1. Noorsootöö korraldamine kui kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada noorsootööd. Noorsootöö seadus käsitleb noorsootööna tingimuste loomist noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemehariduse- ja tööväliselt tegutseda.
Noorsootöö korraldamist koordineerib Tartu linnas linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus. Tartu linnas korraldatakse noorsootööd linna ja mittetulundussektori tiheda koostööna.
Kultuuriosakonna haldusalas tegutsevad noorsootööasutustena Anne Noortekeskus ja Lille Maja, samuti muusikakoolid ja kunstikool. Noorsootöö valdkonda jäävaid mitteformaalhariduslikke programme pakuvad noortele kultuuriosakonna allasutustest veel linnaraamatukogu ja muuseumid. Kuna noorsootöö laiem eesmärk on lõimida noore elu puudutavaid erinevaid valdkondi, pakuvad mitteformaalhariduslikke tegevusi ka haridusosakonna haldusalasse jäävad allasutused (nt koolide noorsootöötajad ehk huvijuhid, Hariduse Tugiteenuste Keskus ja Karjäärikeskus). Eraõiguslikud noorsootöö korraldajad saavad taotleda linnalt erinevaid toetusi, sh toetusi noortekeskuste pidamiseks.
Kuigi noorsootööd korraldatakse erinevates linnavalitsuse hallatavates asutustes ning erinevates vormides mittetulundussektori poolt, on noorsootöö korraldamisel siiski väga oluline roll neljal linnas töötaval noortekeskusel.
2. Noortekeskuste roll ja rahastamine Tartus
Tartu linn rahastab noortekeskusi, mis pakuvad mitmekesist tegevustespektrit ning mis on suunatud laiale sihtrühmale. Käesoleval hetkel on Tartus oma vajalikkust tõestanud neli noortekeskust (sh kaks linnavalitsuse hallatavat asutust ning kaks mittetulundusühingu peetavat noortekeskust), mis pakuvad multifunktsionaalset ja põhjendatud tegevustepaketti võrdlemisi laiale huviliste sihtrühmale (2011-2013. aastal u 2600-3000 noortekeskuste külastajat aastas keskuste peale kokku, lisaks noored, kelleni viiakse programmid ja tegevused väljaspool noortekeskusi). Koostöös noortekeskuse teenuse pikaaegsete pakkujatega on kujundatud Tartu noortekeskustele võrdlemisi kõrged ootused, mis eeldavad teenusepakkuja suuremat meeskonda ja meeskonnaliikmete eelnevat väljaõpet ning kogemusi, et mõista noore arengut, sotsiaalsete protsesside dünaamikat ning osata disainida teadlikult komplekset oskuste omandamise protsessi. Noortekeskused Tartus toetavad oma tegevustega teadlikult noorte isiklikku ja sotsiaalset arengut ning aitavad arendada üldpädevusi mitmekesistes tegevustes ning leida üles noortel oma andeid.
Linnavalitsuse hallatavate asutustena töötavate noortekeskuste rahastamine käib põhimahus linna eelarvest, mittetulundusühingute peetavate noortekeskuste rahastamist reguleerib käesoleval hetkel Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määrus nr 38 „Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord” ja Tartu Linnavalitsuse 01. juuli 2011. a määrus nr 11 „Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele, avatud noortekeskustele ja projektlaagritele toetuse määramise ja arvutamise juhend”. Avatud noortekeskuse toetus on olnud siiani eelarveaasta põhine ning keerulist ja ressursimahukat noortekeskuse teenust osutaval ühingul tuleb igal aastal toetust uuesti taotleda konkureerides teiste taotlejatega.
Avatud noortekeskusele on toetuse saamiseks seatud järgmised kriteeriumid:
1) noortekeskus tegutseb vähemalt 10 kuul aastas;
2) on nädalas avatud vähemalt viiel päeval, sh laupäeval või pühapäeval (koolivälisel ajal kokku vähemalt 30 tundi nädalas);
3) noortekeskuse kasutuses olevate ruumide kogupindala on suurem kui 40 m²;
4) noortekeskuse palgal on vähemalt üks täiskoormusega noorsootöötaja, kes omab (või omandab) haridust noorsootöö või sellele lähedases valdkonnas või kellel on noorsootöö alal piisav ettevalmistus, mis on saadud nii noorsootööalaste koolituste läbimisel kui ka praktiliste noorsootöö kogemuste omandamisel ja mis on kooskõlas noorsootöö kutseoskusnõuetega.
Tartus saab taotleda toetust avatud noortekeskusele, mis pakub eakohaseid tegevusi arendavaks vaba aja veetmiseks erinevas vanuserühmas noortele (vanusevahemikus 7-26 eluaastat) ja mille põhitegevuseks on järgnevate tegevuste pakkumine või vahendamine:
1) igapäevased arendavad tegevused ja noortesündmused noortekeskuses;
2) avatud osalusega õpitoad või klubiline tegevus iganädalases programmis;
3) noorte osaluse toetamine noortekeskuse tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel;
4) noorte omaalgatusprojektide läbiviimise toetamine ja projektinõustamine;
5) noorte esmane nõustamine;
6) teavitamine ehk noorteinfo edastamine;
7) koolivaheaja tegevused;
8) noortekoolitused aktuaalsetel teemadel;
9) sündmused ja tegevused väljaspool noortekeskust, sh ülelinnalised sündmused koostöös partneritega.
Avatud noortekeskuse toetus koosneb kolmest osast: baastoetusest (fikseeritud summa; nt 2013. ja 2014. aastal 639 eurot), personalikulude osalisest hüvitamisest ja hoonete ning ruumide majandamiskulude osalisest hüvitamisest.
3. Probleem: Praegune noortekeskuste toetamismudel ei soodusta noortekeskuse teenuse jätkusuutlikkust ega kvaliteeti
3.1. Kalendriaastapõhine toetus ja jätkusuutlikkus
Noortekeskuse teenus on noortele suuremas osas tasuta, seega ei saa teenuse pakkujad rahastada teenust osalustasudest. Praeguste toetamispõhimõtete valguses peavad ühingud otsima oma tegevuse rahastuseks toetajate, sponsorite, projektide jms abi igaks kalendriaastaks uuesti. Samal ajal on selge, et noortekeskuse teenus on kompleksne ja ressursirikas ning eeldab noortekeskuse edukaks tegevuseks nii ruumide, pädevatest töötajatest koosneva meeskonna, läbimõeldud teenustepaketi ja sobilike vahendite olemasolu.
Kehtivas Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruses „Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord“ sätestatud kriteeriumid jätavad mulje, et linn vajab üha uusi võimalikke noortekeskuse teenuse pakkujaid, uuringud näitavad aga seda, et olemasolev noortekeskuste maht on optimaalne. Sisuliselt on määrus käesolevaks hetkeks aegunud ega peegelda enam piisavalt hästi tegelikku olukorda ega vajadusi.
Hetkel suudavad linna noorsootööasutused koos kahe mittetulundusühingu poolt peetava noortekeskusega pakkuda Tartu linnas piisavas mahus teenust ning linnal puudub otsene vajadus ja võimalus toetada uusi alustavaid noortekeskusi samaväärselt. Kuna toetuseks eraldatava raha hulk on üldjuhul teiste linnale kohustuslike funktsioonide kõrval piiratud, siis olukorras, kus tuleb võrdselt kohelda kõiki taotlejaid, tähendaks sama rahasumma jagamine kõigi (taotluste põhjal nõuetekohaste) taotlejate vahel seda, et olemasolevad noortekeskused saaksid linna toetust senisest vähem ning ei suudaks enam tänasel moel tegutseda. Viimane viiks aga teenuse üldise taseme languseni.
Pigem on Tartu noortekeskuste maastikul uueks fookuseks küsimus, kuidas toetada juba olemasolevaid noortekeskusi jätkusuutlikult nii, et noortekeskustel oleks võimalik kaasajastada jooksvalt kogukonnale vajalikke teenuseid, motiveerida konkurentsivõimelise tööandjana hetkel töötavaid noorsootöötajaid ning suurendada teenuse mahu ja keerukuse kasvades ka meeskondi uute pädevate noorsootöötajatega.
3.2. Sarnased nõuded ja erinev rahastus
Teine probleem, mis tänase avatud noortekeskuse toetuse puhul küsimusi tekitab, on toetuse suuruse kujunemine ning selle arusaadavus ja läbipaistvus väljapoole.
Kogemused ja statistika näitavad, et reaalselt moodustab linna toetus mittetulundusühingu peetava noortekeskuse põhitööjõukuludest 100%, ka noortekeskuse ruumide ülalpidamiseks ning renoveerimiseks vajatakse suures osas linna toetust.
90ndate aastate algusest on toetamise põhimõtetes siiani vaikiv eeldus, et kolmanda sektori noortekeskused suudavad leida endale lisaraha tööjõukulude, tegevusvahendite ja ruumiga seotud kulude katmiseks. Vastavate lisaallikate leidmise juhuslik iseloom ei taga paraku suuremahulise noortekeskuse teenuse jätkusuutlikkust linnas. Nõudmised nii linna kui ka kolmanda sektori noortekeskuste eesmärkide, mitmekesise tegevustepaketi ja kvaliteedi osas on võrdväärsed. Linn katab munitsipaalkeskuste puhul põhitööjõukulud ja ruumikulud täies mahus ning toetab osaliselt töövahendite ja teiste tegevuskulude katmist, samaväärne stabiilne toetus mittetulundusühingutele tagaks nende tegevuse jätkusuutlikkuse.
Toetuste süsteemi loomisega kümmekond aastat tagasi kutsus linn kolmandat sektorit üles noorsootöö valdkonnas tegutsema. Tänaseks on mittetulundussektoris linnalt potentsiaalseid toetusesoovijaid ja tegijaid kohati rohkem, kui optimaalselt vajalik oleks, seega tuleks mõelda teiste võimaluste peale noorsootöö korraldamisel, kui seda on eraõiguslike isikute toetamine tegevustoetusega.
4. Lahendus: noortekeskuse teenuse osutamine halduslepingu alusel
Kuna noorsootöö korraldamine on seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesanne, peab kohalik omavalitsus tagama noorsootöö tegemise. Seda on võimalik teha läbi linnavalitsuse vastava struktuuriüksuse, hallatavate asutuste (Anne Noortekeskus ja Lille Maja), andes toetusi eraõiguslikele isikutele, kes toetuse abil vastavat teenust omavalitsuses pakuvad, või sõlmides teenuse osutamiseks halduslepingu eraõigusliku isikuga.
Nagu ülalpool selgitatud on eraõiguslike isikute toetamise kaudu noortekeskuse teenuse osutamine tänaseks ennast Tartu linnas ammendanud, kvaliteedilt kõrgema taseme ning jätkusuutlikumate noortekeskuste saavutamiseks on vajalik otsida uusi võimalusi. Linnavalitsuse teenistujate koosseisu ja hallatavate asutuste töötajate koosseisu suurendamine ei tagaks oodatavat mitmekesisust noorsootöömaastikul. Mittetulundussektori olemasoleva võimekuse ärakasutamiseks ning nende tegevuse jätkusuutliku arengu tagamiseks tehakse käesolevaga ettepanek korraldada noorsootööd halduslepingu sõlmimise kaudu eraõiguslike isikutega.
Halduskoostöö seaduse § 3 lõike 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus volitada talle seadusega pandud haldusülesannet täitma juriidilise isiku halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga.
Juriidilise isiku võib volitada haldusülesannet täitma, kui:
1) haldusülesande täitmine juriidilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesande kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ning järelevalveks tehtavaid kulutusi;
2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti;
3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse.
Kuna ootused noortekeskustele on ühesugused sõltumata nende tegutsemisvormist, siis eeldab halduslepingu sõlmimise kaudu noortekeskuste teenuse osutamine teenuse osutajatele põhiliste tegevuskulude katmist, milleks on tööjõukulu ja ruumide kasutamise ja ülalpidamiskulu. Kuna mittetulundussektoril on tegevusteks võimalik taotleda vahendeid erinevatest meetmetest, siis on võimalik igapäevase tegevuste elluviimist korraldada osalt muude vahenditega ning tegevuste korraldamist rahastaks linna halduslepingu alusel üksnes osaliselt (nt koolivaheaja tegevused igapäevategevusest suuremas mahus).
Halduslepingu alusel noortekeskuse teenuse osutamisel on järgmised eelised:
1) halduslepingut on võimalik sõlmida pikemaks perioodiks kui üks eelarveaasta, samas on perioodi lõppedes võimalik uuesti hinnata teenuse vajalikkust ja kvaliteeti. Selged kokkulepped teenuse sisu ja linnapoolse rahastuse osas pikemaks perioodiks lisavad teenuse osutajatele suuremat finantsilist kindlust teenuse osutamise jätkamisel ja arendamisel kui seni;
2) vaadates üle nõudmised kolmanda sektori noortekeskustele ja ühtlustades rahastamismudelit munitsipaalnoortekeskustega, suurendab linn kolmanda sektori partnerite konkurentsivõimet ja toetab teenuse kvaliteedi tõusu nii kolmanda sektori noortekeskustes kui ka ülelinnalises noortekeskuste võrgustikus;
3) linna rahalised vahendid on teiste kohustuste kõrval noorsootöö korraldamiseks piiratud. Seetõttu on oluline, et olemasolevaid ressursse kasutatakse võimalikult ökonoomselt maksimaalselt kõrge kvaliteediga teenuse osutamiseks võimalikult suures mahus sihtrühma noortele, kes seda kõige enam vajavad.
Noortekeskuste seniseks põhiliseks sihtrühmaks on 7-18aastased noored. Vastavas vanuses noori elab Tartus 31.12.2013 seisuga 11884. Rahvastiku koosseisu andmed näitavad vastavas vanuses tartlaste arvu tõusutrendi ka järgnevateks aastateks (kui mitte arvestada võimalikke surmasid ega sisserändeid, siis oleks 2013. a andmetel põhinevatel arvutustel 7-18aastasi tartlasi 2015. a - 12338, 2016. a - 12735, 2017. a - 13210).
Kuna suur osa noortekeskuste poolt pakutavaid tegevusi on osalejatele tasuta või vähendatud tasu eest, saavad noortekeskuste tegevustes osaleda ka majanduslikult vähemate võimalustega perede noored, sh vaesuses ja suhtelises vaesuses elavad noored. Seega võimaldab tugev noortekeskuste võrgustik kaasata aktiivsesse tegevusse noori rohkem kui muud tegevused.
Eelnevat kokkuvõttes saab järeldada, et mitmeaastase halduslepingu alusel oleks võimalik tagada mittetulundusühingute peetavatele noortekeskustele senisest jätkusuutlikum rahastamine võrdsustades ühtlasi rahastamistingimused linna hallatavate asutustega. Jätkusuutlikum rahastamine aitaks parandada noortekeskuse teenuse kvaliteeti nii konkreetsetes noortekeskustes kui üleüldisena kogu linnas. Arvestades asjaolu, et noortekeskuse teenus on teenuse saajatele suures ulatuses tasuta, võimaldab tugevate ja jätkusuutlike noortekeskuste võrgustik teenindada võimalikult suurt hulka noori, sh noori, kes tulevad väiksema majandusliku võimekusega perekondadest.
Eelnevat arvestades ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 lg 3 ning halduskoostöö seaduse § 3 lg 2 ja § 9, Tartu Linnavolikogu,
o t s u s t a b
1. Korraldada noortekeskuse teenuse osutamine kahe noortekeskuse osas halduslepingute alusel perioodil 1. jaanuar 2015 - 31. detsember 2017. a.
2. Volitada linnavalitsust sõlmima noortekeskuse teenuse osutamiseks halduslepingud.
3. Otsus jõustub 29. aprillil 2014. a.