Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogule otsuse "Herne tn 64 detailplaneeringu kehtestamine" eelnõu esitamine |
Reg. number: | LV-IP-0065 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 13.03.2013 |
Koostaja: | Ingrid Perner |
Ettekandja: | Urmas Ahven |
Failid: | seletuskiri.pdf ( 1001 kb ) 12DP12 - linnaehituslikud seosed Herne 64.pdf ( 125 kb ) 12DP12 põhijoonis Herne 64.pdf ( 439 kb ) 12DP12 tehnovorgud Herne 64.pdf ( 240 kb ) vastasmaja_mai_2011.JPG ( 397 kb ) herne64_mai2011.JPG ( 390 kb ) Edelast.jpg ( 162 kb ) Loodest.jpg ( 195 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
13. märts 2013. a. nr LV-IP-0065 |
Tartu Linnavolikogule otsuse "Herne tn 64 detailplaneeringu kehtestamine" eelnõu esitamine |
KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Herne tn 64 krundi detailplaneeringu kehtestamine" eelnõu.
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Raimond Tamm |
Juhataja: | |
Protokollija |
Tartu Linnavolikogu algatas Herne tn 64 krundi detailplaneeringu koostamise 19.01.2012 otsusega nr 319 eesmärgiga kaaluda ehitusõiguse määramise võimalust krundile üksikelamu ehitamiseks. Planeeringu koostamisest huvitatud isik on Inga Tõnisson, planeeringu koostaja on OÜ Artes Terrae.
Planeeritav krunt pindalaga 1044 m² paikneb Supilinna miljööväärtusega hoonestusalal Herne ja Kauna tänava nurgal. Krunt on hoonestamata.
Kuna planeeringuga kavandatav hoone maht võimaldab ka korterelamu rajamist krundile, siis asus linn seisukohale, et planeeringuga tuleb ette näha ehitise kasutamise sihtotstarbena lisaks üksikelamule ka korterelamu funktsiooni. Ajalooliselt on Herne tn 64 krundil samuti olnud korterelamu. Planeering on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga väikeelamute maa juhtfunktsiooniga alal lubatud korruselisuse põhimõttega.
Planeeringuga on lubatud krundile ehitada kolmekorruseline (2+katusekorrus) hoone. Suurimaks lubatud korterite arvuks on määratud neli. Põhihoone suurimaks lubatud ehitusaluseks pindalaks on määratud 130 m². Põhihoonele võib külge ehitada garaaž/abihoone. Garaaž/abihoone peab olema Herne tänava poolsest krundipiirist vähemalt 6 meetrise tagasiastega. Lisaks on lubatud krundile ehitada veel üks eraldiseisev abihoone. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala krundil on 210 m².
Hoone katuseharja suurim lubatud kõrgus (44,30 m) on määratud üle Herne tänava asuva korterelamu katuseharja kõrguse järgi. Katusekaldeks on määratud 30-45 kraadi. Hoone kohustuslik ehitusjoon on määratud Herne tänava äärde. Põhihoone asukoha määramisel on arvestatud üle tänava asuva hoone asukohaga.
Krundile on planeeritud üks sõidukite juurdepääs. Üksikelamu puhul on planeeritud juurdepääs Kauna tänava poole, korterelamu puhul Herne tn 62 krundi poole. Planeeringus on markeeritud korterelamu juurdepääsu- ja parkimisala orienteeruv asukoht. Igale korterile on planeeritud üks parkimiskoht. Juhul kui üks juurdepääs on juba rajatud ja tekib vajadus teises asukohas juurdepääsu järele, tuleb esialgne juurdepääs likvideerida.
Planeeringu avalik väljapanek toimus 13.─27.02.2013. Väljapaneku käigus ei esitatud lahenduse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 10 lg 61 p 6, § 24 lg 3, Tartu linna ehitusmääruse § 19 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Herne tn 64 krundi detailplaneering vastavalt lisale.
2. Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu kehtestamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.
3. Otsus jõustub ...... 2013. a.
4. Käesoleva otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või mu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.