EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
01. jaanuar 2014. a. nr LV-M-0001 |
| Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord |
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev määrus reguleerib Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimusi ja korda.
(2) Käesoleva määruse kohaselt ei määrata lapsele elukohajärgseks põhikooliks Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi.
§ 2. Elukohajärgne põhikool
(1) Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) haldusalas tegutsevatest põhikoolidest on ülelinnalise vastuvõtuga Miina Härma Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium ja Tartu Vene Lütseum, kuhu võetakse lapsi vastu kooli vastuvõtu tingimuste alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata haridusosakonna haldusalas tegutsev põhikool on elukohajärgseks põhikooliks Tartu linnas elavale lapsele vastavalt käesolevas määruses sätestatud elukohajärgse põhikooli määramise tingimustele ja korrale.
§ 3. Elukohajärgse põhikooli määramine
(1) Elukohajärgse põhikooli määrab Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) haridusosakonna kaudu.
(2) Elukohajärgse põhikooli määramisel arvestatakse esmajärjekorras õppekohtade arvu koolis, õpilase elukoha lähedust koolile (jalgsi tee pikkust) ja ülelinnalist laste koolitee pikkuse ühtlust.
(3) Vanema taotluse alusel arvestatakse elukohajärgse põhikooli määramisel sama pere teise lapse kooli ja võimalusel vanema soovi.
(4) Sama pere lasteks loetakse rahvastikuregistri andmetel sama aadressiga elukohas elavad lapsed.
2. peatükk
Elukohajärgse põhikooli määramine esimesse klassi astuvale lapsele
§ 4. Esimesse klassi astuvale lapsele elukohajärgse põhikooli määramine
(1) 10. märtsi seisuga Tartu linnas elavale lapsele, kellel tekib järgneval õppeaastal koolikohustus või kelle koolikohustuse täitmine on käimasoleval õppeaastal edasi lükatud või kelle vanem soovib lapse koolikohustuslikust east nooremana õppima asumist ja kes on vastavast soovist haridusosakonda teavitanud, määratakse elukohajärgne põhikool käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt.
(2) Kui Tartu linnas elavale lapsele tagatakse kooli vastuvõtu tingimuste kohaselt õppekoht ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolis, ei määrata lapsele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel elukohajärgset põhikooli, vaid lapse elukohajärgseks põhikooliks loetakse vanema soovi alusel ülelinnalise vastuvõtuga põhikool.
§ 5. Vanemate teavitamine määratud elukohajärgsest põhikoolist
Tartu linnas elavale lapsele määratud elukohajärgse põhikooli andmed avaldab haridusosakond hiljemalt 15. märtsil järgneva õppeaasta kohta. Vanemal on õigus saada teavet lapsele määratud elukohajärgse põhikooli kohta ka koolidest.
§ 6. Taotlus uue elukohajärgse põhikooli määramiseks
Vanem võib kuni 15. aprillini esitada taotluse uue elukohajärgse põhikooli määramiseks, kui:
1) ta soovib, et lapse elukohajärgseks põhikooliks määratakse sama pere teise lapse kool (v. a ülelinnalise vastuvõtuga põhikool), esitades sama pere teise lapse nime, isikukoodi ja kooli;
2) ta soovib loobuda õppekohast ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolis, erakoolis või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolis;
3) lapse elukoha andmed on rahvastikuregistris pärast 10. märtsi muutunud;
4) tal on muid põhjusi, miks ta soovib lapsele määratud elukohajärgset põhikooli muuta, esitades vastavad põhjused.
§ 7. Uue elukohajärgse põhikooli määramine
(1) Käesoleva määruse § 6 punkti 1 alusel esitatud taotlus vaadatakse läbi ja lapsele määratakse uus elukohajärgne põhikool viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest. Taotluse võib jätta rahuldatama üksnes juhul, kui on selge, et lapsed ei ela ühes leibkonnas sama perena.
(2) Käesoleva määruse § 6 punktide 2 ja 3 alusel esitatud taotlus vaadatakse läbi ajavahemikul 15.-25. aprill ja lapsele määratakse uus elukohajärgne põhikool käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, arvestades elukohajärgse põhikooli määramise hetkel olemasolevate vabade õppekohtadega.
(3) Käesoleva määruse § 6 punkti 4 alusel esitatud taotlus vaadatakse läbi ajavahemikul 25.-30. aprill ning lapsele määratakse uus elukohajärgne põhikool võimalusel, eelkõige vaba õppekoha olemasolul, lähtudes taotluste saabumise ajast.
§ 8. Elukohajärgse põhikooli määramine, kui lapse elukoha andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud piisava täpsusega
Kui lapse elukoha andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud piisava täpsusega ja vanem ei ole enne 10. märtsi haridusosakonda teavitanud lapse elukoha aadressist, määratakse lapsele elukohajärgne põhikool 5 tööpäeva jooksul pärast elukoha aadressi teatamist käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, arvestades elukohajärgse põhikooli määramise hetkel olemasolevate vabade õppekohtadega.
§ 9. Koolikohustuslikust east noorema lapse õppima asumine
(1) Kui vanem ei ole enne 10. märtsi haridusosakonda teavitanud koolikohustuslikust east noorema lapse õppima asumisest, määratakse lapsele elukohajärgne põhikool 5 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, arvestades elukohajärgse põhikooli määramise hetkel olemasolevate vabade õppekohtadega.
(2) Kui vanem esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse pärast 1. maid, võetakse laps kooli vastu vaba õppekoha olemasolul.
§ 10. Põhikooli valimine pärast 1. maid
(1) Pärast 1. maid võib vanem taotleda otse koolilt lapse vastuvõtmist loodavasse esimesse klassi. Kool rahuldab vanema taotluse õigusaktide või kooli vastuvõtu tingimuste alusel vaba õppekoha olemasolul. Kool, kuhu laps vastu võetakse, loetakse vanema soovi alusel lapse elukohajärgseks põhikooliks.
(2) Vanem võib pöörduda pärast 1. maid haridusosakonna poole elukohajärgse põhikooli määramiseks. Lapsele määratakse elukohajärgne põhikool käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, arvestades elukohajärgse põhikooli määramise hetkel olemasolevate vabade õppekohtadega, või algatatakse põhjendatud vajadusel koolis täiendava õppekoha loomine, et määrata lapsele elukohajärgseks põhikooliks elukohale lähemal asuv kool.
§ 11. Tartus linnas tegutsevas erakoolis või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolis õppima asumine
(1) Kui erakool või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikool on teavitanud haridusosakonda, et laps asub vanema soovil õppima erakooli või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikooli esimeses klassis, kaotab laps õiguse õppekohale elukohajärgseks põhikooliks määratud põhikoolis.
(2) Kui vanem soovib pärast 15. aprilli loobuda õppekohast erakoolis või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolis, määratakse lapsele vanema taotluse alusel elukohajärgne põhikool käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, arvestades elukohajärgse põhikooli määramise hetkel olemasolevate vabade õppekohtadega.
3. peatükk
Elukohajärgse põhikooli määramine ühest põhikoolist teise üleminekul
§ 12. Elukohajärgse põhikooli määramine ühest põhikoolist teise üleminekul
(1) Vanem võib lapse ühest põhikoolist teise üleminekul taotleda haridusosakonnalt lapsele uue elukohajärgse põhikooli määramist.
(2) Lapsele määratakse elukohajärgne põhikool käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, vajadusel algatatakse põhikoolis täiendava õppekoha loomine, et määrata lapsele elukohajärgseks põhikooliks elukohale lähemal asuv kool.
(3) Kui vanem valib lapse põhikooliks vaba õppekohta omava põhikooli ja kool võtab lapse vastu, on lapse elukohajärgseks põhikooliks lapse vastuvõtnud põhikool.
4. peatükk
Lõppsätted
§ 13. Enne käesoleva määruse jõustumist põhikoolis õppima asunud laste elukohajärgne põhikool
Käesoleva määruse jõustumise ajal põhikoolis õppiva lapse elukohajärgseks põhikooliks on põhikool, kus laps õpib.
§ 14. Kooli õigused ja kohustused määruse rakendamisel
(1) Elukohajärgne põhikool võtab pärast 1. maid ühendust vanematega, kelle lapse jaoks on kool elukohajärgne põhikool, kuid kes ei ole esitanud koolile vastuvõtu taotlust. Kui selgub, et laps ei vaja õppekohta loodavas esimeses klassis, võib kool vabanenud õppekoha täita teise lapsega. Kui hiljem selgub, et laps soovib koolis õppima asuda, tagab kool lapsele õppekoha.
(2) Kui kooli soovijaid on rohkem kui õppekohti ja pärast 1. maid vabaneb koolis õppekoht, pakub kool vaba õppekoha lapsele, kelle vanem on lapse koolis õppimiseks varem (nt uue elukohajärgse põhikooli määramise taotluses) soovi avaldanud.
(3) Vaba õppekoha olemasolul võib kool pärast 1. maid võtta vastu lapse, kelle elukoht ei ole Tartu linnas.
§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavalitsuse 15. veebruari 2011. a määrus nr 5 „Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse määruse eelnõu "Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord " juurde
Põhikooli esimesse klassi astudes on lapsel võimalik minna:
1) elukohalähedasse põhikooli;
2) ülelinnalise vastuvõtuga põhikooli;
3) hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud munitsipaalkooli;
4) erakooli;
5) riigikooli;
6) teise KOV kooli.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus paneb kohalikule omavalitsusüksusele kohustuse tagada lastele põhihariduse omandamine elukohajärgsete põhikoolide kaudu, st igal lapsel peab olema võimalik õppida elukohajärgses põhikoolis. Elukohajärgsetes koolides peab olema piisavalt õppekohti Tartu linnas elavatele lastele ja lapsed peavad lähtuvalt koolitee pikkusest ja koolihoone mahutavusest jagunema erinevate koolide vahel.
Tartu linna elukohajärgseteks põhikoolideks on eelnevast loetelust elukohalähedane põhikool, ülelinnalise vastuvõtuga põhikool, sh hariduslike erivajadustega laste põhikool.
PGS sätestab, et linnavalitsus peab arvestama elukohajärgse põhikooli määramisel:
1) lapse elukoha kaugust koolist (st koolitee pikkust);
2) sama pere teiste laste õppimist koolis;
3) võimalusel vanema soove.
Õiguskantsler on lugenud esimese ja teise tingimuse samaväärseks, st sõltuvalt vanema soovist rakendatakse kas elukohaläheduse põhimõtet või lähtutakse sama pere teiste laste koolist.
Kui sama pere lapsed käivad täna elukohalähedases koolis, siis on tõenäoline, et elukohalähedane kool on ka sama pere teiste laste kooliks. Kindlasti on ka hulgaliselt peresid, kus olukord ei ole selline. Samas ei ole mõistlik taoliste erandite selgitamiseks kõikidelt vanematelt võtta sooviavaldust. Seepärast on eelnõus olukord lahendatud nii, et kõikidele lastele määratakse elukohajärgne põhikool lähtuvalt elukohalähedusest või vanema soovil ülelinnalise vastuvõtuga põhikool.
Kui kõikidele Tartus elavatele lastele on elukohajärgne põhikool määratud, avaldab haridusosakond elukohajärgsete põhikoolide andmed vastavas e-keskkonnas (hiljemalt 15. märtsil).
Seejärel on vanematel, kes soovivad oma last panna sama pere teiste lastega samasse kooli (kui e-keskkonna kaudu määratud kool ei olnud sama), võimalus esitada taotlus elukohajärgse põhikooli muutmiseks. Vastav taotlus üldjuhul rahuldatakse, v. a kui on selge, et pere ei moodusta ühte leibkonda.
15.03.-15.04. on vanematel võimalik esitada ka teistel põhjustel taotlust elukohajärgse põhikooli muutmiseks:
1) ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolis, erakoolis või riigikoolis õppekohast loobumisel;
2) elukoha andmete muutumisel;
3) muul põhjusel ehk vanema soovil.
Punktides 1-2 nimetatud taotlused vaadatakse läbi üheaegselt arvestades koolihoonete mahutavust. Lastele määratakse koolitee pikkuse ja koolihoone mahutavuse alusel uus elukohajärgne põhikool. Vanema soovid rahuldatakse vabade õppekohtade olemasolul.
Kui vanemal ei ole põhjust (ta ei soovi) esitada taotlust elukohajärgse põhikooli muutmiseks ehk uue elukohajärgse põhikooli määramiseks, siis saab ta perioodil 15.03.-30.04. pöörduda määratud elukohajärgsesse põhikooli ja esitada koolile vastuvõtu taotluse.
Kui kool saab vanemalt vastuvõtu taotluse, kinnitab kool e-keskkonnas lapse oma nimekirja. Nii peab kool arvestust laste üle, kes on taotluse esitanud ja kes ei ole.
Perioodil 15.03.-30.04. jagab laste vahel õppekohti haridusosakond elukohajärgse kooli määramise kaudu, v. a ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolides. Nemad võivad alates 15.03. täita vabu kohti vanema vastava taotluse alusel.
Elukohalähedased põhikoolid hakkavad vabu õppekohti täitma alates 01.05. Alates 01.05. tuleb koolidel ühendust võtta ka vanematega, kes ei ole oma lapse kohta vastuvõtu taotlust esitanud. Kui asjaolude uurimisel selgub, et pere on kolinud välismaale või mujale Eestis ja on kindel, et nad ei vaja kohta koolis, saab kool märkida lapse ebatõenäoliselt kohta vajavaks ning vastavale lapsele planeeritud õppekoha täita varem õppekohta soovinud vanema lapsega.
Alates 15.03. jääb e-keskkonnas kooliti näha koolis õppekohta soovinud, kuid rahuldamata jäänud taotlustest soovijate nimekiri. Vaba õppekoha tekkimisel peab kool täitma selle esimesena soovi avaldanud vanema lapsega, kui vanemal on vastav soov veel alles. Kui pärast 01.05. ei ole koolis õppima asuda soovijaid soovijate nimekirjas, kuid koolil on vaba koht, millele soovib õppima asuda väljaspool Tartut elav laps, siis võib ta väljaspool Tartut elava lapse kooli vastu võtta.
Taoline sooviavaldajate ajaline järjestus on e-keskkonnas loodud, kuna vastasel juhul saaks vaba õppekoha juhuslikult õigel ajahetkel kooli pöördunud vanema laps. See ei oleks aga õiglane, kui varasemalt on kellegi taotlus jäetud vabade õppekohtade puudumise tõttu rahuldamata. Seepärast jäetakse kõik sooviavaldajad meelde ja võimaluse tekkimisel pakutakse vaba õppekohta soovijatele ajalises järjekorras.
Pärast 01.05. on vanemal võimalik pöörduda otse kooli poole ja taotleda vabale õppekohale vastuvõtmist. Sellisel juhul rahuldab kool vanema taotluse, kui koolis on vaba õppekoht ja soovijate nimekirjas ei ole vanemaid, kes soovisid varem vastavat õppekohta. Vastuvõttev kool peab tõstma lapse teise kooli nimekirjast enda nimekirja. Teisele koolile jääb näha vastav logi (milline kool milliseid muudatusi on teise kooli nimekirjades teinud). Selliselt saavad koolid jälgida olukorda õppekohtade täitmisel.
Senini oli Tartus elukohajärgse põhikooli määramine nn piirkonnapõhine. Piirkonnapõhise vastuvõtu kõige suuremaks puuduseks on see, et selle puhul ei arvestata koolihoonete mahutavusi, lähtuti ainult koolihoone paiknemisest ehk koolitee pikkusest. E-keskkonnas elukohalähedase põhikooli määramisel arvestatakse lisaks koolitee pikkusele ka koolihoonete mahutavuse võimalusi.
Haridusosakonna tegevused elukohajärgse kooli määramisel on järgmised:
1) Detsembrikuus loetakse rahvastikuregistrist e-keskkonda järgneval õppeaastal kooliminevate laste andmed.
2) Jaanuar-märts loetakse rahvastikuregistrist sisse andmete muudatused ja arvutatakse laste elukohtade ja koolide vahelised kaugused.
3) 5. märtsil sisestatakse ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolidesse astuda soovinud laste andmed (v. a hariduslike erivajadustega laste koolidesse astuvate laste andmed).
4) 10. märtsil tehakse andmete viimane uuendus ning antakse käsk jagada lapsed koolide vahel automaatselt elukohaläheduse alusel arvestades koolihoone mahutavust.
5) 10.-15.03. vaatab haridusosakond tulemused üle ning vajadusel teeb manuaalselt parandusi, seejuures vaadatakse üle ka Ihaste piirkond ning Tartu Descartes'i Lütseumi, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi piirkond, veendutakse, et bioloogilised sama pere lapsed oleksid ühes elukohajärgses põhikoolis ning ülelinnaliselt korrigeeritakse vajadusel naaberkoolides toimunud õppekohtade jagamisi lähtuvalt koolitee turvalisusest ja pikkusest.
6) Hiljemalt 15.03. tehakse vanematele e-keskkonna kaudu elukohajärgsed põhikoolid teatavaks.
7) 15.03.-15.04. kogutakse elukohajärgse põhikooli muutmise taotlusi, jooksvalt vaadatakse läbi sama pere lastega seotud taotlusi.
8) 15.04.-25.04. vaadatakse üle elukoha muutusega või ülelinnalises koolis (erakoolis, riigikoolis) õppekohast loobumisega seotud taotlused.
9) 25.04.-30.04. vaadatakse üle vanema soovidega seotud elukohajärgse põhikooli muutmise taotlused.
10) 30.04. tagatakse koolidele juurdepääs lõplikele nimekirjadele. Samaaegselt on saanud vanemad kooli esitada juba alates 15.03. vastuvõtu taotlusi, seega on mitmete laste kooliminek juba kinnitatud.
11) Alates 01.05. jälgitakse vabade õppekohtade jagamist koolides ning vajadusel lahendatakse keerulisemaid olukordi.
12) Alates 01.05 lahendatakse pärast 15.04. esitatud taotlusi elukohajärgse põhikooli määramiseks või muutmiseks.
Kogu sellel perioodil otsib haridusosakond kontakti vanematega, kelle lapse elukoha andmed on määratud ebapiisavalt ja lapsele on seetõttu kool määramata.
E-keskkonna kasutamiseks on vajalik teada esimeste klasside õppekohtade arvu. Selle kinnitab linnavalisus iga aasta detsembrikuus. Elukohalähedase põhikooli määramisel e-keskkonna kaudu ei jagata automaatsel paigutamisel välja kõiki õppekohti, vaid sõltuvalt kooli suurusest ja haridusosakonna varasemast kogemustes jäetakse reserv sama pere teiste lastega seotud taotluste rahuldamiseks. Vastavad andmed sisestatakse e-keskkonda.
2014. aastal toimub elukohajärgse põhikooli määramine esmakordselt e-keskkonna vahendusel. Kindlasti tuleb saadud kogemuse alusel teha 2015. aastaks täiendusi elukohajärgse põhikooli määramise tingimustes ja korras.
Sellisteks olukordadeks, mille tegelikku kujunemist ei oska me 100% ette ennustada, on:
1) sama pere teiste lastega seotud taotlused;
2) erakoolide vastuvõtu korraldus ja elukohajärgses koolis õppekohast loobumine;
3) õppekohtade vahetamine ühest koolist teise;
4) ebapiisavate elukohaandmetega lastele elukohajärgse põhikooli määramine, st nende vanematega kontakti saamine.
Nimetatud valdkondades kogume ja analüüsime kogemusi ning enne 2015. aastat teeme vajadusel ettepaneku elukohajärgse kooli määramise menetluse muutmiseks.
2015. aastal suureneb oluliselt esimestesse klassidesse astuvate laste arv ning jääb oluliselt väiksemaks vabadus tõsta lapsi vabade õppekohtade olemasolul ühest koolist teise. E-keskkonna loomine saigi algatatud 2013. aastal just selle kaalutlusega, et 2015. aastaks oleks haridusosakonnal olemas kogemused ja vajadusel saaks vastavat menetlust täiendada, et õppekohtade mõttes pingelisemal aastal sujuks elukohajärgse põhikooli määramine veelgi paremini.
Elukohajärgse põhikooli määramisel soovime vanematele anda paindlikud võimalused oma soovide realiseerimiseks, kuid kuna kooli õppekohtade arvule on piirid seatud hoone mahutavusega, siis on selge, et piiratud ressursside tingimustel ei saa kõik vanemad oma soove realiseerida. Samas on meie kohustus tagada piiratud ressursside jagamine võrdsetel tingimustel. E-keskkond ja reguleeritud elukohalähedase kooli määramise menetlus tagavad sarnastest oludes olevate vanemate ühetaolise kohtlemise.
Kõik Tartu põhikoolid annavad ühetaolist põhikooli riiklikul õppekaval baseeruvat põhiharidust ja on Eesti tasemel tunnustatud koolid.
Tartu Linnavalitsuse 16.01.2014 määrus nr 6 "Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord"