätmekavas jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks, § 39 lg 3 kohaselt peab jäätmekava käsitlema:
1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude arengule tulevikus;
2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;
3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude jäätmevoogude, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi regulatsioon, käitlemisest;
4) uute kogumissüsteemide, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
5) täiendava jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
10) jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.
Jäätmeseaduse § 42 lg 2 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava käsitlema ka:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
2) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa;
3) jäätmehoolduse rahastamist.
