Käsitletava peatüki ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
1. Ühisveevärk ja kanalisatsioonisüsteem
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamine on toimunud vastavalt üldplaneeringuga seatud eesmärgile võimaldada kõigile soovijaile võrguga liitumine ning kujundada linnas välja lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem. Nimetatud eesmärgi täitmiseks on toimunud trasside ehitamine, amortiseerunud puurkaevude sulgemine jne vastavalt üldplaneeringule. Üldplaneeringuga ette nähtud vajadus veetornile asukoha määramiseks, mis lahendatakse koostamisel oleva Ränilinna linnaosa üldplaneeringuga.
Üldplaneeringu edasine elluviimine saab toimuda üldplaneeringu eesmärgi ja ülesannetega vastavuses arvestades Ühisveevärgi- kanalisatsiooni arendamise kavas 2012-2025 seatud eesmärke.
Edasisel realiseerimisel tuleb lisaks üldplaneeringus sätestatule lähtuda järgnevast:
- Tulenevalt üldplaneeringu realiseerimise vajadusest on täpsustatud Anne veehaarde staatust ning edasisel kavandamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministeeriumi seisukohast, et Anne veehaare on eraldiseisvatest puurkaevude gruppidest koosnev veehaare.
- Üldplaneeringus näidatud puurkaevude staatus tuleb täpsustada igakordselt koostöös Keskkonnaameti ja maaomanikuga.
- Kuni Meltsiveski veehaarde kaitse korraldamiseni üld- või teemaplaneeringuga või veekaitseala moodustamisega tuleb planeerimisel ja projekteerimisel lähtuda üldplaneeringus sätestatud reeglistikust, et kaardil 10 näidatud alal ehitusetegevuse kavandamiseks tuleb lähtetingimused taotleda Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonist (üldplaneeringu kehtestamise ajast on muutunud riigiameti struktuur ja nimetus).
Juhul kui üldplaneeringu ülevaatamise tulemusel otsustatakse selle muutmise vajadus - tuleb kaasajastada ka ühisveevärki ja kanalisatsioonisüsteemi puudutav osa.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
Sademevee suunamisel kanalisatsioonivõrku tuleb eesmärgiks võtta vee võimalikult maksimaalne lokaliseerimine ja puhastamine selle tekke piirkonnas. Oluline on parklatest lähtuva sademevee kohtpuhastamine ning uute ja rekonstrueeritavate objektide liitmine sademeveekanalisatsiooniga.
2. Kaugküte
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Kaugküttevõrgu arendamine on käinud üldplaneeringus sätestatu kohaselt. Üldplaneeringu kehtivuse perioodil ei ole tehtud ettepanekuid detailplaneeringute algatamiseks, millega oleks taotletud kaugküttepiirkonnast väljaarvamist või kaugküttepiirkonda sobimatu kütteviisi kehtestamist. Üksikuid taotlusi projekteerimistingimuste kaudu on tehtud.
Ülevaatamise käigus on linnas majandav kaugkütte ettevõte teinud ettepaneku kaugküttepiirkondade muutmiseks. Ettepaneku põhjendused aga ei tingi otseselt linnavalitsuse hinnangul üldplaneeringu muutmise vajadust. Samas on suurim maagaasi võrguettevõte huvitatud sellest, et kaugküttepiirkondade regulatsioon muutuks neile soodsamas suunas.
Kaugkütte piirkondade muutmise ning energiamajanduse situatsiooni ja perspektiivide kaardistamise aluseks saab olla põhjalik valdkondlik uurimustöö (ja/või valdkondlik arengukava), mille alusel on võimalik muutmise vajaduse määramine.
Üldplaneeringu edasine elluviimine saab toimuda üldplaneeringu eesmärgi ja ülesannetega vastavuses. Edasisel realiseerimisel tuleb lisaks üldplaneeringus sätestatule lähtuda järgnevast:
- Üldplaneeringu rakendamise käigus on täpsustunud alternatiivsete kütteviiside kasutus. Üldplaneeringu alapunktis 9.2.3.1. nimetatud ökoloogiliselt puhtama või vähem kohalikku õhusaastet tekitava kütteviisina tuleb käsitleda eelkõige:
1) Maasoojust, mille kasutamise kavandamisel tuleks lähtuda uurimustöös "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" (AS Maves 2012) ette nähtud tingimustest ja korrast.
2) Tuule- ja päikeseenergiat, mille kasutamise kavandamisel tuleb lähtuda uurimustöös "Tuule ja päikseenergia kasutamine Tartu linnas. Taastuvate energiaallikate kasutamise 21. sajandi linnas" (Hea Uus Linn OÜ 2013) ette nähtud tingimustest ja korrast.
3) Biogaasi ja elektrit.
- Tulenevalt euro kasutusele võtmisest Eesti Vabariigis on vajalik üldplaneeringu alapunktis 9.2.6. nimetatud väärtused teisendada kehtivaks valuutaks. Arvestamisel kasutada summat 77 eurot/kW.
- Tulenevalt kaugkütteseaduse regulatsiooni muutusest puudub vajadus piirhinna kooskõlastamiseks linnavalitsusega.
- Üldplaneeringus näidatud piirkondasid ühendavate perspektiivsete torustike paiknemine tuleb otsustada igakordselt lähtuvalt kujunenud situatsioonist ja otstarbekusest.
Juhul kui üldplaneeringu ülevaatamise tulemusel otsustatakse selle muutmise vajadus - tuleb kaasajastada ka kaugkütet puudutav osa.
Uute, järjest levinumate, kütteviiside: kaugjahutuse, soojuspuuraukude, maakütte, päikese- ja tuuleenergia kasutuse kajastamine oleks üldplaneeringus vajalik, kuid see on otstarbekas pärast energeetika valdkonda terviklikult haarava arengukava koostamist.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus
Tartu linna kaugküttevõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused
Kaugküttevõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
3. Gaasivõrk
3.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Gaasivõrgu ehitus on toimunud vastavalt tehnilistele vajadustele ja võimalustele arvestades üldplaneeringus sätestatut. Suuri investeeringuid võrgu arendamisse ja ringistamisse tehtud ei ole.
Ülevaatamise käigus on tehtud koostööd piirkonnas tegutsevate võrguettevõtetega. Suurim maagaasi võrguettevõte AS Gaasivõrgud on huvitatud sellest, et kõigil tehnovõrkude valdajatel oleks Tartu linnas võrdsed tingimused oma võrkude arendamiseks ning uute klientide liitmiseks oma võrguga, mis praegu on seoses kaugküttepiirkonnaga pärsitud. Samuti leiab ettevõte, et vajalik on üldplaneeringu kaardi nr 15 muutmine fikseerimaks kaasajastatud olemasolevate ja perspektiivsete magistraalsete torustike paiknemine. Täiendavate maaeralduste või funktsioonide määramist ei taotleta. Teised maagaasi võrguettevõtted pole avaldanud soovi üldplaneeringu muutmiseks.
Linnavalitsus leiab, et planeeringulahenduse osaline realiseerumine (perspektiivsete torustike muutumine olemasolevateks) ei ole piisav põhjendus üldplaneeringu muutmise algatamiseks.
Juhul kui üldplaneeringu ülevaatamise tulemusel otsustatakse selle muutmine - tuleb kaasajastada ka gaasivõrku puudutav osa.
3.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus
Tartu linna gaasivõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
3.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused
Gaasivõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
4. Elektri põhivõrk
4.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
4.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Toimunud on Emajõe alajaama ning Tartu–Emajõe–Ülejõe 110 kV kaabelliini ehitus ja Lemmatsi alajaama rekonstrueerimine ning kasutusest välja jäänud õhuliinide likvideerimine. Elektri põhivõrgu arendamine jätkub vastavalt tehnilistele vajadustele ja võimalustele vastavalt üldplaneeringus sätestatule.
Koostamisel on Ropka ja Tööstuse alajaamade detailplaneeringud. Karlovasse on uue alajaama asukoht ette nähtud kehtestatud detailplaneeringuga. Kesklinna üldplaneeringuga reserveeritakse koridor kõrgepinge maakaablile ning asukoht Kesklinna alajaama asemel kavandatava jaotusalajaamale. Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamisel on tagatud võimalus õhuliinide rekonstrueerimiseks looduskaitsealal.
Üldplaneeringu ülevaatamisel on tehtud koostööd põhivõrgu omanikuga.
Üldplaneeringu edasine elluviimine saab toimuda üldplaneeringu eesmärgi ja ülesannetega vastavuses.
Edasisel realiseerimisel tuleb lisaks üldplaneeringus sätestatule lähtuda järgnevast:
- Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on arvestatud elektriliinide kaitsevöönditega. Juhul, kui õhuliine asendatakse maakaabliga ning selle tõttu vabaneb endise kaitsevööndi likvideerumisega maareserv (Ringtee äärsetel aladel, Lemmatsi AJ ühendus Tartu AJ-ga), saab maa-alale koostada linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav(ad) detailplaneering(ud).
4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus
Tartu linna elektri põhivõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
4.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused
Tartu linna elektri põhivõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
5. Telekommunikatsioonivõrk
5.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Telekommunikatsioonivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt kehtivate planeeringute realiseerimisele, lähtudes liinirajatistele esitatavaid nõuetest. Uute raadiosaatjate ja mastide paigaldamine saab toimuda juhul kui kitsenduste osas saavutatakse kokkulepe maaomanikega.
5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus
Telekommunikatsioonivõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks.
5.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused
Telekommunikatsioonivõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
