EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
KORRALDUS |
|
Tartu
|
12. märts 2014. a. nr LV-K-0300 |
Konkursi "Nutikas Energialahendus 2013" tulemuste kinnitamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ning arvestades Tartu Linnavalitsuse 21. jaanuari 2014. a korraldust nr 78 "Konkursi "Nutikas energialahendus 2013" hindamiskomisjoni moodustamine ja konkursi juhendi kinnitamine" ja hindamiskomisjoni 5. märtsi 2014. a protokolli, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kinnitada konkursi „Nutikas energialahendus 2013“ tulemused ja tunnistada võitjateks:
1.1. renoveeritud kortermaja: Anne tn 47;
1.2. uus kortermaja: Vanemuise tn 45;
1.3. tootmishoone: ASi Kroonpress säästlik paberiladu aadressil Tähe tn 133;
1.4. avalik hoone: Tartu Loodusmaja aadressil Lille tn 10.
2. Korraldus jõustub ....
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Konkursi "Nutikas Energialahendus 2013" tulemuste kinnitamine " juurde
Vastavalt Tartu Linnavalitsuse 21.01.2014. a korraldusele nr 78 "Konkursi "Nutikas energialahendus 2013" hindamiskomisjoni moodustamine ja konkursi juhendi kinnitamine" oli konkursile avalduste esitamiseks aega 21. veebruarini 2014. a. Selle aja jooksul laekus 7 avaldust, millest valiti välja 6 objekti, mida külastati ajavahemikul 26. veebruar kuni 5. märts.
Komisjoni hinnangul on parimad lahendused:
Renoveeritud kortermaja Anne 47
Hoone fassaad, sokkel, katus on soojustatud ja paigaldatud uued soojapidavad välisuksed. Vanad puuaknad on vahetatud kõigil korteritel pakettakende vastu. Küttesüsteem on renoveeritud alates soojasõlmest: kahetorusüsteemis küttetorustik, uued radiaatorid, termoregulaatorid ja individuaalsed küttekulujaoturid igal radiaatoril. Korteritesse on paigaldatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmed. Vanad ventilatsioonilõõrid puhastatud ja korstnaotsad parandatud, vannitubadesse paigaldatud väljatõmbe ventilaatorid. Amortiseerunud rõdupiirded on asendatud klaaspiiretega ning igale rõdule paigaldatud avatav raamideta klaassüsteem. Oodatavaks säästuks küttekuludelt 56%, saavutatavaks energiaklassiks C ja soojatarbimiseks 351 MWh/a. 2013. a oli soojatarbimine 351 MWh/a. Kortermaja küttekulud on muutunud umbes poole madalamaks ja kortermaja sisekliima on oluliselt paranenud
Uus kortermaja: aadressil Vanemuise 45
Majas on kasutusel ainulaadne maasoojuse kasutamise lahendus, mis võimaldab ventilatsiooniõhu eelkütet ja jahutust äärmiselt suure tõhususega tsirkulatsioonipumba abil. Maakontuurist tulev 5-10'C temperatuurine vedelik tsirkuleerib kalorifeerides, mida läbib hoonesse sisenev ventilatsiooniõhk. Suvel jahutab see välisõhku, talvel aga soojendab. Sisuliselt transporditakse suveperioodil õhust võetud soojus maa alla hoiule, ja kasutatakse see talve jooksul ära. Sundventilatsioon ei vaja täiendavat energiat külmumiskaitse jaoks. Hoone ei vaja eraldi jahutusseadmeid. Seoses eelseisvate nõuete karmistumisega hoonete soojapidavusele on ette näha jahutusvajadust sisuliselt kõigil uusehitistel. Kui seda teostada traditsiooniliste aktiivmeetoditega (konditsioneerid jne) kannatab hoonete tegelik energiatõhusus. Nimetatud lahendus aitab seda probleemi vältida. Hoones on kasutusel sajuvee kogumine, mida kasutatakse tarbeveena WC-des ja pesumasinates.
Tootmishoone: AS-i Kroonpress säästlik paberiladu aadressil Tähe 133
Nutikaid lahendusi energia säästmiseks on laohoones kolm topeltustega ehk soojapuhvriga laadimiskoda, kuhu kaubaauto mahub täies pikkuses sisse, võimaldab kauba mahalaadimist teostada toatemperatuuril ning sõiduki sisenemise ajal välistada laos oleva soojuse väljapuhumist. 16 LED-valgusti (145W/tk) kasutamine võimaldab momentaalse automaatkäivitumise tulemusena süüdata valguse liikumise korral hämaras ja pimedas. LED-valgustite paindlikus ja momentaalne käivitamine muudab nende kasutamise säästlikumaks võrreldes standardsete valgustitega. Laohoone ning ülejäänud hoonekompleksi katusele langenud vihmavesi püütakse kinni 50 m3 kogumispaaki, misjärel see läbib puhastusfiltrid ning suunatakse otse tootmisesse. Vihmavee kasutamine rakendus täismahus 2013. aasta aprillis ning kuni aasta lõpuni koguti 856 m3 vihmavett ehk 15% selle perioodi kogu ettevõtte veetarbest.
Avalik hoone: Tartu Loodusmaja aadressil Lille 10
Hoone on projekteeritud ja ehitatud võimalikult energia- ja ressursisäästlikult eesmärgiga olla näide heast praktikast ja energiasäästlike lahenduste rakendamisest linna tingimustes. 240mm paksused Columbia-kivi seinad on laotud postide vahele ning soojustatud sokliosas kuni 1.2m sügavuseni 400mm XPS plaatidega. Allpool maapinna külmumispiiri vundamendid soojustatud 200mm XPS plaadiga. Põrandad pinnasel on rajatud monoliitsest raudbetoonist ja soojustatud 200mm XPS plaadiga. Välisseintele on paigaldatud soojustuseks 400mm kivivilla, mis on kaetud tuuletõkkeplaadiga Isover RKL 31-30. Katuse soojustuse paksuseks on 600mm kivivilla. Fassaadi u-arv (soojusjuhtivus) on mitte suurem kui 0.9W/m²K. Kasvuhoone fassaadid ja klaasist katuslaes on kasutatud kahekordset klaaspaketti alumiiniumprofiilis. Klaasfassaadi ja -katuse u-arv on mitte suurem kui 1.4W/m²K. Avatavad aknad seintes on soojustatud alumiiniumprofiilis, kolmekordse klaaspaketiga. Paketid on täidetud argoongaasiga. Paketis on kasutusel selektiivklaas. Avatäite u-arv (soojusjuhtivus) on mitte suurem kui 0.9W/m²K. Hoone energiatõhususarv on 114 kWh/(m2'*a). Hoone energiamärgis on B. Hoone küljes oleva kasvuhoone energiatõhususarv on 219 kWh/(m2'*a) ja energiamärgis on D.
Hoone projekteerimisel ja ehitamisel pöörati tähelepanu:
• hoone orientatsioonile ilmakaarte suhtes, et maksimeerida passiivset päikese soojuse ja valguse kasutamist, vähendades seekaudu kulu kütmisele ja elektrivalgusele.
• ruumide paigutusele ja päikese varjutamisele kardinatega selleks, et tagada klassiruumides ka suvisel ajal hea sisekliima ilma mehaanilise jahutamiseta.
• ehitusmaterjalide energiamahukusele, päritolule ja utiliseerimisele, et vähendada hoone ökoloogilist jalajälge ja materjalide transpordile kuluvat energiat
• hoone ventilatsioonile – võimalikult suur soojustagastus ja võimalikult paindlik reguleerimine läbi hoone automaatika, et ventilatsiooni kasutamist optimeerida
• hoone kütteautomaatikale - et kütet saaks igas ruumis eraldi reguleerida vältimaks tarbetut kütmist
• sadevee kogumisele ja ärajuhtimisele – Katuselt kogutud vesi suunatakse mahutisse ja kasutatakse kasvuhoone ja õue kastmiseks või suunatakse imbväljakusse.
• Hoonel on loodud päikese energia kasutamise valmidus.
Konkursi komisjoni protokoll: