Üldinfo loovlinnade võrgustiku kohta
Ülemaailmne UNESCO loovlinnade võrgustik loodi 2004. aastal eesmärgiga edendada linnade sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist arengut. Loovlinnade võrgustiku peamised eesmärgid on liikmeslinnade kultuuritööstuse ja loomemajanduse arengu soodustamine. Samuti osalusele ja enesearendamisele rajaneva loometurismi propageerimine ning arendamine.
Loovlinnade võrgustik hõlmab 7 kategooriat: filmikunst, käsitöö ja rahvakunst, disain, gastronoomia, kirjandus, meediakunst ja muusika ning hetkel kuulub võrgustikku 41 linna.
Kohustused liikmeslinnadele
UNESCO eeldab, et peadirektoraadi poolt välja kuulutatud loovlinnad on võrgustikuga seotud tegevustes järjepidevad.
Kui kirjanduslinna staatus on saadud, on linn kohustatud olema valmis osalema info- ja teadmiste vahetuses teiste võrgustikku kuuluvate linnadega.
Samuti on linnal kohustus anda igal aastal UNESCO’le aruandluses teada linna loovelu mõjutavate poliitikate rakendumisest ja nii kohalikest kui rahvusvahelistest tegevustest, mis kirjanduslinna staatusega seotud on.
Toimunud tegevused
Tartule UNESCO loovlinnade võrgustikus kirjanduslinna tiitli taotlemise protsess sai alguse juba oktoobris 2008, mil teema tõstatas toonane Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Krista Ojasaar. Tiitli taotlemiseks kutsus ta kokku töögrupi, mis esmakordselt kohtus 29. oktoobril 2008. Töögrupp määras Eesti Kirjanduse Seltsi taotlusprotsessi administratiivorganiks.
12.02.2009.a korraldati kultuuriosakonnas ümarlaud, et välja selgitada ka teiste loomealade ja Tartu organisatsioonide esindajate huvi tiitli taotlemise vastu just kirjanduslinna kategoorias. Ümarlaual osalenud valdkondade esindajad avaldasid ideele toetust, samuti avaldasid kirjalikult toetust ka paljud Tartu ning üleriiklikud loomeorganisatsioonid ja -asutused, kes nägid tiitli pälvimisel potentsiaali ka oma valdkonna arengu edendamiseks.
16. aprillil 2009.a otsusega nr 501 võttis Tartu Linnavolikogu vastu otsuse taotleda Tartu linnale UNESCO loovlinna tiitlit kirjanduslinna kategoorias.
Otsusele tuginedes asus projekti meeskond ette valmistama eeltaotlust. Projekti juhtmeeskonda kuulusid sel hetkel Krista Ojasaar (Eesti Kirjanduse Seltsi liige ja toonane kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik), kes pidi eeltaotluse koostama, Kerli Gutman (UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni haridus- ja teadusprogrammide koordinaator), Marja Unt (Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär).
Taotluse protsess takerdus eelkõige Krista Ojasaare teiste tööülesannete tõttu, mistõttu määrati 2011.a mais taotluse uueks põhikoostajaks Berk Vaher.
2011.a novembris tuli teade, et USA keeldub poliitilistel põhjustel UNESCO edasisest rahastamisest; seetõttu oli ebakindel ka loovlinnade programmi ja UNESCO Eesti esinduse tulevik. Siiski jätkus taotluse koostamise protsess ning eeltaotlus valmis eesti keeles 2012.a sügiseks.
2012.a 27. septembril toimus ka protsessi vedajate kohtumine abilinnapea Tiia Teppaniga, kes kinnitas linna huvi protsessi jätkumise vastu.
2012.a oktoobris eraldas linnavalitsus reservist toetust 2000 eurot eeltaotluse esitamisega seotud kulude katmiseks.
2012.a oktoobris osales Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär Marja Unt Krakowis kirjanduslinnade ja tiitli taotlejate võrgustiku koosolekul, luues palju vajalikke kontakte ja saades infot protsessi ülesehituse kohta teistes linnades.
Loovlinnade programm taaskäivitati täielikult 2013. aastal - ametlikult toimus see 2013. aasta 3. juulil.
2013. aastal toimus eeltaotluse tõlkimine inglise keelde (Kersti Unt), tõlke toimetamine (Berk Vaher) ja eeltaotluse kujundamine (Andres Rõhu). Eeltaotlus esitati UNESCO sekretariaadile 14. oktoobril. Sellele järgneval nädalal kuulutati välja 2014. aasta loovlinnade taotlusvoor ning kuu lõpuks saabus UNESCO sekretariaadi tagasiside, milles anti eeltaotlusele väga toetav hinnang ja heakskiit põhitaotluse koostamisele.
31. oktoobril 2013 Tartu uue võimuliidu koalitsioonileppes võeti eesmärgiks Tartu viimine Unesco loovlinnade võrgustikku.
Töögrupi poolt planeeritud tegevused ja ettepanekud
UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni esindaja on tungivalt soovitanud anda põhitaotlus sisse juba käesoleval aastal, hinnates, et sel moel on Tartu võimalused tiitli saamiseks suuremad. Taotluste esitamise tähtaeg on 20. märts. Järgmine võimalus taotlemiseks on aasta pärast.
Tartu linnavalitsuselt ootavad ja loodavad tulevased koordineerijad ning tegevustes osalejad nii mainetoetust (kirjanduslinna rõhutamisega linna avaliku kuvandi kujundamisel ja välissuhtluses) kui ka eelarvelist panust, viidates, et kuigi paljude kirjandussündmuste ja ettevõtmiste eelarve hakkab koosnema mitmesugustest allikatest pärit toetustest, eeldavad kaasrahastajad tõenäoliselt, et projektide puhul, mille keskmes on just Tartu linn, arvestatavat panust ka linnalt endalt.
Juhtmeeskonna poolt on välja toodud vajadus toetada linna poolt nii igapäevast koordineerimistegevust (tööjõu tasustamiseks, halduskulude katmiseks) kui ka projektide läbiviimist.
Kultuuriosakonna hinnang
Kultuuriosakond näeb väärtusi, mida tiitli pälvimine linnale võib kaasa tuua, aga seda eelkõige juhul kui see on valdkonna arengut edendav impulss, millega kaasnevad läbimõeldud strateegiad ja uued tegevused ning laiapõhjaline kaasatus ja koostöö.
Seetõttu on kultuuriteenistus väljendanud taotlemise protsessi koordineerivale juhtmeeskonnale vajadust tuua enne põhitaotluse sisseandmist kokku kõiki kirjandusorganisatsioone hõlmav ümarlaud, et välja selgitada nende sisuline kaasatus, partnerite panustamisulatused ning kohustused, et tiitel ei jääks pelgalt formaalsuseks ning et Tartu linna poolt võetavaid kohustusi ei kannaks vaid üks organisatsioon või initsiatiivgrupp.
Seetõttu on kultuuriosakonna hinnangul väga oluline kohaliku koostöövõrgustiku loomine, kelle esmaülesandeks peaks olema erinevate kirjandusvälja sektorite (raamatukogud, haridus, kirjastustegevus jne) analüüsidele tugineva täpsema arenguvisiooni ja tegevuskava seadmine ning koostöö planeerimine sellel suunal nii linna kui ka riigi tasandil.
Arvestada tuleb, et taotluses ning aruandluses hinnatakse linna sotsiaal-majanduslikke aspekte ja strateegiaid, loovsektori toetamise poliitikaid ja mehhanisme, valdkondlikke investeeringuid jm.
Linn peab välja tooma, millised tegevused on planeeritud vastamaks loovlinnade missioonidokumendis välja toodud prioriteetsetele eesmärkidele nagu loovtööstuse arendamine, tegelemine sotsiaalselt haavatavate gruppidega jm. Seetõttu vajab protsess juba taotlusfaasis linnavalitsuse struktuuriüksuste poolset panust ning loomulikult ka linnapoolsete strateegiate väljakujundamist.
Esmategevusena vajab asjatundlikku hinnangut protokolliteenistuselt ka taotluse esitamisega kaasnev nõue saada argumenteeritud soovitused 5-lt võrgustikku juba kuuluvalt linnalt, millest kolm peavad olema teisest regioonist.