EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
08. jaanuar 2013. a. nr LVK-M-0090 |
| Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1 ja § 42 lg 4 alusel.
Üldosa
1. peatükk
§ 1. Üldsätted
(1) Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord sätestab Tartu linna eelarvest ja riigieelarvest Tartu linna eelarvesse eraldatud sihtotstarbelistest toimetulekutoetuse vahenditest Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna (edaspidi osakond) kaudu ühekordsete ja perioodiliste sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra.
(2) Toetuse maksmise eesmärk on:
1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet;
2) katta osaliselt vähekindlustatud isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega.
§ 2. Toetuse määramise üldpõhimõtted
(1) Toetust on õigus määrata isikule, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn ja kelle tegelik elukoht on Tartu linn.
(2) Vältimatu sotsiaalabina on õigus ravi-, dokumendi- ja transporditoetust määrata isiku rahvastikuregistrijärgset ja tegelikku elukohta arvestamata.
(3) Toetuse määramisel arvestatakse toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Sissetulekute hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõikes 2 nimetatud toetusi.
(4) Toetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
(5) Eaka toetuse ja Tšernobõli veterani toetuse määramisel ei arvestata toetuse saaja sissetulekuid.
2. peatükk
Ühekordne toetus
§ 3. Ühekordse toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitatakse osakonnale põhjendatud taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
(2) Sotsiaalabi osakonna töötajal (edaspidi sotsiaaltöötaja) on õigus nõuda andmeid toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete tulude ja kulude kohta. Andmete esitamisest keeldumisel või ettenähtud tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 4. Ühekordse toetuse määramise üldpõhimõtted
(1) Ühekordse toetuse määrab osakonna sotsiaalhoolekandekomisjon (edaspidi komisjon) või sotsiaaltöötaja.
(2) Ühekordse toetuse määrab komisjon, kui:
1) taotluse esitaja ei ole toetuse saaja või tema perekonnaliige;
2) kui toetuse määramine ei ole sotsiaaltöötaja pädevuses.
(3) Ühekordse toetuse määramisest keeldumise otsustab komisjon.
(4) Toetuse määramisest võib keelduda, kui toetuse saaja või tema perekonna sissetulekud või omandis olevad kinnis- ja vallasasjad tagavad temale või tema perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
§ 5. Toimetulekupiir
Toimetulekupiir käesoleva määruse tähenduses on Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir ümardatuna täiseuroni.
§ 6. Sotsiaaltöötaja kohustused ühekordse toetuse määramise ettevalmistamisel
(1) Toetuse määramiseks hindab sotsiaaltöötaja kodukülastuse, vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse saaja abivajadust.
(2) Sotsiaaltöötaja võib jätta kodukülastuse tegemata, kui eelmisest kodukülastusest on möödas vähem kui 3 kuud.
§ 7. Erakorraline toetus ja selle määramine
(1) Erakorraline toetus on ette nähtud isiku või tema perekonnaliikme kriisiolukorra leevendamiseks, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, tulekahju, vargus, haigestumine, lähedase kaotus või muu sarnane sündmus.
(2) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
§ 8. Abivahendi toetus ja selle määramine
(1) Abivahendi toetus on puudega isikule abivahendite ostmise, rentimise ja kasutamise kulude osaliseks hüvitamiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks.
(3) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
§ 9. Ravitoetus ja selle määramine
(1) Ravitoetus on ette nähtud retseptiravimite ostmise või raviprotseduuridel osalemise kulude hüvitamiseks, mida ei rahastata Eesti Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti vahenditest.
(2) Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks.
(3) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
(4) Sotsiaaltöötaja määrab toetuse kuni poole toimetulekupiiri ulatuses kalendriaastas perekonnaliikme kohta, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 10. Küttetoetus ja selle määramine
(1) Küttetoetus on ette nähtud küttematerjali (puit, brikett, kivisüsi ja muu) ostmiseks autonoomse küttesüsteemiga eluruumi kasutajale.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kolmekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
(4) Sotsiaaltöötaja määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 11. Kolimistoetus ja selle määramine
(1) Kolimistoetus on vähekindlustatud isikule eluruumi üürimisel või ümberkolimisel makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kolmekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
(4) Sotsiaaltöötaja määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 12. Remonditoetus ja selle määramine
(1) Remonditoetus on eluruumi hooldusremondi kulude katmiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kahekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
(4) Sotsiaaltöötaja määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 13. Eluruumi sisustamise toetus ja selle määramine
(1) Eluruumi sisustamise toetus on mööbliesemete ja kodumasinate soetamiseks ning remontimiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on kuni kahekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
(4) Sotsiaaltöötaja määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 14. Lapse toimetuleku tagamise toetus ja selle määramine
(1) Lapse toimetuleku tagamise toetus on lapsele koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku ostmiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on ühe lapse kohta kuni ühekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
(4) Sotsiaaltöötaja määrab toetuse, kui laps või tema perekonnaliige on perioodilise toetuse saaja või perekonnale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 15. Aabitsatoetus ja selle määramine
(1) Aabitsatoetus on esimesse klassi minevale lapsele koolitarvete ostmiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus lapse kohta on kahekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
(4) Sotsiaaltöötaja määrab toetuse taotluseta, kui laps või tema perekonnaliige on perioodilise toetuse saaja või perekonnale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 16. Transporditoetus ja selle määramine
(1) Transporditoetus on raviprotseduuridele, taastusravile ja hoolekandeasutusse sõitmise kulude osaliseks hüvitamiseks või vältimatu sotsiaalabina elukohta naasmiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus on kuni kaks kolmandikku sõidukuludest.
(3) Vältimatu sotsiaalabina elukohta naasmiseks määratakse transporditoetust vastavalt tegelikele kuludele.
(4) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
§ 17. Dokumenditoetus ja selle määramine
(1) Dokumenditoetus on ette nähtud dokumendifoto tegemiseks ning isikutunnistuse ja elamisloa riigilõivu tasumiseks, juhul kui riigilõivu vabastuse taotlemine ei ole võimalik.
(2) Toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja komisjonile ettepaneku. Komisjon vaatab taotluse ja sotsiaaltöötaja ettepaneku läbi ning otsustab toetuse määramise.
(3) Sotsiaaltöötaja määrab toetuse, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust.
§ 18. Tšernobõli veterani toetus ja selle määramine
(1) Tšernobõli veterani toetus on Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenutele tervise taastamiseks makstav toetus.
(2) Toetuse suurus kalendriaastas on ühekordne toimetulekupiir.
(3) Toetuse määramiseks kontrollib sotsiaaltöötaja taotleja rahvastikuregistrijärgset elukohta ja Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimistöödel osalemist ning määrab toetuse.
(4) Pärast esmakordset toetuse määramist määrab sotsiaaltöötaja toetuse kontrollitud andmete alusel taotluseta igal aastal hiljemalt 31. detsembriks.
§ 19. Eaka toetus ja selle määramine
(1) Eaka toetus on saja-aastasele ja vanemale isikule sünnipäevaks makstav toetus.
(2) Toetuse määrab sotsiaaltöötaja rahvastikuregistrist kontrollitud andmete alusel taotluseta isiku sünnipäevaks.
§ 20. Ühekordse toetuse maksmine
(1) Toetus kantakse ühe nädala jooksul pärast toetuse määramist toetuse saaja arvelduskontole või makstakse välja sularahas.
(2) Toetuse saaja nõusolekul kantakse toetus tema poolt esitatud isiku või taotluse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole.
(3) Toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks võib toetuse kanda sotsiaaltöötaja, õpetaja, tugiisiku või muu toetuse saaja üle hoolekannet teostava isiku arvelduskontole.
3. peatükk
Perioodiline toetus
§ 21. Perioodilise toetuse taotlemine
(1) Taotlus esitatakse:
1) koolieelses lasteasutuses käivale lapsele (edaspidi laps) kohamaksu ja toidutoetuse saamiseks ajavahemikul 1.-20. august ja 1.-20. veebruar;
2) üldhariduskooli gümnaasiumiosas ning põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppivale õpilasele (edaspidi koos õpilane) toidutoetuse saamiseks ajavahemikul 1.-20. august.
(2) Taotluse vormi kinnitab osakond korraldusega.
(3) Perekonna materiaalse olukorra halvenemisel võib toetust taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineval ajal.
§ 22. Perioodilise toetuse määramise üldpõhimõtted
(1) Perioodiliste toetuste määramisel võetakse arvesse perekonna taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek.
(2) Toetus määratakse, kui sissetulek perekonnaliikme kohta on väiksem kui 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast (edaspidi palga alammäär).
(3) Kui taotluse esitab hoolekandeasutuse juhataja, ei arvestata toetuse määramisel perekonna sissetulekuid.
(4) Toetuse määrab komisjon, kui taotlejal ei ole võimalik esitada nõutavaid andmeid sissetulekute kohta või kui taotluse esitaja ei ole perekonnaliige.
(5) Toetus kantakse lasteasutuse, kooli või toitlustaja arvelduskontole.
§ 23. Kohamaksu toetus
(1) Kohamaksu toetus on koolieelses lasteasutuses koha kasutamisel lapsevanema poolt kaetava osa hüvitamiseks makstav toetus.
(2) Toetuse määr on:
1) 50% kohamaksust, kui sissetulek perekonnaliikme kohta on väiksem kui 50% palga alammäärast;
2) 100% kohamaksust, kui perekond on taotlemise kuul toimetulekutoetuse saaja.
(3) Kui pärast kohamaksu toetuse määramist määratakse perekonnale toimetulekutoetus, suurendab sotsiaaltöötaja kohamaksu toetuse määra alates järgmisest kalendrikuust.
§ 24. Kohamaksu toetuse määramine
(1) Lapsele määratakse kohamaksu toetus perioodiks 1. septembrist kuni 28. (29.) veebruarini ja 1. märtsist kuni 31. augustini.
(2) Kohamaksu toetuse taotlemisel käesoleva määruse § 21 lõikes 3 sätestatud juhul määratakse toetus alates taotlemisele järgnevast kalendrikuust.
(3) Kohamaksu toetuse määrab sotsiaaltöötaja esitatud dokumentide alusel.
§ 25. Toidutoetus
(1) Toidutoetus on lapse või õpilase toidupäeva maksumuse hüvitamiseks ette nähtud toetus.
(2) Toidutoetusega hüvitatakse:
1) lapsele 100% toidupäeva maksumusest;
2) gümnaasiumi õpilasele toidupäeva tegelik maksumus kuni Tartu Linnavalitsuse poolt kehtestatud toidupäeva maksumuse maksimummäärani;
3) kutseõppeasutuse õpilasele Tartu Linnavalitsuse poolt kehtestatud toidupäeva maksumuse maksimummäära ja riigi poolt eraldatud koolilõuna toetuse vahe.
§ 26. Toidutoetuse määramine
(1) Toidutoetus määratakse:
1) lapsele perioodiks 1. septembrist kuni 28. (29.) veebruarini ja 1. märtsist kuni 31. augustini;
2) õpilasele õppeaastaks.
(2) Toidutoetuse taotluse esitamisel käesoleva määruse § 21 lõikes 3 sätestatud juhul enne jooksva kuu 15. kuupäeva määratakse toetus alates jooksva kuu 16. kuupäevast ja taotluse esitamisel pärast 15. kuupäeva määratakse toetus järgmise kalendrikuu esimesest kuupäevast.
(3) Toidutoetuse määrab sotsiaaltöötaja esitatud dokumentide alusel.
§ 27. Rakendussätted
Tartu Linnavolikogu 31. jaanuari 2008. a määrus nr 81 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord sätestab Tartu linna eelarvest ja riigieelarvest Tartu linna eelarvesse eraldatud sihtotstarbelistest toimetulekutoetuse vahenditest Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna kaudu ühekordsete ja perioodiliste sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra.
Täiendavate sotsiaaltoetuse maksmise eesmärk on soodustada ja parandada inimese ja perekonna toimetulekuvõimet. Täiendavate sotsiaaltoetustega kaetakse vähekindlustatud isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega. Kulusid kaetakse lähtuvalt toetuse saaja tegelikest kuludest, konkreetse toetuse suurusest ning abivahendi ja ravitoetuse puhul arvestades asjaolu, et isikule või perekonnale oleks tagatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiir.
Käesoleva ajani reguleeris täiendavate sotsiaaltoetuste määramist Tartu Linnavolikogu 31. jaanuari 2008. a määrus nr 81 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord“. Olemasoleva regulatsiooni muutmine tuleneb eelkõige vajadusest lihtsustada täiendavate sotsiaaltoetuste menetlemist. Eelnõuga delegeeritakse teatud tingimustel mitmete ühekordsete täiendavate sotsiaaltoetuse määramine sotsiaaltöötajatele. Sotsiaaltöötaja pädevusse antakse määruse eelnõus nimetatud eeldustel laste toimetuleku tagamise toetuse, eluruumi sisustamise toetuse, Tšernobõli veterani toetuse, eaka toetuse, kütte-, ravi-, kolimis-, remondi-, aabitsa- ja dokumenditoetuse määramine. Valdavalt on sotsiaaltöötaja pädevuses toetuse määramine juhul, kui inimese abivajaduse ja tema sissetulekute kohta on olemas eelnevad andmed seoses toimetulekutoetuse või perioodiliste toetuste taotlemisega. Käesoleva ajani oli sotsiaaltöötaja pädevuses üksnes aabitsatoetuse ja üldjuhul perioodiliste toetuste, st toidutoetuse ja kohamaksu toetuse, määramine.
Arvestades asjaolu, et sotsiaalabi osakond menetleb aastas ligikaudu 3000 täiendava sotsiaaltoetuse taotlust, väheneb muudatuse tulemusena komisjoni töömaht umbes kolmandiku võrra ja taotluste menetlemine lihtsustub.
Käesoleva määruse eelnõus käsitletakse toetuse saajana eelkõige isikut, kelle kohta toetust taotletakse. Toetuse taotleja ei pea ole toetuse saaja.
Eelnõu kohaselt algatab taotluse menetlemise sotsiaaltöötaja isiku või tema perekonnaliikme avalduse alusel. Abivajaduse olemasolul võib isiku eest taotluse esitada sotsiaaltöötaja, lasteaia- või kooliõpetaja, hoolekandeasutuse töötaja või muu isik, kes on märganud abivajadust. Eelnõu § 4 lg 2 p 1 järgi on aga sellise taotluse menetlemine komisjoni pädevuses.
Sotsiaaltöötaja pädevuses olevaid toetusi menetletakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR. Sotsiaalhoolekandekomisjoni pädevuses olevate toetuste menetlemisel algatab sotsiaaltöötaja linna dokumendiregistris eelnõu, mida menetletakse komisjoni istungil, komisjoni otsused kantakse STARi.
Eelnõu § 2 lg 1 sätestab üldpõhimõttena, et toetuse taotleja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht peab olema Tartu linn. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse põhimõttest on erandina piisavate elatusvahenditeta mittetartlasele võimalik toetuse määramine vältimatu sotsiaalabina (§ 2 lg 2.)
Eelnõu § 4 lg 3 sätestab, et ühekordsete toetuste määramise keelduvad otsused teeb komisjon. Komisjon menetleb kõiki sotsiaaltöötajate poolt ettevalmistatud toetuse andmisest keeldumise eelnõusid. Kollegiaalsel organil on kaalutlusotsuste tegemisel ja teiste lahenduste pakkumisel laiem kompetents.
Eelnõu § 6 sätestab sotsiaaltöötaja kohustused ühekordse toetuse määramise ettevalmistamisel. Sotsiaaltöötaja teeb taotluse esitajale kodukülastuse ja analüüsib abivajaduse põhjendatust. Sotsiaaltöötaja võib jätta kodukülastuse tegemata, kui kogutud andmed taotluse menetlemiseks on piisavad ja eelmisest kodukülastusest on möödunud vähem kui 3 kuud.
Enamike ühekordsete täiendavate sotsiaaltoetuste suurused on korras kindlaks määratud, väjla arvatud erakorraline toetus (§ 7). Üldjuhul määratakse ühekordset toetust vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem, kui on konkreetse toetuse suurus. Erandjuhuna on võimalus määrata toimetulekutoetuse saajale suurem toetus, et tagada toetuse saajale toimetulekupiir (näiteks abivahenditoetuse § 8 lg 2 ja ravitoetuse taotlemisel § 9 lg 2).
Eelnõus on osade ühekordsete toetuste suurused seotud Riigikogu poolt kehtestatava toimetulekupiiriga, mis on ümardatud täiseurodeks. Näiteks lapse toimetuleku tagamise toetuse suurus on kalendriaastas ühekordne toimetulekupiir, seega 2013. aastal mitte 76.70 eurot , vaid 77 eurot.
Perioodiliste toetuste osas võib suurema sisulise muudatusena välja tuua sotsiaalabi osakonna, haridusosakonna, lasteasutuste ja toitlustusettevõtete vahelise info edastamisega seonduva õiendis kajastamise. Tulenevalt asjaolust, et tegemist on korraldusliku küsimusega, mis ei kuulu määruse reguleerimisalasse, antakse sellest informatiivses mõttes edaspidi ülevaade õiendis.
Perioodilisi toetusi saavate laste nimekirjad edastab sotsiaalabi osakond koolieelsetele lasteasutustele 5. septembriks ja 5. märtsiks, koolidele 1. septembriks. Väljaspool määruse eelnõu § 21 lg 1 sätestatud tähtaega esitatud taotluse korral edastab osakond toetust saava lapse või õpilase andmed lasteasutusele või koolile nädala jooksul pärast toetuse määramise otsuse tegemist. Haridusosakond, lasteasutused või toitlustusettevõtted esitavad sotsiaalabi osakonnale andmed eelneval kuul kohamaksu toetust saanud või toitlustatud laste arvu, toidupäevade arvu, toidupäeva maksumuse ja tasumisele kuuluva summa kohta.
Lähtuvalt normitehnika eeskirjast ja sotsiaaltöötajate ettepanekutest on täpsustatud ja kaasajastatud määruse sõnastust ja ülesehitust.
2012. a eelarves oli täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks 450 000 eurot 2013. a eelarves on 470 220 eurot.
