EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
04. märts 2014. a. nr LVK-I-0025 |
| Ülevaade sotsiaaltoetuste määramisest ja maksmisest 2013. aastal |
Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond toetab vähekindlustatud ja erivajadustega inimesi erinevate sotsiaaltoetustega lähtudes sotsiaalhoolekande seadusest ja Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud õigusaktidest. Toetuste maksmiseks kasutatakse linnaeelarvelisi ja riigieelarvest laekuvaid sihtotstarbelisi vahendeid.
1. Toimetulekutoetus
Peamiseks riigi poolseks abinõuks puuduse korral on kohaliku omavalitsuse kaudu makstav riiklik toimetulekutoetus. Toimetulekutoetuse maksmist reguleerivad sotsiaalhoolekande seaduse §-d 22-224. Toimetulekutoetuse vahendid on sihtotstarbelised ning laekuvad riigieelarvest.
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Perekonna liikmeteks loetakse abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
Tartu Linnavolikogu 07.06.2012. a määrusega nr 69 on kehtestatud eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel.
Järgnev tabel annab ülevaate rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste statistilistest andmetest 2013. a
| Toimetulekutoetus | 2013 |
| Toimetulekupiiri suurus esimese pereliikme kohta eurodes | 76,70 |
| Toimetulekupiiri suurus iga järgneva pereliikme kohta eurodes | 61,36 |
| Toimetulekutoetuse väljamakse summa kokku eurodes | 1 227 935 |
| Taotluste arv aastas kokku | 6495 |
| Perede arv keskmiselt kuus | 541 |
| sh töötuga peresid | 275 |
| sh lastega peresid | 219 |
| Leibkonnaliikmeid keskmiselt kuus | 1044 |
| sh lapsi | 388 |
| sh töötuid | 295 |
| Keskmine toetuse väljamakse kuus eurodes | 189 |
2012. aastal rahuldati 6516 toimetulekutoetuse taotlust ja väljamaksete summa oli 1 139 481 eurot. Toimetulekutoetuse taotluste arv 2013. aastal oli võrreldes 2012. aastaga 20 taotluse võrra väiksem. Väljamaksete summa suurenes 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 8 8450 eurot.
2014. aastal toimetulekupiir suurenes ja on üksi elavale inimesele või perekonnale 90 eurot ja 72 eurot iga järgnev pereliige.
2. Vajaduspõhine peretoetus
Vajaduspõhise peretoetuse eesmärk on vähendada suhtelises vaesuses elavate lastega perede osakaalu. Vajaduspõhise peretoetuse maksmist reguleerivad sotsiaalhoolekande seaduse §-d 225- 228. Vajaduspõhise peretoetuse vahendid on sihtotstarbelised ja laekuvad riigieelarvest.
Alates 01.07.2013. a alustasid kohalikud omavalitsused vajaduspõhiste peretoetuste väljamaksetega. Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks lapsetoetust saav laps ja kelle perekonna netosissetulek ühes kuus on alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri suurus 2013. a oli 280 eurot perepea, 140 eurot iga järgnev 14-aastane kuni täisealine liige ning 84 eurot alla 14-aastane pereliige. Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 1. juulist 2013. a kuni 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.
2013. a rahuldati kokku 752 vajaduspõhise peretoetuse taotlust, milleks kulus 23 600 eurot. Toetust maksti kuus keskmiselt 264 perekonnale. Toetuse keskmine suurus oli 14,90 eurot.
3. Täiendavad sotsiaaltoetused
Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korda reguleerib Tartu Linnavolikogu 24.01.2013. a määrus nr 81 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord".
Korra alusel on toetused jaotatud perioodilisteks ja ühekordseteks toetusteks. Perioodiliste toetustega kaetakse vähekindlustatud perede kulud lastaia kohamaksule ja toidule lasteaias, gümnaasiumides ning kutseõppeasutustes. Ühekordsed toetused on mõeldud mitmesuguste hädavajalike kulude nagu abivahendid, ravimid, lastele vajalikud esemed jne osaliseks katmiseks, mida ei hüvitata teiste toetuste ja teenustega.
Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks kasutatakse Tartu linna eelarve vahendeid. Kord sätestab teatud toetuste määrade seotuse toimetulekupiiriga. Kui Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir suureneb, on võimalik suurendada ka täiendavaid sotsiaaltoetusi. Toetuse taotlust menetlev sotsiaaltöötaja hindab kodukülastuse, vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi alusel taotleja abivajadust. Otsuse toetuse määramise/mittemääramise kohta teeb korraga reguleeritud juhtudel sotsiaaltöötaja. Teatud toetuste määramise ainupädevus on sotsiaalhoolekandekomisjonil. Perioodilisi toetusi määrab sotsiaaltöötaja. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise uus kord laiendas 2013. aastal sotsiaaltöötajate pädevust otsuste tegemisel.
Täiendavateks sotsiaaltoetusteks ehk ühekordseteks toetusteks ja perioodilisteks toetusteks kokku kasutati 2013. aastal 461 577 eurot. Ühekordseteks toetusteks kasutati 322 388 eurot. Perioodilisteks toetusteks kasutati 139 188 eurot.
Ühekordsed toetused 01.01.2013 – 31.12.2013
| Toetus | Taotlusi | Summa | Keskmine |
| | | | |
| Erakorraline toetus | 226 | 23267 | 103 |
| Kolimistoetus | 118 | 19021 | 161 |
| Küttetoetus | 871 | 125257 | 144 |
| Lapse toimetuleku tagamise toetus | 831 | 73192 | 88 |
| Abivahendi toetus | 205 | 13262 | 65 |
| Dokumenditoetus | 15 | 539 | 36 |
| Ravitoetus | 616 | 28449 | 46 |
| Remonditoetus | 92 | 7681 | 83 |
| Aabitsatoetus | 48 | 7390 | 154 |
| Tšernobõli veterani toetus | 104 | 8008 | 77 |
| Eaka toetus | 16 | 2080 | 130 |
| Eluruumi sisustamise toetus | 104 | 9043 | 87 |
| Transporditoetus | 38 | 5199 | 137 |
| Rahuldatud taotlused | 3284 | 322388 | 98 |
Ühekordseid sotsiaaltoetusi, mida makstakse vähekindlustatud või erivajadustega inimestele/peredele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks, on kõige rohkem eraldatud küttetoetuseks, ravitoetuseks ja laste toimetuleku tagamiseks. Selline pingerida on olnud läbi aastate.
Linna eelarves täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendid suurenesid võrreldes 2012. aastaga 9000 eurot. 2012. a rahuldati 3108 ühekordsete sotsiaaltoetuste taotlust. Ühekordsete sotsiaaltoetuste taotluste arv on suurenenud 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 176 avalduse võrra.
Perioodilisteks toetusteks kasutati 2013. a koolieelsete lasteasutuste lastele ja 10.-12. klassi ning kutseõppeasutuste õpilastele toitlustamise toetuseks 59 273 eurot ja koolieelsete lasteasutuste lastele kohamaksu toetusteks 79 915 eurot.
Vähekindlustatud perede kooli- ja lasteaiatoidu toetus 2013
| Toitlustamise toetus (koolis) | Saajate arv |
| jaanuar - detsember | 29 |
| Toitlustamise toetus (lasteaias) | Saajate arv |
| jaanuar - detsember | 358 |
| Kokku | 59 273 eurot |
Vähekindlustatud perede lasteaia kohamaksu toetus 2013
| Kohamaksu toetus | Saajate arv |
| jaanuar - detsember | 358 |
| sh 50% | 137 |
| sh 100% | 221 |
| Kokku | 79 915 eurot |
4. Tartu linna täiendav lapsetoetus
Toetuse maksmise kord on kinnitatud Tartu Linnavolikogu 23. novembri 2006. a määrusega nr 44 ning toetuse määrad Tartu Linnavolikogu 03. detsembri 2009. a otsusega nr 29 ja Tartu Linnavolikogu 14.10.2010. a otsusega nr 129. Toetuste määrade muutmisega vähendati alates 2010. a toetuse I ja II osa, mis makstakse välja III osa maksmisel. Tartu linn maksab täiendavat lapsetoetust lapse vanemale (emale või isale) pere esimese ja teise lapse puhul kokku 512 eurot, alates kolmandast lapsest kokku 640 eurot.
Toetuse osade suurused on järgmised:
I osa lapse sünnil 64 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 48 eurot;
II osa lapse aastaseks saamisel 128 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 48 eurot;
III osa lapse 2aastaseks saamisel 320 eurot, kolmandale ja järgnevale lapsele lisaks 32 eurot.
Tartu linna täiendava lapsetoetuste taotluste arv ja summad 2013
| sünniaasta | I osa/suurem | II osa/suurem | III osa/suurem | Taotlusi kokku | summa kokku
eurodes |
| 2013 | 913/214 | - | - | 1 127 | 82 400 |
| 2012 | - | 1 079/241 | - | 1 320 | 180 528 |
| 2011 | - | - | 1 120/254 | 1 374 | 447 808 |
| Kokku | 1 127 | 1 320 | 1 374 | 3 821 | 710 736 |
Toetuse teise ja kolmanda osa saajad on lapsed, kes on sündinud 2011. ja 2012. aastal.
5. Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale
Puuetega laste hooldajatoetuse määr oli Tartu Linnavolikogu 15.09.2011. a määruse nr 44 alusel 2013. a oktoobrini lapse pideva hooldusvajaduse korral 80 eurot, osalise hooldusvajaduse korral 60 eurot. Tartu Linnavolikogu 12.09.2013. a määruse nr 99 "Hooldajatoetuse maksmine puuetega lapse hooldajale" alusel on hooldajatoetuse määr alates 1. oktoobrist 2013. a vastavalt 100 eurot ja 75 eurot. Vahendid toetuse maksmiseks on sihtotstarbelised ja laekuvad riigieelarvest.
Puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust juhul, kui vanem ei saa käia tööl puudega lapse hooldamise tõttu. Iga lapse puhul viiakse läbi hooldusvajaduse hindamine, mille tulemusena selgub, kui palju ja mis toimingutes laps igapäevaselt kõrvalabi vajab, vastavalt sellele liigitub hooldusvajadus osaliseks või pidevaks.
Toetust sai 2013. aastal 63 inimest 66 lapse eest. Nendest 50 inimest said toetust osalise hooldusvajadusega lapse hooldamise eest ja 13 pideva hooldusvajadusega lapse hooldamise eest. Kulud toetuse maksmiseks olid 2013. aastal olid 46 864 eurot hooldajatoetuseks ja 64 598 sotsiaalmaksuks.
6. Hooldajatoetus
Hooldajatoetuse maksmine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrusele nr 13 "Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord". Toetust makstakse raske või sügava puudega hooldusvajadusega täiesealise isiku hooldamise eest. Hooldus seatakse ja hooldajatoetus määratakse Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna korraldusega, milles määratletakse hooldusega seotud isikud, hooldajatoetuse suurus, maksmise tähtaeg ja hooldaja kohustused. Toetust makstakse igakuiselt kolmes erinevas määras 60% (23,4 eurot), 100% (39 eurot) ja 170% (66,3 eurot) lähtuvalt abivajadusest.
Hooldajatoetuse saajaid oli 31.12.2013. a seisuga 2308 inimest ja hooldusel olevaid inimesi oli 2481.
| Aasta | Hooldaja toetuse kulu | Sotsiaal-maksu
kulu | Hoolduse menetlusi | Hooldaja määramine | Toetuse maksmise lõpetamine | Hooldajate arv,
kelle eest tasuti sots maksu |
| 2012 | 1022324 | 371778 | 1400 | 652 | 748 | 379 |
| 2013 | 1025109 | 347487 | 1228 | 646 | 582 | 293 |
7. Puuetega inimestele eluruumide kohandamise toetus
Puuetega inimeste eluruumide kohandamise toetuse maksmise kord on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 19.06.2003. a määrusega nr 35. Korra alusel on toetust õigus taotleda sügava liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega isikul. Toetuse taotleja elukoha aadressina Eesti rahvastikuregistris peab olema registreeritud Tartu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse. Toetuse summa on maksimaalselt 75% kogu kohanduse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1 600 eurot.
Eluruumide kohandamise toetamiseks maksti 2013. aastal 8843 eurot. Kohandamistoetust maksti 8-le inimesele. Toetust taotleti valdavalt vannitoa ümberehituseks duširuumiks, kuid ka trepi käsipuu paigaldamiseks ja terrassi ligipääsetavaks ehitamiseks ratastooli kasutajale.
Käesoleval hetkel on linnavalitsuse ja volikogu menetluses puuetega inimeste eluruumide kohandamise toetuse maksmise korra uus eelnõu.
