EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
09. jaanuar 2013. a. nr LVK-M-0093 |
| Tartu linna ametiasutuste palgajuhend |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 35 ja p 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 11 lg 5 ja § 63 lg 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Tartu linna ametiasutuste palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Tartu linna ametiasutuste teenistujate töö tasustamise korraldus, tingimused ja tasu maksmise põhimõtted, et tagada õiglane ja arusaadav tasusüsteem, mis arvestab ametikoha väärtust sõltumata teenistuskoha liigist ning tagab palkade sisemise õigluse ja võrdluse palgaturuga.
(2) Tasu maksmise põhimõtted on avalikud ja kättesaadavad kõikidele teenistujatele.
§ 2. Määruse eesmärk
Tartu linn soovib palgajuhendis sätestatud põhimõtteid järgides maksta oma teenistujatele konkurentsivõimelist tasu ja soodustada kvalifitseeritud töötajaskonna hoidmist, otsimist ja arendamist ning võimaldada teenistujatele konkurentsivõimelisi teenistustingimusi.
§ 3. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) lisatasu – põhi- ja muutuvpalgale lisaks makstav täiendav tasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise ning ületunnitöö, valveaja, öötöö ja riigipühadel töötamise eest;
2) muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest või lisatasuna ülesannete eest, mis ületavad kokkulepitud töömahtu, ei tulene töö sisust või ei ole seotud teenistuskoha eesmärgiga;
3) palgavahemik – palgaklassile vastav kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära vahemik;
4) palk - teenistuja põhipalk koos muutuvpalga ja lisatasudega;
5) põhipalk - teenistujale määratud kuupalgamäär, mille aluseks on vastava teenistuskoha grupile vastav palgamäär;
6) preemia - kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest kohaldatav ergutus;
7) teenistuja - Tartu linna ametiasutuste teenistuskohtade koosseisus ettenähtud teenistuskohale nimetatud ametnik või töökohale võetud töötaja;
8) toetus – tasu, mida makstakse soorituse tulemuslikkusest mittesõltuvatel asjaoludel;
9) tulemuspalk - muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel.
2. peatükk
Teenistuskohtade hindamine
§ 4. Teenistuskohtade hindamine
(1) Kõik Tartu linna ametiasutuste teenistuskohad hinnatakse ja vastavalt hindamistulemustele grupeeritakse teenistuskohale antud väärtuspunktide alusel põhimõttel, et sarnase keerukuse ja/või töö sisuga teenistuskohad on ühes grupis.
(2) Teenistuskohtade hindamisel kasutatakse Fontes PMP ASi ja Riigikantselei väljatöötatud metoodikat ametikohtade hindamiseks avalikus sektoris.
(3) Uued teenistuskohad hinnatakse enne nende moodustamist. Juba hinnatud teenistuskohtade hindamistulemus vaadatakse üle, kui ametiasutuste struktuuris toimuvad muutused või teenistuskohtade sisu muutub, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
(4) Teenistuskohti hindab linnapea poolt moodustatud vähemalt 5-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad teenistuskoha järgselt linnasekretär, personalijuht ja rahandusosakonna juhataja. Komisjoni ülejäänud liikmed nimetatakse linnavalitsuse struktuuriüksuste juhatajate hulgast.
(5) Teenistuskohale hindamisel omistatud väärtuspunktid avalikustatakse vaid vastava osakonna juhatajale, linnapeale ja osakonda kureerivale linnavalitsuse liikmele.
§ 5. Ametiasutuste teenistuskohtade grupid
(1) Tartu linna ametiasutuste teenistuskohad jagatakse kuude erinevasse gruppi:
1) spetsialistid I;
2) spetsialistid II, peaspetsialistid I;
3) peaspetsialistid II;
4) tippspetsialistid, teenistuste juhatajad I;
5) osakonna juhataja asetäitjad, teenistuste juhatajad II
6) osakonnajuhatajad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud grupid moodustatakse lähtudes sellest, millised on teenistuskohtadele esitatavad nõuded ja ootused hariduse, kogemuse, töö reguleerituse, mõtlemisülesande keerukuse, juhtimisülesande täitmise ja vastutuse osas.
(3) Teenistuskohtade täpsema liigituse ja jaotuse teenistusgruppideks kehtestab käesoleva määruse paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud komisjon teenistuskohtade hindamistulemuste põhjal. Teenistuskohtade gruppide keskmise väärtuspunkti tasemete erinevus on 25-40%.
3. peatükk
Tasustamise üldpõhimõtted
§ 6. Tasukomponendid
Teenistujatele tasu maksmisel kasutatakse järgmisi tasukomponente:
1) põhipalk;
2) tulemuspalk;
3) lisatasu;
4) preemia;
5) toetused.
§ 7. Palgaklassid
(1) Iga teenistuskohtade grupi ja neile vastavate palgavahemike alusel moodustatakse palgaklassid.
(2) Palgaklasside palgavahemike määramisel arvestatakse palgaanalüüside tulemusi ja palgaturu uuringutest saadavat palgainfot teenistuskohtade väärtusest turul.
(3) Kord aastas viiakse läbi palkade sisemise õigluse analüüs ja palkade konkurentsivõime analüüs.
(4) Palkade siseanalüüsi tulemusena arvutatakse välja asutuste palgasirge. Siseanalüüsis arvestatakse, et sisemise õigluse printsiibile vastavad palgad, mis ei paikne asutuse palgasirgest rohkem kui 20% üleval- või allpool.
(5) Kui enamike (80%) teenistuskohtade põhipalga suurus on jõudnud vastava palgaklassi ülemisele tasemele, teeb linnavalitsus ettepaneku palgavahemike muutmiseks. Sellekohane eelnõu esitatakse linnavolikogule hiljemalt koos järgmise aasta eelarve eelnõu volikogu menetlusse esitamisega.
(6) Palkade konkurentsivõime analüüsis võrreldakse teenistujate palkasid samaväärsete teenistuskohtade palkadega palgaturul. Konkurentsivõime analüüsis võetakse aluseks Fontes PMP ASi palgauuring (edaspidi palgauuring). Teenistujatele soovitakse maksta palka, mis ei jää alla palgauuringus nimetatud samaväärsete teenistuskohtade mediaantasemest.
(7) Kui teenistujate palgad jäävad olulisel määral allapoole võrdlusgruppi, esitab linnavalitsus volikogule ettepaneku teenistujate palgavahemike korrigeerimiseks ja planeerib järgmise aasta eelarvesse võimaluste piires vahendid palgaerinevuste likvideerimiseks. Palgaerinevuste likvideerimiseks täiendavate vahendite planeerimisel arvestatakse ka sisemise õigluse analüüsi tulemusi.
§ 8. Teenistuja põhipalk
(1) Teenistuja põhipalga kindlaksmääramise aluseks on teenistuskoha kuuluvus hindamistulemuste alusel vastavasse palgaklassi.
(2) Põhipalga määramisel arvestatakse teenistuja tööalast kompetentsust, töötulemusi ja töö eripära iseloomustavaid näitajaid (nt töö intensiivsust, võrdlust palgaturuga, materiaalset vastutust, juhi asendamise kohustust jms).
(3) Ametiasutuste tegevuse ja eesmärkide saavutamise mõttes kriitiliste teenistuskohtade puhul (teenistuskohad, mis on eriti olulised eesmärkide saavutamisel ja vastavate tööde palk turul ületab teenistuskoha palgaklassi palgataset) võib teenistujale määrata lubatud palgavahemikust kõrgema põhipalga. Sellise palga määramine tuleb kooskõlastada linnapeaga. Teenistujale määratav põhipalk ei tohi siiski ületada palgauuringus nimetatud samaväärsete teenistuskohtade 75% taset.
(4) Teenistujale võib katseajal määrata kuni 20% vastava palgavahemiku miinimummäärast madalama põhipalga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üleviidud teenistujale, kuid mitte kauem kui kuus kuud.
(5) Teenistuja põhipalk vaadatakse üle kord aastas kalendriaasta lõpus ja põhipalga muutus vormistatakse uue aasta algusest, välja arvatud põhipalga muutmine pärast katseaja lõppu. Muul ajal tohib põhipalka suurendada vaid kooskõlastatult linnapeaga.
(6) Puhkuse, sealhulgas õppepuhkuse ajaks säilitatakse teenistujale põhipalk. Päevatasu alusel arvutatakse teenistujale puhkusetasu üksnes juhul, kui sel alusel arvutatav puhkusetasu on teenistuja jaoks soodsam.
§ 9. Palgaklassid
Tartu linna ametiasutustes rakendatakse järgmisi palgaklasse:
1) I palgaklass, mida rakendatakse "Spetsialistid I" teenistuskohtade gruppi kuuluvate teenistujate suhtes. I palgaklassi miinimumtase on 540, keskmine tase 680 ja maksimumtase 820 eurot;
2) II palgaklass, mida rakendatakse "Spetsialistid II, peaspetsialistid I" teenistuskohtade gruppi kuuluvate teenistujate suhtes. II palgaklassi miinimumtase on 670, keskmine tase 840 ja maksimumtase 1010 eurot;
3) III palgaklass, mida rakendatakse "Peaspetsialistid II" teenistuskohtade gruppi kuuluvate teenistujate suhtes. III palgaklassi miinimumtase on 840, keskmine tase 1050 ja maksimumtase 1260 eurot;
4) IV palgaklass, mida rakendatakse "Tippspetsialistid, teenistuste juhatajad I" teenistuskohtade gruppi kuuluvate teenistujate suhtes. IV palgaklassi miinimumtase on 1010, keskmine tase 1260 ja maksimumtase 1510 eurot;
5) V palgaklass, mida rakendatakse "Osakonna juhataja asetäitjad, teenistuste juhatajad II" teenistuskohtade gruppi kuuluvate teenistujate suhtes. V palgaklassi miinimumtase on 1190, keskmine tase 1490 ja maksimumtase 1790 eurot;
6) VI palgaklass, mida rakendatakse "Osakonnajuhatajad"" teenistuskohtade gruppi kuuluvate teenistujate suhtes. VI palgaklassi miinimumtase on 1500 ja keskmine tase 1870 eurot. VI palgaklassi maksimumtase on palgauuringus nimetatud samaväärsete teenistuskohtade 75% tase.
§ 10. Linnasekretäri põhipalk
Linnasekretäri põhipalga suuruse otsustab linnapea ja see peab jääma palgaturu uuringus nimetatud samaväärsete teenistuskohtade mediaantaseme ja 75% taseme vahemikku.
4. peatükk
Tasukomponendid
§ 11. Tulemuspalk
(1) Tulemuspalk on muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel.
(2) Tulemuspalka võib maksta üks kord aastas, teenistuja töötulemuste perioodilise hindamise tulemusel, tingimusel, et eelmiseks perioodiks püstitatud eesmärgid on saavutatud. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva.
(3) Tulemuspalga maksmise ja selle suuruse määramisel arvestatakse vahetute juhtide ettepanekuid ning iga teenistuja individuaalset panust eesmärkide saavutamisel (töö intensiivsus, töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, töö efektiivsus, operatiivne tegutsemine ootamatutes situatsioonides jms). Tulemustasu määraja põhjendab teenistujale tulemustasu suurust.
(4) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on asutuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(5) Tulemuspalga suuruse määramisel peab arvestama, et kogu muutuvpalga osakaal ei tohi ületada 20% teenistuja aastatest põhipalgast.
§ 12. Lisatasud
(1) Teenistujale makstakse järgmiseid lisatasusid:
1) ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest;
2) äraoleva teenistuja asendamise eest;
3) ületunnitöö, valveaja, öötöö või riigipühal töötamise eest.
(2) Ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest võib lisatasu maksta vaid juhul, kui lisatasu maksmises on kokku lepitud enne lisaülesande täitmist. Sellekohase kokkuleppe kohta annab lisatasu maksmise õigust omav isik käskkirja.
(3) Lisatasu võib määrata kuni kuueks kuuks. Pikemaks ajaks võib lisatasu määrata vaid kooskõlastatult linnapeaga.
(4) Ühes kalendrikuus võib lisatasu ametijuhendi väliste ülesannete täitmise eest maksta mitte enam kui 50% teenistuja põhipalgast. Suuremas määras lisatasu maksmine võib toimuda vaid kooskõlastatult linnapeaga. Lisatasu määramisel peab arvestama, et kogu muutuvpalga osakaal ei tohi ületada 20% teenistuja aastatest põhipalgast.
(5) Lisatasu ajutiselt äraoleva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta mitte enam kui 20% puuduva teenistuja põhipalgast, täitmata teenistuskoha puhul vastava palgagrupi palgavahemiku keskmisest palgatasemest. Lisatasu äraoleva teenistuja asendamise eest võib maksta vaid teenistujale, kelle ametijuhendijärgne kohustus ei ole asendada puuduvat teenistujat või kui asendamine tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu suurus ei või olla enam kui 20% puuduva teenistuja põhipalgast asendamise perioodil. Kui asendatava teenistuja põhipalk on kõrgem asendava teenistuja põhipalgast, siis võib asendava teenistuja määrata asendatava teenistuja ülesannetesse ja maksta talle asendatava teenistuja põhipalka.
(6) Ületunnitöö eest makstakse teenistujale 1,5-kordset põhipalka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Kui ületunnitöö hüvitatakse rahas, peavad ületunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(7) Valveaja eest makstakse teenistujale lisatasu 10% teenistuja põhipalgast või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega 25% valveaja kestusest. Kui valveaeg hüvitatakse rahas, peab valveaeg kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(8) Ööajal töötamise eest makstakse teenistujale 1,25-kordset põhipalka, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema põhipalga määramisel, või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega pool ööajal töötatud aja kestusest. Kui ööajal töötamine hüvitatakse rahas, peavad töötatud tunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(9) Ööajal töötamise lisatasu liitmisel teenistuja põhipalgale ei tohi teenistuja põhipalk ületada palgavahemike vastava palgaklassi maksimummäära.
(10) Riigipühal töötamise eest makstakse teenistujale 2-kordset põhipalka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses. Kui riigipühal töötamine hüvitatakse rahas, peavad töötatud tunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(11) Lisaülesannete täitmise eest tasu maksmiseks võlaõiguslikke lepinguid teenistujatega ei sõlmita.
§ 13. Preemia
(1) Teenistujatele võib maksta preemiat kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.
(2) Ametiasutuse või struktuuriüksuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(3) Linnavolikogu kantselei juhataja, linnasekretäri või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib ametiasutuse juhi otsusel maksta neile preemiat kuni kolme kuu põhipalga ulatuses.
(4) Otsus preemia maksmiseks teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest või erakordse saavutuse või projekti lõpetamise eest peab olema motiveeritud.
(5) Preemia maksmine ühes kalendrikuus enam kui 50% teenistuja põhipalgast peab olema kooskõlastatud linnapeaga (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul).
(6) Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal preemiat ei maksta.
(7) Samade ülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta.
§ 14. Toetused
(1) Teenistujatele makstakse järgmisi toetusi:
1) toetus perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral;
2) toetus isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul.
(2) Perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral makstava toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks linnapea.
(3) Isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul makstava toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks linnapea.
(4) Teenistuja teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu põhipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud linna ametiasutustes vähemalt viimased kolm aastat.
(5) Toetusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.
§ 15. Soodustused
(1) Tartu linna ametiasutustes võib rakendada soodustusi, et toetada teenistujate tööga otseselt seotud vajaduste rahuldamist (koolitus-, transpordi- või sidekulude hüvitamine) ja tervise ning töövõime säilimist.
(2) Tartu linna ametiasutustes rakendatavate soodustuste loetelu kinnitab linnapea.
(3) Soodustuste andmise põhimõtted on avalikud ja soodustusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.
5. peatükk
Palga maksmise põhimõtted
§ 16. Palga maksmise aeg ja viis
(1) Teenistujatele makstakse palka üks kord kuus, kuu eelviimasel või viimasel tööpäeval. Kui puhkusele minekul ei ühti puhkusetasu väljamaksmise päev palga väljamaksmise päevaga, makstakse puhkusele minekule eelnev palk välja tavalises korras.
(2) Teenistujale makstakse tema kirjaliku taotluse alusel ühekordset avanssi, mis ei tohi ületada 50% teenistuja ühe kuu põhipalgast. Teenistujatele teenistustähtajaga kuni 2 kuud avanssi ei maksta.
(3) Palk kantakse ametiasutuse kulul töötaja poolt vastavas avalduses näidatud pangakontole.
6. peatükk
Palgajuhendi rakendamine
§ 17. Teenistujate põhipalkade miinimumtasemetega vastavusse viimine
Nende teenistujate põhipalgad, mis ei vasta palgajuhendiga kehtestatud palgaklasside palgavahemike miinimummäärale, viiakse palgajuhendiga vastavusse hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks.
§ 18. Väljateenitud puhkuse kompenseerimine
(1) Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega seoses teenistujatelt äravõetav väljateenitud lisapuhkus teenistusstaaži eest kompenseeritakse rahas.
(2) Rahalise kompensatsiooni suuruseks on teenistuja kalendripäeva keskmise töötasu määr iga lisapuhkuse päeva eest. Kalendripäeva keskmine töötasu arvutatakse välja teenistuja 2013. aasta detsembri põhipalga alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kompensatsioon jagatakse kaheteistkümnega ja saadud summa võrra korrigeeritakse alates 1. jaanuarist 2014 teenistuja põhipalka.
§ 19. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 20.11.2008 määrus nr 102 "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2013. a.
1. aprillist 2013 jõustuv avaliku teenistuse seadus muudab oluliselt seniseid teenistujate tasustamise põhimõtteid. Kaotatakse ära senised garanteeritud lisatasud ja muudetakse teenistujatele palga maksmise põhimõtted läbipaistvamaks.
Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 61 lg 1 kohaselt koosneb ametniku palk tulevikus põhipalgast, muutuvpalgast ja ATSi § 38 lõikes 3 (valveaeg), § 39 lõikes 6 (ületunnitöö), § 40 lõigetes 3 ja 4 (töötamine ööajal ja riigipühal) ning § 57 (puuduva ametniku ülesannete täitmine) sätestatud lisatasudest.
Muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.
Oluline põhimõte uues avaliku teenistuse seaduses on, et ametnikule võib maksta ainult sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest.
Tartu linn korrastas teatavasti oma ametiasutuste palgasüsteemi juba 2008. aastal ja seetõttu jõustuvad muudatused olulisi muutusi palgakorralduses enesega kaasa ei too.
Käesolevas eelnõus on võrreldes kehtiva palgajuhendiga muudetud vaid muutunud seaduse terminoloogiast tingitud muudatusi ja palgajuhendisse on sisse toodud muutuvpalga regulatsioon. Samas ei too nimetatud muudatused enesega kaasa sisulisi muudatusi palgakorralduses.
Linnavalitsus soovib juhtida linnavolikogu tähelepanu ka asjaolule, et uues avaliku teenistuse seaduses sätestatud regulatsioon kehtib vaid ametnike suhtes ja töölepingu alusel töötavate teenistujate suhtes see ei kehti. Linnavalitsus peab siiski oluliseks, et Tartu linna ametiasutustes kehtiksid samad töötasustamise põhimõtted kõigile sõltumata sellest, kas isik on ametnik või töötab töölepingu alusel.
Linnavalitsus jättis käesolevas eelnõus endiseks ka teenistujate suhtes rakendatavate toetuste ja soodustuste osa, sest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 35 alusel võib linnavolikogu otsustada linnaametnikele täiendavate sotsiaalsete garantiide kehtestamise.
Samast põhimõttest tingituna on linnavalitsus eelnõus teinud ettepaneku kompenseerida teenistujatele neile avaliku teenistuse seaduse jõustumisega seoses äravõetav juba väljateenitud lisapuhkus teenistusstaaži eest rahas.
Uues avaliku teenistuse seaduses pole teatavasti sellist puhkuseliiki enam ette nähtud ja reguleeritud pole ka selle seadusest väljajätmisega seoses kompensatsiooni andmisega seonduvat. Teenistujatel, kes on senise avaliku teenistuse seaduse alusel lisapuhkuse päevad välja teeninud, on tekkinud õiguspärane ootus, et nad saavad juba väljateenitud puhkusepäevi kasutada ka tulevikus. Nende osas on riik käitunud uue avaliku teenistuse seaduse kehtestamisel sõnamurdlikult. Arvestades asjaoluga, et linn peab avaliku teenistuse reformiga seoses tegema enamusele senistest ametnikest ettepaneku töölepingu sõlmimiseks, mille tingimuste üle läbirääkimisel kerkib kindlasti ka puhkuse küsimus, on linn sunnitud seadusandja poolt tekitatud õiguslikult problemaatilise olukorra likvideerima. Sellises olukorras on valida kahe käitumisvariandi vahel - kas säilitada täiendavad puhkusepäevad väljateeninud teenistujatele täiendavad puhkusepäevad ka tulevikus või kompenseerida need rahas. Linnavalitsuse hinnangul on siiski mõistlik väljateenitud puhkusepäevade rahas kompenseerimine.
2013. aasta seisuga on lisapuhkuse päevad väljateeninud teenistujate arv järgmine:
| 10 lisapuhkuse päeva | 165 teenistujat |
| 9 lisapuhkuse päeva | 9 teenistujat |
| 8 lisapuhkuse päeva | 7 teenistujat |
| 7 lisapuhkuse päeva | 8 teenistujat |
| 6 lisapuhkuse päeva | 12 teenistujat |
| 5 lisapuhkuse päeva | 18 teenistujat |
| 4 lisapuhkuse päeva | 7 teenistujat |
| 3 lisapuhkuse päeva | 24 teenistujat |
| 2 lisapuhkuse päeva | 16 teenistujat |
| 1 lisapuhkuse päeva | 12 teenistujat |
| 0 lisapuhkuse päeva | 38 teenistujat |
Ülaltoodud andmed viitavad otseselt sellele, et tegemist on teenistujate seisukohast olulise küsimusega.
Kuna Tartu linn pole seni suutnud palgaturul toimuvaga kohaselt konkureerida, on teenistujate poolt väljateenitud lisapuhkuse päevad olnud teenistujate seisukohast oluliseks argumendiks, miks jätkuvalt töötada Tartu linna heaks.
Linnavalitsus leiab, et väljateenitud puhkusepäevade rahas kompenseerimisel tuleb aluseks võtta teenistuja kalendripäeva keskmise töötasu määr iga lisapuhkuse päeva eest.
Kui eelviidatud kompensatsioon läbi arvutada nii öelda keskmisest ametnikust lähtuvalt, kelle põhipalgaks on 960 eurot kuus ja kes on välja teeninud 10 lisapuhkuse päeva, tuleks tema ametipalka alates 1. jaanuarist 2014 tõsta 2,98% võrra kuus ehk 28,6 eurot. Kui kokku on ametiasutuste teenistujad välja teeninud 2149 lisapuhkuse päeva, siis teenistujate keskmisest palgast lähtuvalt arvutatuna tähendab see personalikulude eelarves lisakulu 8231 eurot (koos maksudega).
Nimetatud muutus on oluline ka sellest aspektist lähtuvalt, et Tartu linna 2012. aasta eelarve vastuvõtmisel tegi linnavolikogu linnavalitsusele ülesandeks viia nende ametikohtade palgad, mis ei vasta palgajuhendiga kehtestatud palgaklasside palgavahemike miinimummäärale, palgajuhendiga vastavusse hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks. Sellised ametikohad moodustasid 31.12.2012 seisuga kõikidest ametikohtadest umbes 40%. Sama kohustus on jätkuvalt sõnastatud ka käesolevas palgajuhendis.
=======================
Linnavalitsuse 15.01.2013 istungi protokoll nr 4:
57. Muudatusettepanek linnavolikogu määruse "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" eelnõule
KUULATI: Jüri Mölderi ettekannet.
OTSUSTATI: 57.1. esitada linnavolikogule ettepanek muuta määruse "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" eelnõu § 14 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: "Sotsiaalsed garantiid".
Rahanduskomisjoni 18.01.2013 koosoleku protokoll nr 40:
Otsustati:
3.1. toetada linnavalitsuse muudatusettepanekut § 14 pealkirja muutmise kohta ning täiendada vastavalt § 3 Mõisted;
3.2. suunata eelnõu volikogu istungile ning toetada määruse vastuvõtmist volikogus
(poolt 10, vastu ei olnud).
Linnavalitsuse 21.01.2013 istungi protokoll nr 6:
3. määruse "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" eelnõu:
3.1. nõustuda rahanduskomisjoni muudatusettepanekuga ja muuta määruse eelnõu paragrahvis 3 mõistet "toetus" järgmiselt:
"sotsiaalne garantii - tasu, mida makstakse soorituse tulemuslikkusest mittesõltuvatel asjaoludel;" ja muuta vastavalt mõistete järjekorda (senine punkt 8 muutub punktiks 7).
