Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Korraldus |
Teema: | Rebase tn 23a krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avaliku arutelu korraldamine |
Reg. number: | LV-K-1074 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 20.09.2013 |
Koostaja: | Jaanika Koppel |
Ettekandja: | Urmas Ahven |
Õigusakt: | Tartu Linnavalitsuse 18.03.2014 korraldus nr 283 "Rebase tn 23a krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avaliku arutelu korraldamine" |
Failid: | linnaehituslikud seosed.pdf ( 1615 kb ) olemasolev olukord.pdf ( 1315 kb ) situatsiooniskeem.pdf ( 210 kb ) Illustreerivad vaated.pdf ( 1053 kb ) Rebase tn 23a Tartu detailplaneeringu sotsiaal-maj mõjude hinnang_01.0713._Alkranel.pdf ( 2764 kb ) seletuskiri_rebase 23a.pdf ( 360 kb ) p6hijoonis.pdf ( 1642 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
KORRALDUS | |
Tartu |
20. september 2013. a. nr LV-K-1074 |
Rebase tn 23a krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avaliku arutelu korraldamine |
Tartu Linnavolikogu algatas 14.02.2013 otsusega nr 448 Rebase tn 23a krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi korterelamute rajamiseks.
Rebase tn 23a krunt asub Karlova linnaosas. Praegune maakasutuse sihtotstarve on 90% tootmismaa, 10% ärimaa. Planeeringuala suurus on ligikaudu 57 524 m², ala sisse on juurdepääsude lahendamise eesmärgil võetud Rebase tänav koos Turu tänava ristmikuga ning Siili tänav.
Tartu linna üldplaneeringuga on krundi maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud korruselamute maa, lubatud korruselisus on kuni kuus korrust. Planeeringu eskiislahendus on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.
Planeeringuala kasutusfunktsioonide osakaalu täpsustamiseks on Alkranel OÜ koostanud töö "Rebase tn 23a detailplaneeringu sotsiaalsete mõjude hindamine". Töö koostaja leiab kokkuvõtlikult, et sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvesse võttes on parim planeeringulahendus, kus:
- 59% moodustab elamumaa (korterelamumaa);
- 37% üldmaa (haljasalad);
- 4% ärimaa (soovitatavalt lapsehoiuteenust pakkuv teenindusfunktsioon ning toitlustus- ja teenindusfunktsioon). Lapsehoiuteenuse osutamiseks võib kaaluda täiendava väikesemahulise ärimaa reserveerimist krundile 3.
Planeeringu eskiislahendusega on alale kavandatud 10 krunti: 2 üldkasutatava maa krunti ja 8 korterelamumaa krunti, sealhulgas võimaldab äripind pos-il 3 lastehoiu teenuse osutamist ja planeeringu ühe variandina ka äripind pos-idel 4-7 eelistatult toitlustus- ja teenindusfunktsioone, mis sobivad elamualale (toitlustus, ilu- ja isikuteenused, kingsepatöökoda, rätsep jm).
Eesmärgiga mitmekesistada elamupiirkonda erinevate teenindusfunktsioonide ja ühiskondlike funktsioonidega, on planeeringu lähteseisukohtades planeeringualale ette nähtud laiem krundi kasutamise funktsioon - kruntide kasutamise sihtotstarbena on antud ka ühiskondlike hoonete maa, kuna planeeringu realiseerimisega kaasneks koormuse kasv haridus- ja lasteasutustele. Planeeringuga pole küll määratud ühiskondlike hoonete maa sihtotstarvet, kuid ühiskondlik funktsioon on täidetud:
Planeeringu eskiislahendusega antakse kaks krunditud maa bilansi varianti:
Variant 1: kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa - 1628m² (4%), teenindushoone maa - 1204 m² lastehoiuteenuse pakkumiseks (3%), korterelamu maa - 23 528 m² (56%), haljasala maa - 15 684 m² (37%).
Variant 2: teenindushoone maa - 1204 m² lastehoiuteenuse pakkumiseks (3%), korterelamu maa - 25 156 m² (60%), haljasala maa - 15 684 m² (37%).
Kuna ala on üldplaneeringuga määratud korterelamumaaks, peab ala juhtfunktsiooniks olema korterelamumaa (vähemalt 50%). Arvestades nii Varianti 1 kui Varianti 2 on krunditud maa bilanss elamumaa puhul 56-60%. Lähtudes sotsiaalsete mõjude hindamisest, on vajalik üldmaa (haljasala) reserveerimine ca 37% ulatuses (millele lisandub krundisisene haljastus). Kui lähtuda reserveeritud elamumaa ja üldmaa osakaalust, siis ei ole ülejäänud 3-7 % reserveerimine alternatiivselt ühiskondlikuks maaks otstarbekas näiteks keskmise suurusega haridusasutuse rajamiseks. Antud asukohas ei ole põhjendatud ka ühiskondlike hoonete maa reserveerimiseks teiste sihtotstarvete oluline vähendamine. Hetkel puuduvad uuemad arengukavad jmt strateegilised dokumendid, millele tuginedes saaks viidata Tartu linnas just selles piirkonnas olulisele vajadusele uute haridusasutuste vmt rajamiseks. Elanike lisandumisega kaasnevat koormuse tõusu piirkonna lasteasutustele leevendab see, kui alternatiivselt hakatakse ärimaal pakkuma lapsehoiuteenust eraõiguslikus vormis.
Eeltoodust tulenevalt vastab planeeringulahendus planeeringu algatamise lähteseisukohtadele.
Elamukruntidele on kavandatud ehitusõigus kuni kuuekorruseliste korterelamute ehitamiseks, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala kokku 10 261 m². Kavandatud korterite arv on kuni 307 korterit. Hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus jääb vahemikku 48,9 - 55,50 m. Katusekaldeks on määratud 0 kraadi. Hoonete lubatud ehitise kasutamise otstarbed on kolme ja enama korteriga elamu (11220), muu kolme või enama korteriga elamu (11222), toitlustushoone (12130), kaubandushoone (12311), kiosk (12314), muu kaubandushoone (12319), ilu- ja isikuteenuste hoone (12331), muu teenindushoone (12339), kergetööstuse hoone (125169). Haljasala planeeringualal kokku on 48%.
Linnapea | |
Linnasekretär |