Tartu Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni 11. detsembri 2013. a koosolekul otsustati volitada Toomas Kappi koostöös komisjoni esimehega esitama määruse "Tartu Linnavolikogu 18. detsembri 2003. a määruses nr 52 „Kaevetööde eeskiri" muutmine" eelnõule täpne muudatusettepanek.
Toomas Kapp saatis ettepaneku 12. detsembril - sõnastada eelnõu punkt 8:
"8) paragrahvi 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetöid, välja arvatud avariitööd ja taristu rekonstrueerimistööd seadusega ettenähtud kaitsevööndis, on lubatud puudele lähemal kui 2 m teostada linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse eelneval nõusolekul."
Tartu Linnavalitsus on põhimõtteliselt nõus, et Tartu Linnavolikogu 8. detsembri 2003. a määrusega nr 52 "Kaevetööde eeskiri" kehtestatud regulatsioon tuleb sisuliselt üle vaadata ja teha vajalikud korrektiivid kaeveloa taotluste menetlemise osas. Uus kaevetööde eeskirja eelnõu on kavas volikogule esitada järgmise aasta kevadeks. Samas ei saa linnavalitsus nõustuda linnavolikogu linnamajanduskomisjoni esitatud muudatusettepaneku sõnastusega ja seda järgmistel põhjustel:
Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, Tartu Linnavolikogule esitatud eelnõu punktis 8 ei muudeta sisuliselt Tartu Linnavolikogu 8. detsembri 2003. a määruse nr 52 "Kaevetööde eeskiri" (edaspidi kaevetööde eeskiri) § 5 lõiget 6, vaid ajakohastatakse ainult teenistuse nimetust.
Puudele lähemal kui 2 m teostatavate kaevetööde eelnev kooskõlastamine on olnud ja on ka edaspidi vajalik, et hinnata, kas puud võivad saada sedavõrd kahjustatud, et kujutavad lähiajal ohtu nii inimeste elule, tervisele, liiklusele, kommunikatsioonidele või kinnisvarale jm. Seejuures ei oma tähendust, mis eesmärgil kaevetöid tehakse, vaid piisab kaetöö tegemise faktist. Puude juurte läbilõikamine või kahjustamine võib muuta puu ohtlikuks ilma, et seda eelnevalt kuidagi näha oleks. Sellepärast on oluline teada saada, millisel meetodil ja kui lähedal puudele kaevetöid soovitakse teostada. See võimaldab hinnata puu võimaliku kahjustuse suurust ja leppida kokku kaevetööde ulatuses ja tingimustes, et võimalikult vähe puud kahjustada. Vajadusel tuleb langetada otsus puu edasise saatuse kohta. Näiteks võib olla piisav puu kärpimine, et tasakaalustada juurte ja võra mahtu. Samas võib selguda, et puud ei ole võimalik säilitada ja puu tuleb likvideerida.
Kuna varem väljastas kaevelubasid arhitektuuri ja ehituse osakond, oli kohane nõue, et eelnimetatud kaevetöödeks annaks nõusoleku haljastusteenistus. Nüüd, kui kaevelubasid väljastab linnamajanduse osakond ja kaevelubade komisjonis on haljastus- ja puhastusteenistuse esindaja, otsest vajadust eelneva nõusoleku andmiseks ei ole, sest kaevekomisjon saab ehitusprojekti alusel kõiki asjaolusid hinnata ja vajadusel esitada tööde tegemiseks tingimused kaeveloal. Juhul, kui kaeveloa saamiseks esitatud andmed on puudulikud, on osakonnal õigus nõuda lisaks täiendavaid dokumente või kooskõlastusi (kaevetööde eeskirja § 4 lg 1).
Avariitööd on kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu, ning nende tööde tegemiseks on kehtestatud eriregulatsioon. Kuna kaevetööde eeskirja § 6 lg 1 p 3 on sätestatud, et tehnovõrkude avarii korral võib tööd alustada tingimusel, et kaevamisest puude juurekaelale lähemal kui 2 m on informeeritud linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistust (töövälisel ajal tuleb kaevetöö tegijal enne kaeviku tagasitäimist fikseerida võimalik puujuurestiku vigastuse ulatus), siis puudub vajadus korrata seda erandit eeskirja § 5 lõikes 6.
Arvestades eeltoodut teeb linnavalitsus ettepaneku muuta kaevetööde eeskirja § 5 lõiget 6 ja tunnistada selle teine lause kehtetuks.