EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
04. märts 2014. a. nr LVK-I-0027 |
| Informatsioon arengu- ja planeerimiskomisjonile Tartu linna üldplaneeringu ptk 8 "Teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuvälja asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine" ülevaatamisest |
Käsitletava peatüki ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
1. Teed ja tänavad
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Magistraaltänavad
· Magistraaltänavate arengu senised tulemused: On asutud realiseerima planeeritud objekte. Koostatud on Tartu linna idapoolse ja põhjapoolse ringtee rajamise eelprojektid. Maanteeamet on koostanud Tartu linna läänepoolse ringtee rekonstrueerimise tööprojekti. Raudtee ohuprobleemide likvideerimise projekti mahus on koostatud Aardla tn ja Betooni tn ülesõitude eritasandiliseks ümber ehitamise eelprojektid, kuid nende ehitamist riik enam ei toeta. On realiseeritud Petseri raudteeharu eritasandiline ristmik. Ringtee tänav on rekonstrueeritud Võru tn - Turu tn vahelisel lõigul. Käimas on Tartu linna idapoolse ringtee silla ehitustööd. Pikk tn rajamise otstarbekus (Kivi tn - Narva mnt lõigus) otsustatakse koostatava kesklinna üldplaneeringu raames. Koostamisel on Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu tn) kavandatava tänava ja
lähiala detailplaneering. Realiseeritud on Narva mnt ühendamine Jõhvi - Tartu - Valga riigimaanteega.
ümbers6idud_ja_suurprojektid.pdf
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu kaardi nr 8 ja üldplaneeringu seletuskirja alusel. Tähelepanu tuleb pöörata linna magistraaltänavate ja Tartu linnaga piirnevate valdade üldplaneeringutega kavandatud teede ühendamisele. Tartu linna idapoolse ringtee jätkumise kavandamise Tartu vallas ja Ringtee ühenduse kavandamisel Muuseumi teega lähtutakse Ramboll Eesti AS poolt koostatud Tartu linna idapoolse ringtee eelprojektist. Maanteeamet realiseerib lõiguti Tartu linna läänepoolse ringtee rekonstrueerimist, mis on kooskõlas üldplaneeringuga. Emajõe, Turu, Rebase ja Tehase tänavate vahelise maa- ala arendamiseks on vajalik Sadamaraudtee koridori kavandatud jaotustänava (Turu tn ja Sõbra tn vahelises lõigus) rajamine ja sadamaraudtee likvideerimine.
Juurdepääsutänavad
· Juurdepääsutänavate arengu senised tulemused: On järgitud üldplaneeringuga määratud põhimõtteid kõnniteede rajamisel juurdepääsutänavate juurde ja kruusatänavate asfalteerimisel. Sõidukite parkimisküsimuste lahendamiseks korrusmajade piirkondades on koostamisel teemaplaneering ja linnaosade üldplaneeringud. (Kesklinn, Ränilinn).
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel.
Ristmikud
· Ristmike arengu senised tulemused: On asutud realiseerima planeeritud objekte. Koostatud on Tartu linna idapoolse ja põhjapoolse ringtee rajamise eelprojektid. Raudtee ohuprobleemide likvideerimise projekti mahus on koostatud Aardla tn ja Betooni tn ülesõitude eritasandiliseks ümber ehitamise eelprojektid. Koostöös Maanteeametiga on rekonstrueeritud Ringtee tänavat ja sellega seonduvalt ka sealseid ristmikke. On realiseeritud Petseri raudteeharu eritasandiline ristmik. Koostamisel on Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneering. Turu tn - Riia tn ristmiku lahendus määratakse koostatava kesklinna üldplaneeringuga.
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel.
2. Sillad
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Sillad
· Sildade arengu senised tulemused: On rajatud Vabadussild. Marja ja Lubja tänavate ühendamiseks on ladustatud endine raudsild Supilinnas.
Silla ehitamiseks on kaks varianti. Esimene oleks vana silla materjalide baasil.
sildlooduses.pdf
Teine variant oleks ehitada uus, arhitektuurselt huvitavam sild.
Mikk Pärdi MSc planšetid.pdf
Supilinna sild.jpg
Käivad Tartu linna idapoolse ringtee silla ehitustööd. Sild valmib 2014. a lõpus. Ropka silla rajamiseks on koostamisel detailplaneering. Maanteeameti poolt on koostatud Tartu linna põhjapoolse ringteega Tiksoja silla rajamiseks eelprojekt. Täiendavate kergliiklejate silla rajamine kesklinnas lahendatakse kesklinna üldplaneeringuga.
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel. Täiendavate sildade vajadust saab hinnata juhul kui algatatakse uue üldplaneeringu koostamine. Praeguse liiklusprognoosi põhjal otsest mootorsõidukite sildade täiendavat planeerimist vaja pole, kuid situatsioon võib muutuda uute prognooside koostamisel pärast kehtiva üldplaneeringu liiklusskeemi järk- järgulist realiseerimist. Kõrgkoolide teemaplaneeringuga kavandatud kesklinna ja Maarjamõisa linnaosi ühendava kergliiklussilla osas on 2014. a koostamisel asukohavaliku ja tasuvuse osas vastav töö.
3. Parkimine
3.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
Parkimine
· Parkimise osas senised tulemused: Sõidukite parkimisküsimuste lahendamiseks korrusmajade piirkondades on koostamisel teemaplaneering ja linnaosade üldplaneeringud. Linnakeskuse parkimisvööndi piiri täpsustatakse Ülejõe linnaosas kesklinna üldplaneeringu menetlemise käigus. Sõidukite parkimise kavandamisel on jälgitud üldplaneeringu kohaselt standardi EVS 843:2003 "Linnatänavad" nõudeid.
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel.
4. Ühistransport
4.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
Ühistransport
· Ühistranspordi arengu senised tulemused: Ühistranspordi arendamiseks on viidud läbi vajalikud tööd Tartu linna transpordi arengukava mahus. Kesklinna üldplaneeringuga kavandatud ühistranspordi radade rajamiseks vajalikud meetmed kaalutakse läbi transpordi arengukava uuendamise mahus.
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel.
5. Kergliiklus ja jalgrattateed
5.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
Kergliiklus ja jalgrattateed
· Kergliikluse ja jalgrattateede arengu senised tulemused: Jalgrattateede teemaplaneeringu alusel on koostatud Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem (Hendrikson & Ko, 2006). Üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt on realiseeritud mitmeid jalgratta- ja jalgteid (Võru tn, Ihaste tee, Ringtee tn, Aruküla tee jne) ja jalgrattaradu (Kesk tn, Veski tn).
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel. Jalgrattaliikluse arenguskeemi täiendamiseks tuleb koostada kergliikluse arengukava.
6. Raudteed
6.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
Raudteed
· Raudteede arengu senised tulemused: On realiseeritud Petseri raudteeharu eritasandiline ristmik. Raudtee ohuprobleemide likvideerimise projekti mahus on koostatud Aardla tn ja Betooni tn ülesõitude eritasandiliseks ümber ehitamise eelprojektid. Sadamaraudtee koridori kavandatakse Tartu linna magistraaltänavat (Fr. R. Kreutzwaldi tn - Kalda tee). Tänava kavandamiseks on koostamisel detailplaneering. Sadama raudtee on likvideeritud Keskkatlamaja ja Sõbra tn vahelisel lõigul. Sõbra tn ja Kaubajaama vahelise raudtee lõigu likvideerimine viibib, kuna raudteed on vaja Ropka linnaosas asuvate ettevõtete teenindamiseks raudteeveostega. Raudteetranspordist tuleva müra vähendamiseks on kogu Tartu linna ulatuses rakendatud keevisrööpaid, vibratsiooni vähendamiseks on rekonstrueeritud raudteekehandi killustikalus. Müratõkkesein on rajatud Riia ja Väike kaar tänavate vahelisel lõigul. Linnavalitsus on teinud Tartu maakonnaplaneeringu koostamise käigus ettepaneku kaaluda transiitsete kaubavedude möödajuhtimist Tartu linnast.
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel. Üldplaneeringuga reserveeritud raudteekoridor on piisav kahe raudteepaariga raudtee rajamiseks Tartu linnas. Rail Baltica rajamiseks reservmaa piisavus linnas ei ole teada, sest nõuetele vastavat lahendust Tartu linna kohta pole koostatud.
7. Sadamad
7.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
Sadamad
· Sadamate arengu senised tulemused: Realiseerima on asutud Sõpruse paadisadama detailplaneeringut. Tartu linna ulatuses on rajatud mitmeid sildumisrajatisi (Kvissentali, Kartuli tn, Sauna tn, Atlantise esine, Turusild, Sõbra tn) ja slipp Rebase tänaval.
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ näeb ette rahvusvahelise reisijateveo korraldamise Tartu ja Venemaa vahel mööda Emajõge. Kesklinna üldplaneeringuga on vajalik planeerida sadamale sobilik asukoht Tartu linnas. Vajalik on jätkata planeeritud väikelaevade sildumisrajatiste väljaehitamist. Selgitamist vajab Ropka tee 29 asuva inertmaterjalide sadama perspektiiv.
Vajalik on täpsustada linna piires asuvate sildumisrajatiste ja sadamate määratlus.
8. Lennuväli
8.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst
Lennuväli
· Lennuvälja arengu senised tulemused: Tartu lennujaam on rekonstrueeritud rahvusvahelise regulaarlendudele vastavaks tehniliselt ja maandumisraja pikkuse osas. On toimiv püsiühendus Helsingiga.
· Edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja alusel. Konkurentsivõime tõstmiseks tuleb leida täiendavaid võimalusi regulaarliinide käivitamiseks.
9. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus:
· Sangla tänava osas on vajalik Veeriku mikrorajooni detailplaneeringu osaline tühistamine. Veeriku mikrorajooni detailplaneering näeb ette Sangla tn pikendamise Näituse-Vitamini-L. Puusepa N. Lunini tänavate ristmikule. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 2013. a tellitud uurimistöö "Veeriku linnaosa tänavavõrgu analüüs" tunnistas Sangla tn läbimurde otstarbetuks;
· Ringtee ja Võru tn ning Tartu-Petseri raudteega moodustunud ristmiku lähiümbruse detailplaneering on vaja tunnistada kehtetuks tänavamaa lahenduse osas;
· Tartu linna idapoolse ringtee detailplaneeringu menetlemine tuleb lõpetada, kuna maaomanikega on jõutud kokkulepetele kinnistutelt maade võõrandamise osas tänavamaa tarbeks;
· Vajalik on Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee Koridori (lõigus Väike kaar – Turu tn) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine;
· Vajalik on Betooni tn raudteeülesõidukoha detailplaneeringu kehtestamine. Praegu on selle menetlus peatatud, kuna riik selle finantseerimisest lähiajal loobunud:
- kiri (digitaalne)_Template_13-00111_039.ddoc
· Vajalik on Tähtvere silla detailplaneeringu algatamine.
10. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused:
Üldplaneeringuga ettenähtud objektide rajamise mõjud on positiivsed.
